Herr pankuri vapustav korter

Olles talunud Vuelingu lendu Granadast Barcelonasse, soitnud bussiga linna, linnas end metroole lohistanud, ise samal ajal uhes kaes kohvrit, ola peal suurt kaekotti ja teise kae otsas toda neetud kitarri vedades, joudsime siis lopuks tanavale, mis pidanuks harra Naerusuu majale kuuluma. Oma pampude all vaatasin paremale, kus loksusid vaikselt lained sadade ja sadade jahtide all, vasakule jai rida vanu maju . Vanu kull, aga suursuguseid ja ma julgesin arvata, et mitte uldse odavaid. Nakaaa, meie Naerusuu ei saa ju siin elada, kuradi tolvan, on meid kuskile orki ajanud praegu. Nii ma motlesin. Vedasin silmadega ule majade, et vaadata, kas uldse number 28 on olemas. Numbrid laksid aeglaselt, aga 28 oli taitsa olemas. Ilus maja, 6kordne, viimane korrus terrassiga, alla jaavad aknad kergelt majast eemaleulatuvas osas, kuidagi kaarjalt. kena-kena, see nuud kull see maja pole. Nii ma motlesin ja Kristel ka. Seisime nagu kaks tolvanit maja ees, teadmata, mida teha. Mis siin ikka, jatsin Kristeli oma asju hoidma ja laksin siis ukse juurde, et vaadata, kas tema saadetud korter uldse olemas on. Moned numbrid olid kulunud, moned jalle selgesti naha, aga tema numbrit ei olnud. Tolvan, ma utlen! Kui ta teaks, kui kuradi raske mu kohver on, TOLVAAAAAAN! Aga siis silmasid mu silmad koige korgemal asuvat numbrit. 5.2 !!! Ei saanud ju olla, et me sellesse majja laheme. Helistasin kella, keegi ei vastanud. No naed, ongi meid t***** tommanud! Motlesin ma ja helistasin uuesti, sel korral ikka mehiselt nappu kellal hoides, kais porin ja uks avanes. Hoidsin uhe kaega ust lahti ja vaatasin Kristelile otsa. No ei saanud ju olla, raudselt saadab meid praegu oma rikka vanaema juurde, kes meid ara soob.
Jattes vahele koike seda, kuidas me mooda neid taevatreppe ules nuhkisime, higistasime nagu vaikesed notsud, joudsime me irvakil ukse taha. Oige ukse taha. oooo, ja kui te arvate, et me oleme mingid norgad kondijad, siis eksite. Ma voin hommikust ohtuni kondida ja spordi vastu pole mul ammugi midagi, aga Hispaanias sellistes vanades majades on 6 korrust hoopis teine asi kui Eestis. Astmed on jalale ebamugavalt korged jne. Hispaania 6 on Eesti 9. Kindel see!
Korter!
Me elame pika kitsa koridori ja kolme toaga korteris. Sellesse kitsasse koridori on mahutatud ka Adriani maalitud pildid ja suur tuba loppeb korgete roduustega, mis avanevad rodule, kus on rohkem taimi, kui mu naistuttavatel kokku ning kust omakorda avaneb vaade sellele vaikselt jahtide all loksuvale sadamale ning kui aus olla, siis on tegelikult terve Barcelona kui peo peal. Hommikuti paistab paike teises korteri otsas oleva toa rodule, kus me pesu kuivatame, keskpaevaks hakkavad paikese silitavad kiired majaesisele rodule paistma. Jajaa, Adrian ongi selle viimase korruse rodu omanik, alumised korrused peavad oma kaardus akendega leppima.
Adrian!
