Ma ju tean, et tulen tagasi, ma tean, sest ma ei saa ilma Hispaaniata. Sellest hoolimata on iga kord pagana raske minna. Vahet ei ole, kas olen siin seljakotiga matkamas voi kohvriga ringi uitamas. Kahju on mul alati. Mul on kahju jatta seda paikesepaistet, avatud inimesi, suuri naeratusi ja seda kodust ohku. Eesti on armas ja ma tahan oma sopru naha, aga Hispaania on mulle vahemalt sama oluline.
Oues on praegu jahe, aga taevas on sinine ja paike sarab. Ja ma tean, et kohe pean ma oma kohvri peale istuma minema, et see kinni laheks ja ma tean, et ma teen seda niiiiiiiii vastumeelselt. Josep kusis, kas meil on aega temaga kokku saada ja juttu raakida ja kohvi juua. Ma tahaksin oma Josepit naha, tema tudrukust raakida ja lihtsalt olla oma sopradega koos, aga ma pean Eestisse minema. Ja mul on nii kahju lahkuda Adrianist, kes on meile nagu suur vend olnud. Hammastav, kuidas inimesed juhtumisi sobivad. Fantastiline Barcelona kolmik- mina, Kristel ja Adrian.
Meie maja all on toidupood, mis on avatud vist kull iga kell. Pakistani ja india ja kes teab, mis mehed seal seda peavad. Eile ohtul kui Super Furry Animalsi ja veel mingi bandi segu koosseisu kontserti kuulamast tulime loi kell juba sudaoo tunde ja see pakistani urgas oli ikka veel lahti. No tegelikult ei ole see mingi urgas, paris normaalne pood, aga natuke kallis, sest naabruskonnas ainus toidupood. Kuna see on meie ukse korval, oleme seal igapaevased kulalised. Eile ohtul kais Kristel veel poest labi, enne kui taevatrepi ette votsime ja ostis sokolaadi. Murjam leti tagant kusis, kas ainult uks ja punnitas oma valged silmad peast eemale.
Tana, just moni hetk tagasi, lippas Kristel alla, et saia ja cocat ja makarone tuua. Murjam hakkas kohe hispaaniakeelset vestlust pidama, Kristel vastas inglise keeles ja murjamgi demonstreeris oma inglise keele oskuseid. Murjam puhastas kulmikut, Kristel otsis asju, mida korvi panna. Siis kui kaup makstud, eest ja tagant ruumist murjamid koik blondi tudruku suurte paikeseprillide ja sassis juustega ule vaadanud, lahkus Kristel oma votmetega jargmise ukse taha, et koju tulla. Uks murjamitest jooksis poe uksele ja vaatas, kuhu see tudruk siis nende kauba viib. Kristel muidugi nagi, kuidas tahmanagu teda vaatab.
Jaaa ja nuud me arvame siin hommikuses ohus ja sassis peas, et murjamid peavad Kristelit kuulsaks staariks, kes on blond, suurte paikeseprillidega, sassis juustega ja raagib inglise keelt. vahemasti, kui me oleksime need murjamid, siis me kull arvaks nii.
