January 29, 2008

Te quiero, amor

Ma ei raatsinud Kuubal olles päikest, salsat, värvilisi inimesi, ürgset loodust ja seda imelist aurat ja mulli, milles hõljusin mitte kuidagi raisata aeglasele internetile ja siin kirjutamisele. Igal juhul teen seda nüüd, trotsides oma voodis teki all rõvedat Eesti ilma ja vihaseid inimesi, kes kunagi mitte millegagi rahul pole.Kuubal on kõik nii lihtne: inimesed istuvad päevast päeva maja ees, kiiguvad edasi-tagasi kiiktoolides, lehvitavad möödujatele, kes peatuvad, nendega vahetavad mõned laused. Nendest lausetest võib aga ühtäkki pikk, minuteid või ka tunde kestev jutuvada saada. Inimesed on siirad, naeratavad ja armastavad. Iga kuubaka jaoks on oluline tema perekond ja isegi noorele on pühaks missiooniks leida enda kõrvale inimene, kellega abielluda ja lapsi saada. Need inimesed lihtsalt teavad, kuidas armastada ja hoida. Meie teed ristusid soome poisi Samiga, kes oli paar päeva varem rannas tutvunud kohalike meestega ja nendega nüüd siis õhtuti koos hängiski. Paar päeva pärast meie kohtumist ristusid meie teed ka tema sõpradega. Toredad inimesed, ei püüdnud midagi pähe määrida, huvitusid meist, meie eludest, mitte rahakotist, mis tegelikult pooltühjana kotipõhjas kaasas tolknes. Pärast esimest õhtut ja paari salsa tantsu oli selge, et nemad meile selle pagana salsa selgeks õpetavad. Neil oli selline eesli kannatus meiesuguste puupuusadega, et sobisid õpetajateks küll. Noh võibolla oli nendega päevast-päeva hängimine viga, sest asi lõppes kahe kurva silmapaariga, kui minemas olime. Teise päeva veetsime üksikul rannal, mis oli iseenesest kena ja metsik, aga meist paar meetrit eemal lebas roosades trussikutes mustanahaline, kes pärast 15 minutilist meie liivas hullamist jälginuna püsti tõusis, rahulikult oma taevastesse avarustesse tõusnud meheuhkuse laiade lühikeste pükstega kattis ja siis põõsasse ca 10 minutiks kadus. Teadagi, mida tegema. Meie salsa õpetaja küsis veel samal õhtul üle, et kas me ikka saime aru, et me seda meest erutanud olime. Õhtul läbisime sama raja: jalutasime mööda valgustamata linnateid randa, sealt edasi mööda täielikku pimedust mööda rannaäärt, kus kostsid ainult lained ja vahetevahel haaras silm pimedas mööda randa jooksvad krabid, kes tõenäoliselt meie sammude eest põgenesid, edasi oli vaja ületada sild, mis oli rohkem nagu kaks palki koos aukudega, kust mul näiteks jalg läbi libises. Siis tuli läbida küla koos keset teed magavate sigadega ning lärmavate koertega. Lõpuks rannas, olin ma õnnelik, tagasitee veel ootas, aga ma lootsin sellele ainsale mojitole, mille kavatsesin juua. Seal me lamasime, taevalaotus oli tähtedest kirev, meri nii vahune ja hirmutav, et iga kord, kui hiiglaslikud lained vastu kive pekslesid, tundsin ma hirmu, selline tunne nagu need laineksid oleksid tulnud, et sind kaasa viia. Ragner nüsis tähekumas rannast leitud kivil laimi ja valmistas imehead mojitot. Istusime vaikuses, mina, Grete, 2 kuubikut ja meie soome sõber Sami. Vaat, see on vabadus. Sa tuled keset ööd, viskad end üksikule rannale selili, hoiad käes mojitot ja su kõrval on inimesed, kes oskavad seda hetke nautida, ilma igasuguse lobata. Vastu randa pekslevad hiiglaslikud lained ning lugematul arvul