Sügis

Ma m6tlen sygisest. Eestis on minu meelest sygis juba siis kui august algab. Ma tajun alati 6htutes seda sygise l6hna ja kylmust. Tana 66sel kui Malagasse j6udsime, Francisco oli lahkunud, mina arvuti taga kirjutamas, Sade mangimas ja Kersti vaikselt eemal voodis teki all hingamas, tundsin, et pean vahemasti yhe meie kolmest r6duuksest sulgema. Jahe oli. Mitte nagu paar nadalat tagasi. Venitasin paksud teksariidest kardinad kokku ja lykkasin r6duuksed koomale. Ma tajusin sygist ja see ei meeldinud mulle. Kell naitas 5.16 kui Kersti k6rvale laksin. V6ibolla siiski sygis inspireerib mind.
Hommik oli 6nneks soe. Nagu ennegi. See ongi Eesti ja Hispaania vahe: sa markad sygist erinevalt. Eestis ryndab ta paeval ja 66sel, siin on paeval k6ik nagu ennegi, aga 66d on jahedad.
Ma olen palavaga nii ara harjunud, et yhel paeval kui kraadiklaas Malagas naitas 27c, vedasin mina endale kampsuni kleidi peale ja laksin syya ostma. Hispaania on mu kodu. Ma ei tunne nagu oleksin reisil. Hispaanias olemine on t6eline l66gastus.