Vanemaks saamisest

Mul on homme synnipaev. Esimest korda olen oma synnipaeval Eestist ara. Ja ainus asi, millest aru saan, et saan iga aastaga vanemaks on see, et igal aastal jaab neid tahtpaevi, mil Eestis pariselt kohal olen, vahemaks. Eile oli mu vanaemal synnipaev ja mind ei olnud. Kaks aastat tagasi vahetus aasta nii, et v6tsin selle vastu Madriidis kella jargi viinamarju syyes, eelmised j6ulud olin kyll Eestis, aga t66l, nii et terve perekond oli laiali. Fui, vihkan j6ule, kus k6ik on erinevates paikades, mis veel hullem, t66tavad. Ja nyyd on mul synnipaev, millest osa veedan lennukis ja teise osa eiteakus, sest meil pole isegi kindlat 66maja Barcelonas. See paneb mind m6tlema, et kas see ongi see, mis naitab, et oled taiskasvanuks saanud? Mina olen muidugi see viimane, kes end taiskasvanuks tahaks tunnistada, aga ma lihtsalt m6tlen...
Taiskasvanud on koguaeg kuskil laiali: ei j6ua nad kiire ariasja t6ttu perekondlikule l6unale, unustavad kingitused osta, planeerivad endale puhkuse oma synnipaevale, et ei peaks s6pradele synnpaeva tegema jne jne. Aaaa, ja siis on taiskasvanuil komme iseendale kingitust teha. V6tame v6i selle synnipaevaaegse puhkuse...tihti ytlevad nad, et tegid endale kingituse. V6i mu ema- ta armastab ikka endale harva midagi ilusat lubada ja siis 6elda, et tegi endale kingituse.