Õnnest ja inimestest ja külmud varvastest

Ma ei hakka 66sel kell 1 (Eestis juba 2) 6nne igavikulistel teemadel heietama kuigi ma seda siin arvuti taga istudes korraks isekeskis m6tlesin. Kristel pani oma k6rvaklapid pahe, kuulab unelauluks rappi ja siis unemaale. Ma m6tlesin veel korraks istuda.
Meie korteris on nii kylm, et m6lemal on haal pisut kahe, hommikuti tahaks nina puhtaks nuusata ja igal 6htul m6tleme, kas see punn, mis suunurka on tekkinud, on vinn v6i ohatis. 6nneks seni on see mingisugune punn v6i taandarenguga ohatis olnud. Tana ytlesime Currole, et su korter on pagan kylm ja hea, et me jaas pole, veel. Selle peale poisu muidugi ehmatas ja ytles, et taga toas on yks soojapuhur. Kuna ta ise siin ei maga, on see temperatuur normaalne, aga magamiseks ja 66riietes ringi siiberdamiseks on see ilmselgelt kylm. Teate, et isegi hommikuti valja minnes on 6ues soojem kui toas. just-just! Ja pealegi oleme me m6lemad totaalsed kylmavaresed, meil on vaja vatitekki ja vahemalt +25 kraadi sooja.
Kuulan Sade'd, mis on lihtsalt selle korteri muusika ja kirjutan. Tana kaisime Curroga teed joomas: mina j6in oma lemmikut- Maoko spetsiaal varsketest piparmyndi lehtedest ohtra suhkruga. Kristel j6i Tyrgi teed, mis sisaldas endas 6una ja kaneeli. Curro j6i mingit yrditeed, mis pidavat menstruatsiooni ajal hea olema. patsutasime talle siis 6lale ja ytlesime, et tunneme kaasa :) Curro on tore. Mul on algusest peale tema vastu mingisugune teatav austus olnud. m6ne inimesega see lihtsalt tekib, m6nega mitte. Ta on nagu vanem vend v hea s6ber, keda sa tunned nii vahe. Parast teetamist viis ta meid yhte eriti m6nusasse sokolaadi poodi, kus Kristel jalle p66rdesse sattus. Kogu see lugu pani mind tundma, et ma vist t6esti v6in tunda, et mul on yks inimene siin Hispaanias, keda ma v6in s6braks pidada. Curro usaldab asju, mida ma iial pea v6hiv66rale ei usaldaks...ah teate ise, need pisiasjad, millele muidu tahelepanu ei p66ra, aga mingil hetkel saab neid nii palju, et sellest tekib usaldus. Well, ma olin r66mus ja peale sokolaadi poest valjumist pidi Curro oma restorani minema avama, aga mina ytlesin, et on aeg endale kitarr muretseda. Astusin seal samas asuvasse muusikapoodi sisse, tegin myyale selgeks, et kitarridest ma suurt ei tea, mangida ei oska ma yldse ja raha ei taha vaga palju kulutada. mees arvas vist, et olen peast p6runud. pl6nnisin kahte kitarri ja ytlesin siis mehele, et ta midagi mangiks. mees kuulas s6na, v6ttis kitarri, haalestas ara ja mangis paar akordi. mulle selle kitarri k6la meeldis ja nii ma kitarriomanikuks sain.
vahest panevad teatud olukorrad, inimesed ja juhuste kokkup6rkamised sind kuidagi eriliselt tundma, tana ma just nii tundsingi. eriliselt! ja ma tunnen tugevamalt kui eales varem, et pean m6neks ajaks siia elama tulema. mitte malagasse, aga hispaaniasse. mulle meeldib eesti, aga tean, et pean end m6neks ajaks hispaaniale lubama.
ah, mis ma siin ikka heietan, kell on juba 1 labi ja soe voodi ootab koos yhe blondi kaunitariga.
Homme s6idame Granadasse, et mu lemmiklinnas teha asju, mida ma seal alati teen:paeval konnata sihitult m66da tillukesi tanavaid sacromontes, hljem mu oma onu terrassil paikese kaes 6lut juua ja kirjutada luuletusi, 6htul yhes mu lemmikbaaris tapaseid syya ja siis magama minna. Teile tundub igav, aga minu jaoks p6nev.
head 66d kiisud ja kutsud.