tähti virvendab su ees. Hiljem libistasime end üle selle sama silla, vahetasime kodus riided ja läksime tantsima El Ranchoni. Pärast pidu, mis juba kell 1 oma uksed sulges, kobisime Ragneri juurde sööma ja siis koju. Pärast seda päeva olid aga kaks meest kindlad, et just meie oleme neile need õiged. Maja ees hüvasti jättes, haaras Mister Salsa mu käe, hoidis seda enda südamega ühel kõrgusel, vaatas oma sügavate silmadega minu mitte nii sügavatesse silmadesse ja teatas: "Te quiero!" Mina lipsasin selle peale tuppa. Mis asja, ta armastab mind? Hallooo, nii need asjad ei käi. Ma arvan, et tundsin sellel hetkel ennast nii nagu mehed, kui naine neile pärast esimest nädalat kohtamisi armastust avaldab.Järgmised paar päeva lasime endale salsat õpetada, Grete õpetaja muudkui korrutas, et tema abiellub selle tüdrukuga, mõnele teatas, et Grete on juba tema abikaasa. Minu õpetaja oli pisut tagasihoidlikum, tegi üle laua silma ja kutsus tantsima. Meie viimasel õhtul hingasin mõnes mõttes kergendatult, et enam seda ülevoolavat headust ja hoolitsemist ei pea taluma, teisalt oli kahju kahte murtud südant vaadata, kelledest üks vaikuses oma südamevalu välja elas, teine aga Gretele korrutas, et mis sest, kui tüdruk teda ei armasta, mees selle eest armastab palavalt. Seisime viimast korda meie maja ees, et hüvasti jätta. Ja siis haaras minu tagasihoidlik austaja mu käe ja küsis vaiksel häälel: "Ütle, kas on midagigi, mis sulle minus meeldib?"Mina muidugi tahtsin naerma hakata, aga suutsin kuidagi selle naeru kenaks naeratuseks võluda.Seepeale noogutasin, et teda mitte väga kurvana sinna seisma jätta pärast lahkumist."Mis asi siis?""Noooo, lihtsalt.""Mis asi? Või äkki ma ei meeldi sulle üldse?""Ah jäta, ma ju tantsisin sinuga. Sa oled kõige parem tantsija.""Tead, kui sa paari aasta jooksul tagasi tuled, siis ma tahan sinuga abielluda, sest ma tõesti armastan sind. Sa oled kõige erilisem naine, keda näinud olen."Näete siis, mina vaatasin suurte silmadega seda juttu ja hoolimata sellest, et minu jaoks oli ta suhteliselt võõras inimene, tundsin ma, et see, mida ta just öelnud oli, oli nii õige. MItte selles mõttes, et ma eriline oleks vms. Lihtsalt viis, kuidas nad elavad oma lihtsuses. Nad ärkavad hommikuti, lähevad tööle, õhtuti teevad staadionil trenni, õhtul keerutavad jalga ja liigutavad puusi salsarütmis. Ja kui nad on leidnud inimese, kes nende meelest neile sobida võiks, siis nad haaravad sarvist, lihtsalt nii ongi. Ei mitte midagi pealetükkivad, nad teevad seda kõike lihtsalt. Ja nii ongi. Meie siin vaagime nädalaid, kuid, vahest aastaid ja ega me kaugemale jõua. Järgmisel päeval bussi peale minnes oli nii kahju vaadata täiskasvanud meest nii murtuna seal seismas. Minu õpetaja tegi tööd, Grete oma puhkas ja tuli meile lehvitama. Istusime viimasesse ritta, krabasin aknal kardina eest ja muudkui lehvitasin. Kui buss vaikselt liikuma hakkas, panin päikeseprillid ette ja lasin tillukestel pisaratel üle põskede voolata. Kõik see kokku oli nii kurb. Mind oli võlunud nende lihtsus, nii valus oli inimest seal seismas ja tõsiselt igatsemas näha ning ühtlasi tähendas Baracoas lahkumine pikka tagasiteed Havanasse-21h bussisõitu- ning viimane omakorda lennujaama ja kojutulekut.

