Auku pissimine

Ärkamine ja esimene hommik Aafrikas pole just teab, mis kaunis. Taevas on hall, hall, hall, ymber auto sebivad inimesed ja meie auto aknad on seest udused. Aitab magamisest, haaran hambapasta ja hambaharja nagu tavalised inimesed hommikuti ja lippan vets. Oh seda lugu kyll: vesi on kylm ja peldik haiseb koledasti. Mis seal ikka, ennegi kylma veega hambaid pestud, saan ju hakkama. Pissihada ka vaevab. Loivan vetsu, panen ukse lukku. Ok, nyyd valetan, sest ma yritasin ust lukku panna, aga see ei kainud kinni. Suures lukustamistuhinas ei marganud ma kohalikku peldikut. Tahate kuulda jah? No igaljuhul oli minu ees auk, mille ees kaks k6rgemat kohta, nahtavasti jalgade toetamiseks :) Selline oli minu esimene kogemus araabia peldikuga.
Teeaares vahelduvad melonip6llud kuivade k6rrep6ldude ja liivavaljadega. Aegajalt longib eesel koos suure koorma ja uhke naoga peremehega m66da kiirtee aart. Siis jalle ratikutesse mahitud naised ja siis poisiklutid, kes valismaa autosid ootavad, et nende alla v6i jumalteabkuhu pugeda. Natuke kreisi elu. See k6ik meenutab kangesti telekast nahtud India reise. V6ibolla ongi Maroko Euroopa oma India.
Esimese peatuse teeme meie teejuhi Mouhamedi s6bra kodus Casablancas. Kodu on ehitud ime6rna mustriliga kiviplaatidega. Meie esimene hommikus66k kohalikku moodi, kohalikus kodus. Naine ja 15 aastane koduabiline tassivad lauale hunnikutes saia, h6bedases kannus teed, v6id ja mett. Kaks korvikest pahkleid ja veel yhe korvi magusaid saiu. Magustoiduks noh :) Perenaine on suur. Ilma liialdusteta. Mees ka. Nemad ei s66, naine lehvitab vaid paberiga 6hku ja kysib, kas meil polegi palav. Parast s66ki lahme peremehe maja vaatama. Jaa, siin ehitavad rikkamad endale maju, lausa kortermaju ja myyvad siis korterid maha. Peremees peatab auto keset lagunenud maju ja prygihunnikuid ning viib meid oma majja. Jaa, kena maja, aga peremehe kiidus6nad ymbruse ja vaate kohta, mis pidavad k6vasti vaart olema, panevad 6lgu kehitama. Yhest aknast paistavad pommiaugud ja teisest yks mitte niiiiii heas korras korterelamu ja maantee.
Ilusa vaatega maja vaadatud, jatkame teed, 6htuks on vaja 1000km kaugusele Agadriri j6uda. Mida l6unapoole, seda liivasemaks laheb maapind, kitsamaks "kiirtee", kuhu kaks rekkat k6rvuti s6itma kohe kuidagi ei tahaks mahtuda. Mida enam maanteed selja taha jaab, seda enam tunnen, et India muutub tasapidi Aafrikaks. Loodus on just selline nagu ma ette olen kujutanud. Kiviklibusel ja liivasegusel magisel maapinnal tatsavad tillukesed kitsed ja pyyavad midagi s66davat leida. teeaarsed on maardunud inimesi tais, kes k6ik kaktusevilju myyvad.
Marrakeshis teeme vaikese peatuse ja lahme turuplatsile, kus k6ige kuumemal ajal vaid meelelahutajad t66tavad. Neli meest ajavad torupillidest peenikest vilinat ja ussid loivavad laisalt, naib nagu neid see pinin just vaga tantsima ei sunni. Ja kui m6ni turist s6endab laheneda, siis topitakse s6rmejamedune uss kaela ja palutakse pilti teha ja kui sa hakkad rabelema v6i keeldud pildist, voi mis veel hullem, keeldud maksmast, siis ahvardatakse see madu sind kagistama.
Eemal lamavad selgeltnagijad oma vaipade peal. Iseasi kui selgelt nad ikka nyyd naevad. Mouhamed annab yhele nagijale suure vaidlemise peale raha, mispeale ennustaja salaparaselt suure musta vihmavarju lahti t6mbab ja meile ette paneb, et jumala eest keegi k6rvaline isik meid ei naeks ega kuuleks. Kysib siis Mouhamedi nime ja synniaega ning kribab tindiga niisutatud pulgaga paberile komasid. Kokkuv6te ennustusest oli see, et Mouhamed on paha inimene, kitsi inimene ja talle meeldib reisida.
Igal sammul on raha hais. Ja mulle see ei meeldi.
Marokos laheb vara pimedaks. Agadirist paarisaja km kaugusel magedes s6ites heidan tagumisele istmele pikali ja kuulan berberi muusikat. Tahed paistavad nagu peo peal. Kui vaid sirutaksin kae, saaksin neid puudutada. Ma olen alati m6elnud, et unistused on tahed. Kuna tahed pole mulle iial nii lahedal olnud, siis on see ka t6enaoliselt ainus kord, kus minu enda unistused mulle nii lahedal on. Sulen silmad ja hingan sygavalt Aafrika 6hku...