Kuidas mind oma kodus paljaks varastati

Pühapäeval lasi Sofia mulle ja Adrianile uksekella, helin kajas üle valgusküllase korteri ja vaat et veel suurtest rõduustest välja üle jahisadama, oeh, Barcelona. Lippasime alla üht mõnusat jalutuskäiku tegema. Sofia on üliarmas ja veetlev brasiilia neiu. Õpib praegu Barcas, enne seda oli Itaalias. Jalutasime päris pikalt, nautisime päikest ja vaatasime rannaliival raamatut lugevaid inimesi. Pärast paari tundi vantsimist olid kõhud tühjad ja läksime sööma. Mina sõin hiiglasliku sooja võileiva jamon serranoga ja maitsetaimedega, Adri ja Sofia näksasid kana metsiku riisi ja ürtidega. Söögi lõpetanud ja plaaninud koju minna, kohtasime Sofia sõpru, kes olid teel Bornis toimuvale stiiliturule, kus noored disainerid oma asju müüsid, DJ plaate keerutas ja bändid muusikat tegid. Läksime nendega kaasa. Soetasin kaks vahvat hipipluusi ja nautisin muusikat. Pärast läksime Adrianiga lahku- tema koju, mina veel ostukeskusesse oma lemmikpoodi Love Store. Mõni minut poes tiirutanud ja kehamaalinguteks mõeldud šokolaadi otsustanud osta avastasin, et mul pole rahakotti. Tõstsin oma kaamera, telefoni, passi ja muud jubinad kotist välja, ainus mis puudu oli, oli mu pruun rahakott koos raha ja kaartidega. Mis tähendas, et no dinero! Eksole!
Hea oli, et olin Adri juures, mu ema ja Grete kandsid raha talle, ta võttis mulle välja, aga tobe olukord ikka. Nagu rahatu hunt. Ja mitmes kord see juba on, kui mind paljaks varastatakse. Aga esimene kord Hispaanias. Sitapead!