Olles talunud Vuelingu lendu Granadast Barcelonasse, soitnud bussiga linna, linnas end metroole lohistanud, ise samal ajal uhes kaes kohvrit, ola peal suurt kaekotti ja teise kae otsas toda neetud kitarri vedades, joudsime siis lopuks tanavale, mis pidanuks harra Naerusuu majale kuuluma. Oma pampude all vaatasin paremale, kus loksusid vaikselt lained sadade ja sadade jahtide all, vasakule jai rida vanu maju . Vanu kull, aga suursuguseid ja ma julgesin arvata, et mitte uldse odavaid. Nakaaa, meie Naerusuu ei saa ju siin elada, kuradi tolvan, on meid kuskile orki ajanud praegu. Nii ma motlesin. Vedasin silmadega ule majade, et vaadata, kas uldse number 28 on olemas. Numbrid laksid aeglaselt, aga 28 oli taitsa olemas. Ilus maja, 6kordne, viimane korrus terrassiga, alla jaavad aknad kergelt majast eemaleulatuvas osas, kuidagi kaarjalt. kena-kena, see nuud kull see maja pole. Nii ma motlesin ja Kristel ka. Seisime nagu kaks tolvanit maja ees, teadmata, mida teha. Mis siin ikka, jatsin Kristeli oma asju hoidma ja laksin siis ukse juurde, et vaadata, kas tema saadetud korter uldse olemas on. Moned numbrid olid kulunud, moned jalle selgesti naha, aga tema numbrit ei olnud. Tolvan, ma utlen! Kui ta teaks, kui kuradi raske mu kohver on, TOLVAAAAAAN! Aga siis silmasid mu silmad koige korgemal asuvat numbrit. 5.2 !!! Ei saanud ju olla, et me sellesse majja laheme. Helistasin kella, keegi ei vastanud. No naed, ongi meid t***** tommanud! Motlesin ma ja helistasin uuesti, sel korral ikka mehiselt nappu kellal hoides, kais porin ja uks avanes. Hoidsin uhe kaega ust lahti ja vaatasin Kristelile otsa. No ei saanud ju olla, raudselt saadab meid praegu oma rikka vanaema juurde, kes meid ara soob.
Jattes vahele koike seda, kuidas me mooda neid taevatreppe ules nuhkisime, higistasime nagu vaikesed notsud, joudsime me irvakil ukse taha. Oige ukse taha. oooo, ja kui te arvate, et me oleme mingid norgad kondijad, siis eksite. Ma voin hommikust ohtuni kondida ja spordi vastu pole mul ammugi midagi, aga Hispaanias sellistes vanades majades on 6 korrust hoopis teine asi kui Eestis. Astmed on jalale ebamugavalt korged jne. Hispaania 6 on Eesti 9. Kindel see!
Korter!
Me elame pika kitsa koridori ja kolme toaga korteris. Sellesse kitsasse koridori on mahutatud ka Adriani maalitud pildid ja suur tuba loppeb korgete roduustega, mis avanevad rodule, kus on rohkem taimi, kui mu naistuttavatel kokku ning kust omakorda avaneb vaade sellele vaikselt jahtide all loksuvale sadamale ning kui aus olla, siis on tegelikult terve Barcelona kui peo peal. Hommikuti paistab paike teises korteri otsas oleva toa rodule, kus me pesu kuivatame, keskpaevaks hakkavad paikese silitavad kiired majaesisele rodule paistma. Jajaa, Adrian ongi selle viimase korruse rodu omanik, alumised korrused peavad oma kaardus akendega leppima.
Adrian!
Harra Naerusuu on sundinud ja ules kasvanud Tenerifel, millest ta koguaeg raagib ja mille kiitmisest ei vasi ta vist iial. Nojah, motlesin mina, kui ta mulle esimest korda oma kodukohta kiitma oli asunud. Tuupiline turisti sihtpunkt, eksole! Aga siis, uhel ohtul, kutsus Adrian mu suurde tuppa enda korvale istuma ja naitas pilte...peale selle, et need pildid olid aarmise meisterlikkusega tehtud, pidin ma lopuks tunnistama, et Tenerifele laheks isegi. Adrian tootab pangas. Sellega on nalja saanud. Nojah, pangas kull, aga mida ta teeb, arutasime me Kristeliga isekeskis. Ta voib vabalt olla see mees, kes paeval tanaval CDsid muub ja ohtul, kui pangas toopaev labi, laudu laheb koristama voi midagi arhiveerima. Uhel paeval ma siis kusisin, mida ta teeb. Ega ta vaga oma ametipostist raakida ei tahtnud, seletas, et see suur pank pakub tood oma majas u 1500le inimesele ja ta on osakonnas, kus analuusitakse pangategevust ja moeldakse sellele, kuidas ja mida paremini teha et pangal veel paremini laheks. Ei sonakestki oma toonimetusest. Ainult kaudne vihje sellele, et kui ta moned nadalad tagasi oma tooaja muutmist palus, oldi sellega kohe nous ja lounaid voib ta endale lubada, millal tahab ning selle korteri uuri maksmise jarel ei saa nuriseda ka selle ule, mis alles jaab. Motlesime Kristeliga, kui palju siis selline korter Barcelonas voiks maksta, kui Josep oma mitte kesklinnas asuva vaikese korteri eest maksab 450 eurot kuus... Rohkem ei taha moelda ka, ilmselgelt liiga palju!
