Kõik head asjad algavad taas

Minu eelmine reis l6ppes siin kirjapildis kuidagi akki, tegelikult l6petasime reisi Hispaanias, Barcelonas. Maletan siiani, kuidas istusin kahel viimasel 6htul Josepi imetillukese korteri veel vaikesemal terrassil ja vaatasin majade katused (nendest tuleb veel juttu, sest ma olen katustesse kiindunud), mis tugeva vihma all end k6ssi olid t6mmanud. Ma olen vihma nainud Hispaanias kolmel paeval. Kaks paeva olid siis seal terrassil, teine paev oli nyyd Madriidi j6udes. Miks ma aga rohkem siia ei kirjutanud, seda ma ei tea. Ju olen ma yks neist, kes ei taha kirjutada vihmast, mis inimesed marjaks teeb ja end armetutena tundma paneb, ju ma ei taha halbu asju maletada, ju ma ei taha neid teistega jagada. las jaab imekaunis Lissabon.
Kohe raagin sellest, kuidas head asjad ikka ja jalle uuesti algavad.
Eelmisel aastal, kui olin juba m6ned kuud Eestis olnud, arvasin yhel hommikul, et oleks m6nus martsis Hispaaniasse s6ita ja kui mina juba m6tlen midagi suhteliselt napakat, siis nii ma ka teen. Ostsin piletid ara, teadmata, kes minuga kaasa tuleb. jattes vahele meeletuid :) otsinguid, sai mu kaaslaseks Kristel, kes pole iial Hispaanias kainud. ja jattes vahele praegu k6ik need kuud, mil me paevi lugesime (mina seeparast, et olen lootusetu hispaania s6ber/armastaja/armuke jne jne ja kristel seeparast, et polnud iial seda imekohta nainud), joudsime me nyyd kohale. Esimesena Barcelona, millesse k6ik inimesed koheselt armuvad ja alati tagasi lahevad. Minule ei suutnud Barcelona suvel m6juda- ei liblikaid, ei kananahka, usual suurlinn. Aga nyyd...kes teab, mis mulle sisse laks, v6ibolla oli asi meeleolus, inimestes v6i kohtades, kus kaisime. Vaatan nyyd maha ja tunnistan, et nagin seda aurat, mis mind isegi sinna tagasi v6iks kutsuda. Nagu ytles Josep: barcelona on koht, kus sa v6id teha k6ike, aga samal ajal sa ei pea midagi tegema. Yhel paeval istusime me Kristeliga naiteks MacDonaldsi teisel korrusel ja vaatasime suurtest akendest inimesi ja nii kohe paris kaua. Arge arvake, et tegu on mingi rasvahaisuse Viru tanava restoraniga "juustuga v6i ilma". Aus6na oli hea vaade ja ilusad aknad. istusime vaikides oma coca-colade taga ja vaatasime. yhtakki laks m66da paljas mees, kellele olid trussikud jalga tatoveeritud (ilma naljata) ja noku rippus tal p6lvini, aus6na. Me ei taha teada, mis veel siis kui see noku peaks erutuma. N6nda ta laks, pilgud teda saatmas. Meie ytleme nende pilkudega ytleme, et ta on imelik, aga vaid seeparast, et teised ei tee nii. ja nii kaua kui me nii ei tee, on need vahesed, kes teevad,imelikud. pikk ja segane m6ttekaik...oooo ja hiljem pissis nii m6nigi vanamees meie pingi k6rval, kus istusime ja punkti mangu mangisime. Lyhidalt on punktimang selline: istud ja pyyad mitte kedagi vaadata ja saad punkti siis, kui m6ni yksik mees sind vaatab ja 5 punkti siis, kui see mees on naisega, kui naine vaatab saab ka 5 punkti. Eestis on see jama mang, aga siin oleme me nende jaoks eksootika, isegi lastega isad vaatavad meie valgeid paid ja poegadega emad paluvad pojal vaadata, mis imelugu see tanaval k6nnib. Imelik on see, et ma pole iial sellist "neegri" tunnet pidanud kogema, aga ju nad pole siis kaht blondi koos nainud.
Barcelonast lendasime Madriidi. see linn ei meeldinud mulle ka esimesel korral. ja nyyd, teisel korral ei leidnud ma sellest ikka veel midagi. vihma sadas, kraad naitas vaevu10 kraadi- ei olnud m6nus. kristelile ka ei meeldinud. kaisime m6ne tunnikese linnas (sellest tunni plaadipoes) ja laksime koju magama. Raakides plaadipoest, siis sattusime Evohe esinemist kuulma. WOW! Pikemal vaatlemisel v6is aimata, et tegu on homobandiga (pikemal vaatlemisel on pea k6ik mehed siin homod, nii et vaatame kristeliga teineteist). Muusika oli sellest hoolimata hea ja sellise haalega meest, kes v6ib vabalt laulda noote, mis ulatuvad p6randale ja sealt taevasse, ei ole ma juba teab mis ajast kuulnud. Igal juhul arvasin ma hiljem, et peaks nende plaadi muretsema, mida ma ka poodi n6udma laksin. Nime Evohe peale vaatas myya leti taga mind kuml pisut kortsus ja helistas siis teise letti, et kysida, millest ma raagin. Teine tark toru otsas teadis 6elda, et sellel bandil polegi veel plaati. Mina olin muidugi elupettunud, sest ammu juba pole ma sellist elamust live'st saanud (kristel oli ka pettunud, aus6na). Ma ei tahtnud asja muidugi nii jatta, marssisime alla korrusele, lootuses leida see band sealt, kus nad esinemise oma pool tundi tagasi olid l6petanud. Oh imet, seal nad olidki. Kysisin yhe nende fanni kaest, kuidas plaadiga lood on. tydruk jooksis bandi juurde, seletas midagi ja siis tuli tagasi juba koos trummimangijaga ja bassimehega, kes mulle seletasid, et plaati pole, aga v6in myspace' s nende fanniks hakata ja juba aprillis nende plaadi tellida (nyyd ma m6tlen, et mis kuradi teid pidid ma selle kyll tellima peaksin, aga siis tundus idee 6ilis). Yks hea kogemus siis madriidis. Pluss muidug mu armas hispaania emme Aili.
Sevillast raagin siis kui homme arkan. Lahme pessu, tukad puhtaks ja Francisco t66kaaslase synnipaevale. Ole!
Un besito para mis amigos!