Te quiero Cuba!

January 21, 2008

Kuuba avatus

Muljed Havanast skipin ma kohe, sest nagu paljud teist teavad, siis ei ole ma mingisugune suurlinna plika. Kardan vinguhaisu nagu pussipauku, larmavad inimesed ja mustad linnatanavad ei ole minu mangumaa. Havana on omamoodi lahe, selline sipelgapesa, kus koguaeg sagitakse ringi, suured varvilised ameeriklased liuglevad mooda tanavaid, keegi uritab pidevalt sulle midagi pahe maarida voi toksib sind oma köntidega ja palub raha. Kirjutan siia nuud jooksvalt, kus ja mis me teinud oleme, kui Eestis tagasi olen, kirjutan hindadest, kohtadest, bussidest ja inimestest rohkem ja puhendunumalt, sest tegelikult on siin oldud pea 2 nadalat mind inspireerinud, kui oleksin oma lapkaga siin, siis kindlasti ainult kirjutaksin, muidugi samal ajal turkiissiniseid laineid palmi all jalgides ja kookosepiima luristades. Hehee.Parast monusat rannapaeva otsustasime veel uhe oo Havanas olla ja jargmisel paeval Vinalesesse porutada. Ma olin netis pilte nainud monusast maastikust ja hobustega meestest, aga rohkem nagu midagi ette ei osanud kujutada. Ajavahe tottu oleme me olnud muidugi nagu vanad laiskvorstid, nii kui kuskile maha istume voi voodit naeme, huppame me pea ees ja suleme silmad. Magame uhesonaga koguaeg. Umbes pool teed nautisin ma segast unenagu, siis tuli vaike snaki peatus. Kuna siinmaal ei ole nii, et lahed koduuksest valja ja saad osta, mida ainult tahad igast tanava poest, siis ei ole tee peal baarides ka valik teab, mis suur. Kartulikropsud maitsevad nagu papp kerge peekonihaisuga, aga tuKola on kuubalaste versioon Coca-Colast ja seda oleme me siin joonud. Igal juhul, sellest baarist ei ostnud me midagi, sest bussist moni sentimeeter edasi seisis tume neegriplika kast kaes ja muus banaane. Noh, me siis motlesime, et oi kui cool, lahme ostame, nagu mustlased arbuuse vahest Eestis muuvad. Hinnaks utles chikk un peso. Me ladusime letti oma peso (turisti raha peso convertiblet, 1peso vordub u 12 EEK), et ta meile banaani annaks, ise motlesime, et pisut kallis nagu maa kohta, kus terved tee aared banaane tais on. ja oh meid lollakaid, chikk hakkas siis oma kastist neid tolmuseid banaane meile katte laduma. See tahendab, et uks banaan oleks maksnud 1 kohaliku peso ehk moneda nacionali, mis vordub u 50 eesti sendiga. Nii me siis bussi ronisime, ise onnest saravad oma banaanihunniku ule. Mida rohkem Vinalesele lahemale joudsime seda monusamaks loodus muutus. Palmid kuidagi saravamaks ja lopsakamaks, lehed puudel suuremaks, majad muutusid huttideks, inimesed soitsid hobustega ja lapsed ajasid paljajalu kanu taga. Vinalese bussijaama joudes nagin juba aknast, kuidas uks vaga vana hallipaine tadi hoiab A4 lehte kaes koos kirjaga: Triin y amiga! Nii armas, esimest korda elus oli keegi sildi teinud ja ootas mind. Meie uus kodu oli avar ja vahva. Saime endale tanavpoolse toa, nii et hommikul kell 5 vois kuulda koige varasemat kukke kiremas, sellele jargnes ilmselt mees autoga, kes kiremise peale ules oli tousnud ja siis kell 6 juba elu kihas. Inimesed ootasid tanaval bussi, millel ilmselt mingit graafikut ei olnud, sest moni ootas monel hommikul umbes tunnikese koos jalge ees siblivate kanade ja kukkedega. Meie kodu kulas elas 14 000 inimest. Jajah, tundub suur, aga tegelikult labis kula uks suurem tanav, mida mooda autod soitsid ja moned risti kulgevad korvaltanavad, kus inimesed elasid. Mida inimesed Kuubal teevad? Mulle tundub, et midagi