Adrian on hea inimene, ta on tore, vaimukas ja ponev. Ja kui Josep teatas esmaspaeval, et meil pole oosel kohta, kus olla, sest ta tudruksober on JUBA laupaevast peale haige olnud, siis motlesin juba pargipinkidele, mis maja ette jaid. vahemasti oleks olnud ilus vaade merele ja jahtidele. Saatsin suures hadas Adrianile toole sonumi palvega veel uheks ooks jaada ja lubadusega teisipaeval uus koht meile otsida. Adrian oli nous. Ohtul ei olnud meil aga ikka kohta, kuhu teisipaeval kolida. Istusin enne sudaood, kui Adrian arvuti tagant lahkunud oli suure toa valge diivani peale, harra Naerusuu maalitud kahe maali alla ja vaatasin oma mailboxi. Adrian toetas end vastu uksepiita ja jalgis. Tegin nalja, et voibolla peame oues homsest olema, sest keegi pole mu kirjale vastanud. Adrian utles, et voib meil pinki aidata valida. Hahaha hea nali sellises olukorras, eksole. A. lasi kae mooda uksepiita alla, jalutas terrassiukse juurde, vaatas moned sekundid merd ja jahte ning jalutas siis minu juurde. Vaatas mulle otsa ja utles, et tema jaoks ei ole see probleem, kui oleme tema juures oma reisi lopuni. Isver, milline kergendus see oli. Ja siis ma motlesin, miks inimesed teevad seda? Miks nad usaldavad vohivoorast, keda nad iial kohanud ei ole, kellega nad on vaid moned kirjaread vahetanud (no seda ma muidugi ei eita, et moni kirjarida utleb vahest rohkem kui sada sona), ehk teineteise pilte nainud? Meil on terve see aeg, pea nadal, olnud Adriani korterivoti, millega tuleme ja laheme, millal tahame. Tosieluline fakt on muidugi see, et tema voodi on mingisuguse imelise noiduse all, sest me magame iga paev 12 tundi, siis losutame purgi coca-colaga tema lapaka taga ja rodul vaadet imetledes (sets paikest votta on liiga kulm) pea selle ajani, kui tema toopaev loppeb, s.o kell 4 ja siis lippame alles oue. Nii et mingist tuleme ja laheme millal tahame' st eriti juttu ei ole :)
Lubasin raakida, kuhu me siis elama laksime parast seda, kui Josep meid nonda oli huljanud. pues (hasti v well hispaania keeles), ma ei tea kas oli suudi mu imeparane sisetunne v mis, aga ma leidsin endale mingisuguse kontakti couchsurfingu lehekuljelt. Suure naeratuse ja toreda profiiliga noormees. Viimases kirjas, enne kui Eestist lahkusin andis ta mulle oma telefoninumbri, juhuks kui laheme kuskile valja Barcelonas ja tahame temaga kohtuda. Kaks unekotti nagu me Kristeliga oleme, valja me muidugi ei joudnud ja Adrianile ei helistanud ka. Kui nuud aga ilmsiks tuli, et kaheks ooks peame kuskile mujale maanduma, saatsin oma naerusuule sonumi. Naerusuu vastas, et tema juures juba oobib keegi, aga kui ta on meie viimane voimalus, siis tulgu me aga. Muidugi oli ta meie viimane voimalus...
Et sellest korterist raakida, alustan ma uut postitust, sest parast sellist igavat eeljuttu pole moju uldsegi mitte see, mis olema peab.
