Kerjustest

Eile 6htul laksime Kristeliga s66ki otsima (tegelikult me vist enamuse siin viibitud ajast s66ki otsimegi, sest me oleme toitu lootusetult armunud- aga praegu ei tahtnud ma yldse mitte sellest raakida), aga k6ik kohad olid esmaspaeva t6ttu kinni. Niisiis, lonkisime lonta-lonta meie kebabi mehe juurde, et yks vagev Rollo Kebab Menu v6tta :) S6ime rahulikult, sest vastupidiselt k6ikidele teistele 6htutele ei olnud peale meie kedagi einestamas, noh kui valja jatta tyrgi onu s6ber tyrgist. Akki lahenes meile habetunud vana kerjus, hall dressipluus seljas ja suur sylem nelke kaes. Enne olin just Kristelile tanaval 6elnud, nahes yht meest naisele punast nelki kinkimas, et kui minu peika (see on see s6na mida me m6lemad jalestame) peaks kohtingule punase nelgiga tulema, taoksin ma t6enaoliselt selle nelgi talle seal samas tanava peal- 6petuseks ka teistele meestele- pahe tykkideks. No see kerjus siis...tuli oma nelgikoormaga ja pomises midagi habemesse. Naersin, et kas t6esti saab nyyd nelgi, ise samal ajal raha taskust otsides. Andsin mehele 1 euro ja vaatasin oma k6ige pimestavama naeratusega talle otsa, mees aga seletas kuidas selle euro eest ei saa kaks inimest s66nuks ja et nyyd peab ta otsustama, kas s66b ise v6ib ostab oma vaikesele sugulasele midagi. Samal ajal seletades ta eemaldus. No kurat! Sinna mu nelk jai, selle habemes kerjuse katte, kyll nartsinud nelk, aga euro eest oleks v6inud ta mulle sellegi anda.
Seda k6ike nagi pealt teine kerjus, kes kebabi mehe ukse seisis ja mulle nii armsalt naeratas. Ega ta kaua lasknud oodata, v6ttis oma l66tsa, seisis meie laua k6vale (tuletan meelde, et olime ainsad kliendid) ja muudkui kaaksutas. Naeratas ja kaaksutas, kaaksutas ja naeratas. impossiiiible ma ytlen. nagu kaarna kari- yhele annad, lendab terve parv kohale. kaks lugu kaaksutatud, tuli ta oma olematu nahkkotiga meie k6rvale, hakkasime k6vemini raakima, teeseldes, et ei saa mitte midagi aru. Mees pomises k6vemini, et me ta kotti 6nnistaksime, meie hakkasime teineteisele k6vemini mida ja mida karjuma. L6puks ma ei suutnud enam naeru tagasi hoida, v6tsin kotist oma 20 senti ja pistsin onule pihku. Muidugi oli see talle pettumus, teine mees, kes lihtsalt nagi halvem valja aga ei teinud midagi, sai euro ja tema, vaene mees, kes oli kaks lugu mulle otsa k6rva kaaksutanud, sai 20 senti.
karjuv eba6iglus, ma ytlen!

Appi, kanep on maha niidetud!

Kui Jaime meid bussijaamast peale v6ttis raakis ta, et tal on nyyd yks s6ber tydruk, kellega ta pyyab midagi aretada jne jne. ja siis ytles Jaime, et see tydruk meeldib talle ja nad seksivad, aga nad ei kai, veel! See k6ik k6las tema vigases inglise keeles eriti kinkylt nii et ma pidin sellest raakima.
Jaime oli ka oma yyratud kanepitaimed maha saaginud, mis tahendas muidugi seda, et tema tuba oli peaaegu otsast otsani kotikestega kraami tais. Jaime ise jattis igasuguse suitsetamise maha. Puhas poiss. See eest tema sekstydruks6berkellegamidagiaretada suitses nagu korsten. kaisime suure seltskonnaga yhes teises kylas flamenco concertot kuulamas. Ma ei pyyagi seda nyyd oma armetute s6nadega edasi anda, aga see oli megavagev. hiljem kuulasime, kuidas kolm andekat homomuusikut (jalle!) paris originaalselt U2 loomingu 6htut tegid. Koju j6udsime hispaanlaste jaoks ilmselgelt liiga vara (kell 4 labi), aga meie jaoks lootusetult hilja, jargmisel paeval magasime keskpaevani ja siis ajasime end ka piitsaga yles, et linnale kiire ring peale teha. Selle 6htu l6petasime Sevilla majade katuseid ja paikeseloojangut vaadates. Romantika!!!
Jaime juures meeldib mulle k6ige enam tema toas musitseerimine. Teeme tavaliselt nii, et Jaime mangib kitarri ja mina pyyan teda trummidega toetada ( v6i vastupidi- tema toetab ikka kitarriga mind). Ja kui meil midagi vahest kodus teha ei ole, mangib Jaime lihtsalt kitarri ja laulab. Tana vedelesime esimest korda paikese kaes basseini aares. Ja kuna see bassein oli ikkagi nii t6mbav siis sukeldusime l6puks ka sinna vette. Kylm oli, aga nyyd saan 6elda inimestele, et olen 10.martsil ujumas kainud. Jajah, oluline on ju see, mida arvavad teised ;)