erilist. Kastitais mehi soidab paar korda paevas kuhugi poole, voib arvata, et naiteks poldudele toole. Teised inimesed istuvad maja ees kiiktoolides ja lihtsalt passivad. Huuavad holaaa, lehvitavad voi ajavad naabrinaisega juttu. Vinaleses on tunne, et aega on koikide nende kiirete asjadega ja tegelikult ei peaks me uldse kiirustama nii mottetult. Teisel paeval votsime kohe uhe tuubi koos hobustega ja laksime orgude vahele kappama. Oeh! Ei suuda mina seda uldse kirjeldada: maed on kaetud pikkade palmidega ja meenutavad vihmametsa, sellised maed vahelduvad orgudega, kus laiuvad tubakapollud ja hutid, kus tubakat rullitakse ja kui moni turist sinna satub, siis pakutakse tallegi uks hea sigar koos jallegi kookose seest pakutava piimaga, millesse on alati voimalik lisada rummi, mett ja sidrunit. Uhte sellisesse me ratsutasime. Roheliste silmadega kohalik Romeo toi parima rummi oma hutist valja ja laks peoks. Parast tunnist plakutamist olime sobrad koos teise hobusepoisiga tulnud Mehhiko paariga, kellega teekonda jatkasime. Kui meie ostetud 4 tundi labi said, tegid hobusepoisid ettepaneku teha veel 2 tundi retke uhte tillukesse kulla, kus peetakse kukevoitlust, seltskonnas ringleb kovasti rummi ja on tunda verelohna. Muidugi pidime me maksma, aga olime nous. Kui juba hobuseseljas olen, siis voib ju minna. "Kyla" oli keset poosaid asetsev ring, mille ymber istusid igas vanuses mehed, ringi sees kaisid teised mehed, yhes kaes rumm, teises plasttopsid. Voite siis arvata, mehed olid monusalt svipsis ja voitluseks valmis. Kukkedel katkutakse jalgade kyljest suled ara ning pannakse nad nooriga kinni paikese katte, sest vastased peavad yhes kaalus olema. Arvatakse, et mida peenem, seda sitkem. Vahetult enne voitlust pannakse neile vahaga teravad kannused kylge ja tupsutatakse sulgede vahele vett, et nahka pisut niisutada. Lopuks viiakse kaks kukke ringi, enne teevad inimesed panuseid, et kes voidab. Siis tulevad omanikud kukkedega, poks kuulutatakse avatuks ja laheb lahti. Publik moirgab, plaksutab, oigab. Mina yritasin yle nende hyplevate peade pilte teha. Avavoitluses olid vastamisi pruun ja valge. Voitluse kaotab see, kellel rohkem verd tuleb, kes vahem liigutada suudab. Kaotaja tapetakse, voitja laheb edasi. Kogu voistluse seeria voitnud kukk lastakse karja kanadega kokku, et veel voitluskukkesid saada. Selleks ajaks kui voitja kanadega kokku lastakse on ta tihti pime ja vigane, aga kova mees ikka. Vaatasime yhe matsi ara ja hakkasime tagasi ratsutama. Vagev, aga rohkem vaadata ei tihka. Jargmisel paeval laksime Cayo Levisale, saarele, kuhu saab tunnise bussisoiduga mooda vaikeseid kylateid ja pooletunnise praamisoiduga. Praam ei ole muidugi mingi Saaremaa praam ja tegelikult ei raagi ma siinkohal ka mingisugusest sadamast, sest siinne sadam oli lihtsalt silm merre ja praam yks alus kus istuda sai pea ainult kapten, teised hangisid taga mootori juures. Saar ise oli imearmas, tyhi rand, koos valge liiva ja siniste lainetega, aga noh ilmaga meil ei vedanud. Alguses oli pilves, keerasime end rannatoolile kookoselehtedest varju alla kerra, aga siis tousis ka tuul ja hakkas sadama, nii et pogenesime baari katuse alla varjule. Kylmetasime 5 tundi enne kui tagasi oma vaikesesse kylla saime. S6brad, netiaeg on taas labi saanud, pean kahjuks lahkuma, aga lahipaevil jalle. Hetkel, kui teie minu reisi alguspaevist loete, olen ma juba Baracoas, saare ida osas ja naudin siinset metsikut loodust.