Kerstil oli kontakt eelmisest korrast Josepiga, juristiga, kes elab tillukeses korteris, kuhu viib totaalne taevatrepp. Kuna Josepil on nuud Hollandi girlfriend ja armastus on ta pimestanud, on ta meile mitu korda vahele jaanud oma valedega. Esimesel korral, kui siia joudsime utles ta, et oleme kaks paeva omapai, sest ta on linnast valjas. Elasime ja magasime nagu oma kodus. Siis tuli ta koju ja utles, et sai odavad lennupiletid ning kais kaks paeva Hollandis sopradel kulas. Ja kusis, millal me tagasi oma Hispaania ringreisilt jouame ja tema juures oomaja vajame. Ja kui ta siis teada sai, et 17, siis utles ta hispaania keeles ropendades, et pagan, siis on ta just Pariisis. Ok, mis siis ikka, tuli uus inimene leida, kelle juures oobida. Kui olime nadala parast Malagasse joudnud ja MSNis Josepiga raakisin kusis ta kus me siis oobime, utlesin, et ei tea. ta ikka vabandas ja utles, et toesti me ei mahu ta korterisse, kui ta girlfriend seal on. GIRLFRIEND??? mis asja, ise utles, et on Pariisis ja me veel motlesime, et kuradi hasti need Hispaania juristid elavad. Siis oli koik selge, tal on chikk Hollandist, kellel ta kulas oli ja kes talle nuud kulla tuleb. Vaadake nuud siis, mida teeb inimesega armastus. Paneb valetama. Valetama inimesele, keda sa tunned ja kellele oled lubanud abiks olla. Nojaa, ega ma talle pahaks ei pane, armastus teeb nii. Ja koigele tipuks saatis Josep mulle sonumi esmaspaeva hommikul ja teatas, et ta girlfriend haigestus ja jaab kauemaks, nii et ta ei saa meile oomaja pakkuda. Nuud oli jama majas, sest me lubasime pankuri juurest valja kolida esmaspaeva parastlounal...
(sellest, mis edasi sai, kirjutan homme hommikul, enne kui Eestisse hakkame soitma, boooooaaaaa)
Mulle ei meeldi kirjanikud, kes teevad inimese jaoks raamatu lihtsaks. Kes puuavad kogu raamatu sisu ja ideed kontekstist lahti rebida, puudes ideid justkui alasti votta, et inimene ise jumala eest ei peaks tegelema sellise keerulise asjaga nagu motlemine. Uks selliseid on harra Paulo Coelho, kelle raamatutes polvkondi inimesi vaevanud kusimused alati vastuse saavad. Kelle jutustatud lugusid lugedes on tunne nagu sa oleksid juba uht sellist-nii sarnast eelmisele ja ule-eelmisele lugenud ja kas toesti on inimeste arutlusvoime olnud siiani nii piiratud, et keegi pole tulnud nende vastuste peale. Noh igaljuhul on meil selline mees nagu Coelho, kes teab koike ja enam ei pea inimesed motlema, piisab vaid tema raamatu lugemisest ning onnevalem ongi kaes. Samuti opetab vanaharra voitma kuradit enda sees ning teab headuse retsepti. Olen jah irooniline ja mis siis? Mulle toesti ei meeldi, kui raamat ei jata motlemisruumi, et tekiks tunne nagu tahaks mone toreda inimesega oma kogemust jagada ja arutleda igavikulistel teemadel. Voin otsida ainult halba, aga leidsin ka midagi head. Kuigi olin endale lubanud, et ei osta eales uhtki Coelho raamatut, tegin ma seda enne reisi siiski. "Kurat ja preili Prym". Ma ei kavatse raamatu sisul pikemalt peatuda, toon vaid valja osa, mis mulle tervest raamatust enim meeldis. Ma olen puudnud hirmu defineerida, aga siin see nuud siis oli, nii lihtne ja ohuline, ometi nii valusalt oiglane.
