Seal, kus lõppeb Euroopa ja algab Aafrika

Maroko on paljudele Euroopa. Minu jaoks samuti, ma ei ole kunagi Marokole kui Aafrikale m6elnud. Vahemasti mitte kui paris Aafrikale. Paris Aafrika on seal, kus inimesed ei raagi eurooplastele m6istetavas keeles, tassivad kyttepuid seljas, seal, kus lastel on suured k6hud ja naised kaivad alasti ringi.
Ahh, mis ma siin patran. Kaisin Marokos, nett oli imelik, enamus asju kirjutas araabia keeles. Seega peate mu seiklusest natuke hiljem osa saama. 12.augustil jatsime m6neks ajaks oma kauni koduga Malagas hyvasti ja laksime Maokosse seiklema. Meie autoks oli vana Toyota jeep ja teejuhiks 6ige berberi mees. Kui nyyd aus olla, siis kaks päeva enne reisi painas mind imelik "eelaimdus", et akki ei peaks minema. Kersti tundis ja oli nende araabia poistega koos elanud jne, aga ikkagi. Must mees on ikka must mees ja teine usk on ikka teine usk.
12.augusti 6htuks joudsime Tangerisse. Olime veel kyll Hispaania pinnal, aga elu kihas teistmoodi, hoopis teises rytmis. Inimesed kakerdasid keset autoteed, araabia muusika m6llas ja naistel oli ratikud ymber pea. Uni v6ttis voimust ja silm vajuski kinni, esimese 66 veedsime bensujaamas autos magades.