Igas linna on eestlane

Kui suvel Kerstiga kuskil Sintra mae otsas kykitasime, kohtasime lihtsalt niisama ja vaga ootamatult eestlaseid. Aga tana, olles Hispaanias viibinud tapselt kaks nadalat ilma eestlaseid kohtamata, k6ndisime me Kristeliga m66da tillukesi tanavaid kebabi putkade vahel yles hosteli poole (siesta aeg). Markasin, et hoolimata meie plahvatusohtlikest k6htudest vaatas Kristel mingeid toidusilte, no ja siis ma naljatade talle ytlesin *Kuidas sa julged toitu vaadata, k6ss, k6ss!* Ja meie ees koperdanud lapsevanemad oma lastega keerasid meie poole, ise edasi laste kallal sahmides ja ytlesid sulaselges eesti keeles *ooo, me kuuleme eesti keelt!*
Tavaliselt mulle ei meeldi eestlaseid kohata seal, kuhu parasjagu p6genenud olen, aga nii vagev tunne on ikkagi, kui m6ni kaasmaalane keset tillukesi tanavaid oma kodust 5000km kaugusel sulle midagi ytleb!