Hirm oli igas viimses kui inimeses tolles kaunis rannas, tollel hingematvalt ilusal loojangul. Hirm uksijaamise ees; hirm pimeduse ees, mis taidab nende kujutlused kuraditega; hirm teha asju, mis ei kuulu hea kaitumise reeglite juurde; hirm Jumala kohtumoistmise ees, hirm selle ees, mida utlevad teised; hirm seaduse ees, mis karistab iga vea eest; hirm riskida ja kaotada, hirm voita ja taluda teiste kadedust; hirm armastada ja saada huljatud; hirm paluda palgakorgendust, votta vastu kutse, minna tundmatutesse kohtadesse; hirm, et ei valda voorast keelt, et ei suuda teistele muljet avaldada; hirm vananeda, hirm surra; hirm aratada tahelepanu oma puudustega, hirm, et ei arata tahelepanu oma voorustega, hirm, et ei arata tahelepanu ei puuduste ega voorustega.Hirm, hirm, hirm. Elu pole muud kui hirmuvalitsus, giljotiini vari.
Ma m6tlesin tana hommikul voodist lakke vaadates, kas see ongi siis mu elu parim synnipaev...Ma olen linnas, mida jumaldan, mu ymber on toredad inimesed ja pealegi tuli mu synnipaev eile 66sel kell 12 Hispaania aja jargi klaveripalaga *My funny Valentine*. Romantiline, eh?
Tana hommikul tuli vaike nunnu Kristel maasikatordi tykikesega, kus aares oli kyynlapoiss vahvasti! Ilus jallegi?!
Nii siis, ma olen 6nnelik just seal, kus olen ja tehes neid asju, mis mulle r66mu pakuvad.
Aitah s6brad, et olemas olete!
Mul on homme synnipaev. Esimest korda olen oma synnipaeval Eestist ara. Ja ainus asi, millest aru saan, et saan iga aastaga vanemaks on see, et igal aastal jaab neid tahtpaevi, mil Eestis pariselt kohal olen, vahemaks. Eile oli mu vanaemal synnipaev ja mind ei olnud. Kaks aastat tagasi vahetus aasta nii, et v6tsin selle vastu Madriidis kella jargi viinamarju syyes, eelmised j6ulud olin kyll Eestis, aga t66l, nii et terve perekond oli laiali. Fui, vihkan j6ule, kus k6ik on erinevates paikades, mis veel hullem, t66tavad. Ja nyyd on mul synnipaev, millest osa veedan lennukis ja teise osa eiteakus, sest meil pole isegi kindlat 66maja Barcelonas. See paneb mind m6tlema, et kas see ongi see, mis naitab, et oled taiskasvanuks saanud? Mina olen muidugi see viimane, kes end taiskasvanuks tahaks tunnistada, aga ma lihtsalt m6tlen...
Taiskasvanud on koguaeg kuskil laiali: ei j6ua nad kiire ariasja t6ttu perekondlikule l6unale, unustavad kingitused osta, planeerivad endale puhkuse oma synnipaevale, et ei peaks s6pradele synnpaeva tegema jne jne. Aaaa, ja siis on taiskasvanuil komme iseendale kingitust teha. V6tame v6i selle synnipaevaaegse puhkuse...tihti ytlevad nad, et tegid endale kingituse. V6i mu ema- ta armastab ikka endale harva midagi ilusat lubada ja siis 6elda, et tegi endale kingituse.
Istun meie hosteli lounges, kus on kolm arvutit ja kui sa arvutis istud, siis sinu seljataha jaavad diivanid, kus inimesed lihtsalt paevast paeva aega surnuks l66vad. Nii ka praegu, sel hilisel tunnil. Ma ei kavatsenud yldse kirjutada, sest k6ht on lihast ja kaheksajalgadest punnis ja uni on ka suuuuur. AGA...
Yhe diivani peal istuvad kaks jaapani poissi (iseenesest vist vanemad kui mina, aga naeravad nagu 7 aastased k6rge plikaliku haalega), nende vastas diivani peal hiina poiss (ka vana, aga naerab nagu vaike hullumeelne). Kuna nad siin kuidagi teineteist on avastanud ja jutupeale saanud, siis mul on hirmnaljakas istuda ja neid kilkeid kuulata. Jaapanlased ei oska hiina keelt ja hiinlane jaapanlaste keelt. Inglisekeelne dialoogki on neil midagi seesugust:
1: so, you no speaks no englishes?