January 18, 2008

Viva Fidel! Viva Cuba! Viva la revolucion!

Cubanisimo!Et te koik teaksite, siis Kuubal on internetiga nigelad lood: kallis ja aeeeeglane.Teiseks on oues koguaeg muusika, paike ja naeratavad inimesed, nii et tegelikult naudin ma arvutist eemal olemist taiega. Aga selleparast ei jaa seiklustest kirjutamata, lihtsalt aega votab. Aga aega on, eksju. Manana! 9. jaanuaril, kui me Gretega Tallinna lennujaama porutasime, olid meil seljas seljakotid, kaes iga reisija piibel Lonely Planet ja teadmine, et oo Londonis veedame me turklasest Yussui juures, kellega olin couchsurfingu kaudu paar emaili vahetanud ja teadsime seda, et Yosvani, kellele ka kirjutasin on meile Havanas oomaja kinni pannud.That was it! Ei tundnud justkui vajadust midagi pikemalt planeerida riigi jaoks, mis on nii kaugel, kus ma iial kainud ei olnud ja millest ma midagi oodata ei osanud. Peale mojitode ja salsa ofkoooors!Yussuf tuli meile lennukasse oma tulipunase ratsuga- vana, tulipunase Audiga- vastu. Ei mina saa aru, kuidas see mees kull turklane on- juuksed on heleheledad, nahk valge ja kaed pole ka karvased nagu kebabi meestel on. Igastahes kihutasime me tema ratsuga "tema poodi" eirates koiki liiklusmarke ja piiranguid. Noh et ikka kui mark naitas 50, siis tema spidokas 120. Muideks, minu jaoks oli esimene kord soita vasakpoolse liiklusega ja veel ees istudes. Nii et iga kord kui ta sajaga kurvi vottis, sulgesin ma silmad, sest ausona oli tunne, et see vastutulev auto soidab kohe kulje maha. Lopuks joudsime me tema "poodi", mis oli kebabi putka! meid suruti kohe taha ruumi kartulite ja kastrulite vahele vanadele toolidele. Uksepiidale toetas end Yussufi vend (ikka kebabimehe moodi) ja vatras oma tunnikese Kuuba revolutsioonist, venelastest, araablastest ja muidugi sellest, kuidas tema kui turklane, kes magedes venemaale nii lahedal elab kahte viimast vihkab. Venelased on lihtsalt nome rahvas ja araablased pole neile midagi head peale usu toonud. Muidugi ei olnud see mingi monoloog, meil oli ikka tosine usulispoliitiline arutlus. Tund ja moni minut hiljem haaras ta oma asjad ja laks minema, meie passisime koos ketsupi ja friikartulitega taga ruumis oma 3 tundi, kuni poiss koik kliendid onnelikuks tegi, pliidid koristas ja ruumi tuulutas. Lopuks joudsime tema koju, mis oli nagu videolaenutus, kusi, mida tahad, koike on. I wonder: kas ta kunagi kinost ei ole kuulnud?Noh ja jargmisel paeval peale 9 tunnist vaga monusat lennusoitu (Virginairi teenindus tegi kull silmad ette koikidele teistele, kellega lennanud olen) joudsimegi Kuubale. Esimene mulje aknast vaadates oli nagu varakevadine Hispaania, pruunikas muru ja uksikud palmid. Lennukast valjudes oli asi juba parem:suures ameerika autod, akendest murtsuv salsa, passivad inimesed teede aares. Midagi Maroko ja Hispaania segu, valjaarvatud need autod muidugi. Casasse joudes selgus, et meid oodati paev varem, aga onneks oli abivalmis Rosa korvaltanavast nous meid enda illegaalsesse tuppa lubama. Otsustasime linnas voimalikult vahe aega veeta, nii et jargmisel paeval kihutasime illegaalse taksoga randa. Illegaalsed on pea alati, vahemalt Havanas suured ameeriklased, jeiiii! Mees tuli parast jargi ka. Selline service! Joime rannas kookose seest piima ja nautisime muusikuid, kes olid kontrabassi liiva sisse tassinud ja tirisid seda edasi-tagasi.