Harra Naerusuu on sundinud ja ules kasvanud Tenerifel, millest ta koguaeg raagib ja mille kiitmisest ei vasi ta vist iial. Nojah, motlesin mina, kui ta mulle esimest korda oma kodukohta kiitma oli asunud. Tuupiline turisti sihtpunkt, eksole! Aga siis, uhel ohtul, kutsus Adrian mu suurde tuppa enda korvale istuma ja naitas pilte...peale selle, et need pildid olid aarmise meisterlikkusega tehtud, pidin ma lopuks tunnistama, et Tenerifele laheks isegi. Adrian tootab pangas. Sellega on nalja saanud. Nojah, pangas kull, aga mida ta teeb, arutasime me Kristeliga isekeskis. Ta voib vabalt olla see mees, kes paeval tanaval CDsid muub ja ohtul, kui pangas toopaev labi, laudu laheb koristama voi midagi arhiveerima. Uhel paeval ma siis kusisin, mida ta teeb. Ega ta vaga oma ametipostist raakida ei tahtnud, seletas, et see suur pank pakub tood oma majas u 1500le inimesele ja ta on osakonnas, kus analuusitakse pangategevust ja moeldakse sellele, kuidas ja mida paremini teha et pangal veel paremini laheks. Ei sonakestki oma toonimetusest. Ainult kaudne vihje sellele, et kui ta moned nadalad tagasi oma tooaja muutmist palus, oldi sellega kohe nous ja lounaid voib ta endale lubada, millal tahab ning selle korteri uuri maksmise jarel ei saa nuriseda ka selle ule, mis alles jaab. Motlesime Kristeliga, kui palju siis selline korter Barcelonas voiks maksta, kui Josep oma mitte kesklinnas asuva vaikese korteri eest maksab 450 eurot kuus... Rohkem ei taha moelda ka, ilmselgelt liiga palju!
Adrian on hea inimene, ta on tore, vaimukas ja ponev. Ja kui Josep teatas esmaspaeval, et meil pole oosel kohta, kus olla, sest ta tudruksober on JUBA laupaevast peale haige olnud, siis motlesin juba pargipinkidele, mis maja ette jaid. vahemasti oleks olnud ilus vaade merele ja jahtidele. Saatsin suures hadas Adrianile toole sonumi palvega veel uheks ooks jaada ja lubadusega teisipaeval uus koht meile otsida. Adrian oli nous. Ohtul ei olnud meil aga ikka kohta, kuhu teisipaeval kolida. Istusin enne sudaood, kui Adrian arvuti tagant lahkunud oli suure toa valge diivani peale, harra Naerusuu maalitud kahe maali alla ja vaatasin oma mailboxi. Adrian toetas end vastu uksepiita ja jalgis. Tegin nalja, et voibolla peame oues homsest olema, sest keegi pole mu kirjale vastanud. Adrian utles, et voib meil pinki aidata valida. Hahaha hea nali sellises olukorras, eksole. A. lasi kae mooda uksepiita alla, jalutas terrassiukse juurde, vaatas moned sekundid merd ja jahte ning jalutas siis minu juurde. Vaatas mulle otsa ja utles, et tema jaoks ei ole see probleem, kui oleme tema juures oma reisi lopuni. Isver, milline kergendus see oli. Ja siis ma motlesin, miks inimesed teevad seda? Miks nad usaldavad vohivoorast, keda nad iial kohanud ei ole, kellega nad on vaid moned kirjaread vahetanud (no seda ma muidugi ei eita, et moni kirjarida utleb vahest rohkem kui sada sona), ehk teineteise pilte nainud? Meil on terve see aeg, pea nadal, olnud Adriani korterivoti, millega tuleme ja laheme, millal tahame. Tosieluline fakt on muidugi see, et tema voodi on mingisuguse imelise noiduse all, sest me magame iga paev 12 tundi, siis losutame purgi coca-colaga tema lapaka taga ja rodul vaadet imetledes (sets paikest votta on liiga kulm) pea selle ajani, kui tema toopaev loppeb, s.o kell 4 ja siis lippame alles oue. Nii et mingist tuleme ja laheme millal tahame' st eriti juttu ei ole :)