2: yes, but my name is Minuah!
1: what? Kaseke?
2: hihihihihi, and your real name is?
1: Franco!
2: Noooooo?
1: hihihihih, is actually is Mancko!
2: I know it is not not!
1: hihiiii, japanese joke i say joke, hihihihihii!
Siis nad yritavad meelde tuletada, mida keegi teise maal viibides 6ppinud on. Peamiselt teab see yksik hiinakas vaid aarmiselt roppe s6nud, nii et jaapanlased kysivad mitu korda yle, kas ikka kuulsid 6igesti.
Jaapanlased seevastu oskavad selliseid p6hilisi kaibefraase nagu tere, head aega, hea, halb.
Vahepeal paisub naer nii suureks ja pisut liiga k6rgeks, et receptioni mees on tulnud asja kaema. T6sine mees, vaatab poistele otsa, surub oma tumeda s6rme vastu pruntis huuli ja palub kilkajatel kohta vahetada. Kilkajad ytlevad nagu yhest suust: "i see, people no no sleep no, if we sit here and...no no! thank you!"
No on tegelased!
Ma ei hakka 66sel kell 1 (Eestis juba 2) 6nne igavikulistel teemadel heietama kuigi ma seda siin arvuti taga istudes korraks isekeskis m6tlesin. Kristel pani oma k6rvaklapid pahe, kuulab unelauluks rappi ja siis unemaale. Ma m6tlesin veel korraks istuda.
Meie korteris on nii kylm, et m6lemal on haal pisut kahe, hommikuti tahaks nina puhtaks nuusata ja igal 6htul m6tleme, kas see punn, mis suunurka on tekkinud, on vinn v6i ohatis. 6nneks seni on see mingisugune punn v6i taandarenguga ohatis olnud. Tana ytlesime Currole, et su korter on pagan kylm ja hea, et me jaas pole, veel. Selle peale poisu muidugi ehmatas ja ytles, et taga toas on yks soojapuhur. Kuna ta ise siin ei maga, on see temperatuur normaalne, aga magamiseks ja 66riietes ringi siiberdamiseks on see ilmselgelt kylm. Teate, et isegi hommikuti valja minnes on 6ues soojem kui toas. just-just! Ja pealegi oleme me m6lemad totaalsed kylmavaresed, meil on vaja vatitekki ja vahemalt +25 kraadi sooja.
Kuulan Sade'd, mis on lihtsalt selle korteri muusika ja kirjutan. Tana kaisime Curroga teed joomas: mina j6in oma lemmikut- Maoko spetsiaal varsketest piparmyndi lehtedest ohtra suhkruga. Kristel j6i Tyrgi teed, mis sisaldas endas 6una ja kaneeli. Curro j6i mingit yrditeed, mis pidavat menstruatsiooni ajal hea olema. patsutasime talle siis 6lale ja ytlesime, et tunneme kaasa :) Curro on tore. Mul on algusest peale tema vastu mingisugune teatav austus olnud. m6ne inimesega see lihtsalt tekib, m6nega mitte. Ta on nagu vanem vend v hea s6ber, keda sa tunned nii vahe. Parast teetamist viis ta meid yhte eriti m6nusasse sokolaadi poodi, kus Kristel jalle p66rdesse sattus. Kogu see lugu pani mind tundma, et ma vist t6esti v6in tunda, et mul on yks inimene siin Hispaanias, keda ma v6in s6braks pidada. Curro usaldab asju, mida ma iial pea v6hiv66rale ei usaldaks...ah teate ise, need pisiasjad, millele muidu tahelepanu ei p66ra, aga mingil hetkel saab neid nii palju, et sellest tekib usaldus. Well, ma olin r66mus ja peale sokolaadi poest valjumist pidi Curro oma restorani minema avama, aga mina ytlesin, et on aeg endale kitarr muretseda. Astusin seal samas asuvasse muusikapoodi sisse, tegin myyale selgeks, et kitarridest ma suurt ei tea, mangida ei oska ma yldse ja raha ei taha vaga palju kulutada. mees arvas vist, et olen peast p6runud. pl6nnisin kahte kitarri ja ytlesin siis mehele, et ta midagi mangiks. mees kuulas s6na, v6ttis kitarri, haalestas ara ja mangis paar akordi. mulle selle kitarri k6la meeldis ja nii ma kitarriomanikuks sain.