Armunud

K6ik, kes mind tunnevad, need teavad, et olen vaikeste linnade tydruk. Mulle ei pakkunud midagi poolteist aastat tagasi Madriid, sel aastal esimene sihtpunkt Barcelona. Olen vist t6esti yks vahestest, kes barcelonast vaimustusse ei sattunud. Yhes6naga ega ma Lissabonist midagi oodanudki. Ootasin suurt linna, k6rgeid hooneid, palju inimesi... Esimesel paeval just nii ma Lissaboni nagingi. Teisel paeval Belemis kaies avastain, et mingil imelikul kombel see linn v6lub mind. K6ik need kalamehed laia j6e kaldal, yle j6e laiuad sillad, kus vuravad autod. Jah, ma hakkasin Lissaboni v6lust aru saama. Hakkasin aru saama, et 3 66d on ilmselgelt vahe ja me jaime veel viieks 66ks. Yhel hommikul olime ilmatu vasinud, aga sundisime end rongile minema ja Sintrasse s6itma. ja ma ei kahetse. Ma arvan, et olen Granada k6rval endale teise kaevu inspiratsiooniga leidnud. Kui olime Sintra k6ige k6rgemas tipus, saatis Pedro s6numi ja kysis, kas teeme tana 6htu66gi. Ma saatsin vastu, et ei tee, imetleme Sintrat. Pedro saatis teate, et viib meid veel kaunimasse kohta. Ja nii me 30 min parast s6itsimegi, silmapiiril laiusid uduvines maed ja tumerohelised metsad, samas k6rval autotee aares aga kaunid vaikesed majakesed. Ja siis me j6udsime kohale. Sinna, kus l6ppeb maa ja algab vesi. Euroopa k6ige laanepoolsem tipp. Te oleksite pidanud seda nagema, seda tundma. Muidu 36c Lissaboni soojus oli yhtakki kuhugi kadunud ja asemele oli tulnud tugev tuul, mis mu kleidi ahvardas viia ja kylmus, mis kananaha selga sundis t6mbama :) Aga vaade...te peate seda nagema. kaljude all laiuv ookean peksis vahuseid lained vastu kaljuseinu, paike heitis oma viimseid kiiri maslevale ookeanile ja muutus siis jarkjargult oranzikamaks. Kalju servale ei saanud liiga lahedale minna, sest tuul oleks lihtsalt need kaks meetrit sinu eest ise astunud ja lennutanud vahuste lainete vahele vastu kaljuseina loksuma. See oli ilus. Minu s6nad on liialt vaikesed, et seda suurt asja kirjeldada.
Portugalis proovisin ma esimest korda elus surfamist, mis aga valja ei tulnud, oli surfamine. Telekast tunudb k6ik lihtne, aga ise ei suuda esimese paevaga tasakaalu hoidmistki paris ilusti selgeks saada.
Viimasel 6htul istusime vapustava vaatega vanalinna panoraamkohvikus ja j6ime kylma 6lut. Pehme tuul paitas kaela ja toosama sild paistis tulede kumas veel ilusam. Tegelikult armusin ma sellesse silda iga korda kui rannast tulime ja autod sellest yle voorisid aina enam ja enam. See kohvik, see 6lu ja see vaade. Minu sees oli rahu, mis sundis vaikima ja nautima. Ma teadsin, et varsti on see labi, varsti laheme koju ja ei naudi seda vaadet paris pikka aega, v6ibolla ei naudi enam kunagi, aga sellel hetkel tahtsin olla vait. Tunda seda pehmet tuult, mis ei olnud minu meelest kunagi enne nii pehme olnud ja vaadata tulesid, mis on igast ilusast tulest sadu kordi ilusamad. Ja sel hetkel ma armusin. Minu sydames on Lissaboni tuule pehme paitus ja tuledes sild!