Jaapanlased ja hiinlased omavahel

Istun meie hosteli lounges, kus on kolm arvutit ja kui sa arvutis istud, siis sinu seljataha jaavad diivanid, kus inimesed lihtsalt paevast paeva aega surnuks l66vad. Nii ka praegu, sel hilisel tunnil. Ma ei kavatsenud yldse kirjutada, sest k6ht on lihast ja kaheksajalgadest punnis ja uni on ka suuuuur. AGA...
Yhe diivani peal istuvad kaks jaapani poissi (iseenesest vist vanemad kui mina, aga naeravad nagu 7 aastased k6rge plikaliku haalega), nende vastas diivani peal hiina poiss (ka vana, aga naerab nagu vaike hullumeelne). Kuna nad siin kuidagi teineteist on avastanud ja jutupeale saanud, siis mul on hirmnaljakas istuda ja neid kilkeid kuulata. Jaapanlased ei oska hiina keelt ja hiinlane jaapanlaste keelt. Inglisekeelne dialoogki on neil midagi seesugust:
1: so, you no speaks no englishes?
2: yes, but my name is Minuah!
1: what? Kaseke?
2: hihihihihi, and your real name is?
1: Franco!
2: Noooooo?
1: hihihihih, is actually is Mancko!
2: I know it is not not!
1: hihiiii, japanese joke i say joke, hihihihihii!
Siis nad yritavad meelde tuletada, mida keegi teise maal viibides 6ppinud on. Peamiselt teab see yksik hiinakas vaid aarmiselt roppe s6nud, nii et jaapanlased kysivad mitu korda yle, kas ikka kuulsid 6igesti.
Jaapanlased seevastu oskavad selliseid p6hilisi kaibefraase nagu tere, head aega, hea, halb.
Vahepeal paisub naer nii suureks ja pisut liiga k6rgeks, et receptioni mees on tulnud asja kaema. T6sine mees, vaatab poistele otsa, surub oma tumeda s6rme vastu pruntis huuli ja palub kilkajatel kohta vahetada. Kilkajad ytlevad nagu yhest suust: "i see, people no no sleep no, if we sit here and...no no! thank you!"
No on tegelased!