vahest panevad teatud olukorrad, inimesed ja juhuste kokkup6rkamised sind kuidagi eriliselt tundma, tana ma just nii tundsingi. eriliselt! ja ma tunnen tugevamalt kui eales varem, et pean m6neks ajaks siia elama tulema. mitte malagasse, aga hispaaniasse. mulle meeldib eesti, aga tean, et pean end m6neks ajaks hispaaniale lubama.
ah, mis ma siin ikka heietan, kell on juba 1 labi ja soe voodi ootab koos yhe blondi kaunitariga.
Homme s6idame Granadasse, et mu lemmiklinnas teha asju, mida ma seal alati teen:paeval konnata sihitult m66da tillukesi tanavaid sacromontes, hljem mu oma onu terrassil paikese kaes 6lut juua ja kirjutada luuletusi, 6htul yhes mu lemmikbaaris tapaseid syya ja siis magama minna. Teile tundub igav, aga minu jaoks p6nev.
head 66d kiisud ja kutsud.
Minu eelmine reis l6ppes siin kirjapildis kuidagi akki, tegelikult l6petasime reisi Hispaanias, Barcelonas. Maletan siiani, kuidas istusin kahel viimasel 6htul Josepi imetillukese korteri veel vaikesemal terrassil ja vaatasin majade katused (nendest tuleb veel juttu, sest ma olen katustesse kiindunud), mis tugeva vihma all end k6ssi olid t6mmanud. Ma olen vihma nainud Hispaanias kolmel paeval. Kaks paeva olid siis seal terrassil, teine paev oli nyyd Madriidi j6udes. Miks ma aga rohkem siia ei kirjutanud, seda ma ei tea. Ju olen ma yks neist, kes ei taha kirjutada vihmast, mis inimesed marjaks teeb ja end armetutena tundma paneb, ju ma ei taha halbu asju maletada, ju ma ei taha neid teistega jagada. las jaab imekaunis Lissabon.
Kohe raagin sellest, kuidas head asjad ikka ja jalle uuesti algavad.
Eelmisel aastal, kui olin juba m6ned kuud Eestis olnud, arvasin yhel hommikul, et oleks m6nus martsis Hispaaniasse s6ita ja kui mina juba m6tlen midagi suhteliselt napakat, siis nii ma ka teen. Ostsin piletid ara, teadmata, kes minuga kaasa tuleb. jattes vahele meeletuid :) otsinguid, sai mu kaaslaseks Kristel, kes pole iial Hispaanias kainud. ja jattes vahele praegu k6ik need kuud, mil me paevi lugesime (mina seeparast, et olen lootusetu hispaania s6ber/armastaja/armuke jne jne ja kristel seeparast, et polnud iial seda imekohta nainud), joudsime me nyyd kohale. Esimesena Barcelona, millesse k6ik inimesed koheselt armuvad ja alati tagasi lahevad. Minule ei suutnud Barcelona suvel m6juda- ei liblikaid, ei kananahka, usual suurlinn. Aga nyyd...kes teab, mis mulle sisse laks, v6ibolla oli asi meeleolus, inimestes v6i kohtades, kus kaisime. Vaatan nyyd maha ja tunnistan, et nagin seda aurat, mis mind isegi sinna tagasi v6iks kutsuda. Nagu ytles Josep: barcelona on koht, kus sa v6id teha k6ike, aga samal ajal sa ei pea midagi tegema. Yhel paeval istusime me Kristeliga naiteks MacDonaldsi teisel korrusel ja vaatasime suurtest akendest inimesi ja nii kohe paris kaua. Arge arvake, et tegu on mingi rasvahaisuse Viru tanava restoraniga "juustuga v6i ilma". Aus6na oli hea vaade ja ilusad aknad. istusime vaikides oma coca-colade taga ja vaatasime. yhtakki laks m66da paljas mees, kellele olid trussikud jalga tatoveeritud (ilma naljata) ja noku rippus tal p6lvini, aus6na. Me ei taha teada, mis veel siis kui see noku peaks erutuma. N6nda ta laks, pilgud teda saatmas. Meie ytleme nende pilkudega ytleme, et ta on imelik, aga vaid seeparast, et teised ei tee nii. ja nii kaua kui me nii ei tee, on need vahesed, kes teevad,imelikud. pikk ja segane m6ttekaik...oooo ja hiljem pissis nii m6nigi vanamees meie pingi k6rval, kus istusime ja punkti mangu mangisime. Lyhidalt on punktimang selline: istud ja pyyad mitte kedagi vaadata ja saad punkti siis, kui m6ni yksik mees sind vaatab ja 5 punkti siis, kui see mees on naisega, kui naine vaatab saab ka 5 punkti. Eestis on see jama mang, aga siin oleme me nende jaoks eksootika, isegi lastega isad vaatavad meie valgeid paid ja poegadega emad paluvad pojal vaadata, mis imelugu see tanaval k6nnib. Imelik on see, et ma pole iial sellist "neegri" tunnet pidanud kogema, aga ju nad pole siis kaht blondi koos nainud.
Barcelonast lendasime Madriidi. see linn ei meeldinud mulle ka esimesel korral. ja nyyd, teisel korral ei leidnud ma sellest ikka veel midagi. vihma sadas, kraad naitas vaevu10 kraadi- ei olnud m6nus. kristelile ka ei meeldinud. kaisime m6ne tunnikese linnas (sellest tunni plaadipoes) ja laksime koju magama. Raakides plaadipoest, siis sattusime Evohe esinemist kuulma. WOW! Pikemal vaatlemisel v6is aimata, et tegu on homobandiga (pikemal vaatlemisel on pea k6ik mehed siin homod, nii et vaatame kristeliga teineteist). Muusika oli sellest hoolimata hea ja sellise haalega meest, kes v6ib vabalt laulda noote, mis ulatuvad p6randale ja sealt taevasse, ei ole ma juba teab mis ajast kuulnud. Igal juhul arvasin ma hiljem, et peaks nende plaadi muretsema, mida ma ka poodi n6udma laksin. Nime Evohe peale vaatas myya leti taga mind kuml pisut kortsus ja helistas siis teise letti, et kysida, millest ma raagin. Teine tark toru otsas teadis 6elda, et sellel bandil polegi veel plaati. Mina olin muidugi elupettunud, sest ammu juba pole ma sellist elamust live'st saanud (kristel oli ka pettunud, aus6na). Ma ei tahtnud asja muidugi nii jatta, marssisime alla korrusele, lootuses leida see band sealt, kus nad esinemise oma pool tundi tagasi olid l6petanud. Oh imet, seal nad olidki. Kysisin yhe nende fanni kaest, kuidas plaadiga lood on. tydruk jooksis bandi juurde, seletas midagi ja siis tuli tagasi juba koos trummimangijaga ja bassimehega, kes mulle seletasid, et plaati pole, aga v6in myspace' s nende fanniks hakata ja juba aprillis nende plaadi tellida (nyyd ma m6tlen, et mis kuradi teid pidid ma selle kyll tellima peaksin, aga siis tundus idee 6ilis). Yks hea kogemus siis madriidis. Pluss muidug mu armas hispaania emme Aili.
Sevillast raagin siis kui homme arkan. Lahme pessu, tukad puhtaks ja Francisco t66kaaslase synnipaevale. Ole!
Un besito para mis amigos!
