Elu mustanahaliste gängiga

Kui me nyyd Kerstiga paaniliselt Sevillasse 66maja otsima hakkasime, tekkis k6he tunne kyll, sest k6ik viitas uu all v6i kiriku ees magamisele. K6ik kontaktid olid yhtakki h6ivatud ja meie katuseta. 6nneks on inimesi, kes enda telefoninumbri 66maja pakkumise juurde lisavad. Egas midagi, haarasime telefonid, jagasime numbrid pooleks ja hakkasime s6numeid abipalvega saatma. Vastuseid loomulikult ei tulnud. Tana hommikul pakkisime oma korvid ja marssisime linna aarde, et ikkagi Sevilla poole s6ita. Poolel teel linna aarde helises mu telefon ja mees toru otsas nohises: "Saan teid enda juurde v6tta". Me ei teadnud, kes ta on, kus ta elab v6i, milline see profiil yldse oli, mida vaatasime. Ja hetkel vahet ei olnudki, vahemalt ei pidanud me lageda taeva all magama yks jalg yle korvi, rahakott pea all. Sevillasse j6udmine oli muidugi omaette jant. Seisime linna viimasesse bussipeatusesse, koukisie sildi valja ja laks lahti. nagu alati ja iga kord lasid k6ik mehed signaali ja lubasid akent viimseni alla kerides, et s6idavad v6i maailma otsa! Ja siis pidas kinni apelsinikarva vaike auto yksiku noormehega. Lippasime Kerstiga auto k6rvale, endal naeratus naol, et ehk ei peagi siin 6htani passima. Tyyp oli normaalne, raakis tagasihoidlikult ja vaikselt. Nii vaikselt et raske oli aru saada, kuhuni ta meid visata saaks. See, et ta enda k6htu patsutas pani arvama et ehk peame enne temaga kuskilt s66mast labi kaima ja teda ootama. ooo, ei, l6puks kui me ikka mitu korda "mida" ja "ah" ytlesime, raaksi ta nii selgelt, et saime aru, et kui tema meheiluga mangime, saame jargmisesse bensukasse. Tegime selle peale vingus naod pahe ja marssisime tagasi oma kottide juurde ja jatkasime haaletamist. Siiski mitte kauaks, sest akki peatus meie juures auto, mille juhi kohal istunud kena mees oma t66tunnistuse lahti l6i ja politsei mis politsei oli. K6ik kais nii kahku, et ma ei j6udnud narvigi minna. Politsei ytles, et see on halb koht haaletamiseks ja viis meid lahimasse bensukasse ise ara. ja taitsa niisama. Luges veel s6nad peale, et me halbade meeste autonumbrid yles kirjutaksime ja politseile teada annaksime. Kaua me seal bensuka ees oma kodinate ja "Sevilla" sildiga seista ei saanud, sest 6lised t66mehed korjasid meid onma pirukakarusse. Istusime seal rehade, labidate ja bensuhaisu vahel. Naljakas oli ikka kyll.
6htu Sevillasse j6udes andsime oma hostile teada, et oleme olemas ja et saame nyyd siis kokku. Parast maitsvaid tapasid istusime katedraali ees purskkaevyu k6rval ja ootasime oma majutajat. Fantaasia lendas muidugi k6rgelt- k6ik vahegi r6vedikud olid meie meelest meie majutajad. Ja siis saabusid kaks sysimusta meest 66pimeduses. Jah, nemad olidki meie majutajad. Parast ilget jama, kes kelle juurde laheb, laksime ikkagi Yemmy juurde. yemmy on proff poksija ja ikka ara nori tyli noh:) Tema korter aga... tahate sellest kuulda??? Muidugi tahate! J6udsime kohale korterisse, kus oli vist 4 tuba ja k6ikides elas vahemasti kaks mustanahalist. Rapp m6llas, seinad olid pite tais kleebitud ja mehed raakisid k66gis. Geto elu ikka. Esiti m6tlesime, kuidas p6geneda, aga jumala kuju nagemine Yemmy toas rahustas pisut. Rahu ei kestnud aga kaua. Yemmy t6mbas enda kapi lahti ja v6ttis k6ik alkoholipudelid valja. Me vaatasime pyhas vaikuses, kuidas Yeemy raakis, et talle meeldib kodus juua ja siis magama jaada. No aitah, jood end siin tais ja teab-mida-teed! Yhes6naga asi l6ppes sellega, et pisut liiga rahuliku nao taga peitis end tore inimene, kellega me yhes toas magasime ja kes meile hommikul fantastilist omletti valmistas. Teiseks 66ks laksime yhe teise poisi juurde. Meil oli oma tuba, suur bassein ja hiiglaslik kanepihunnik. Ehk siis basseini aares kasvatas Jaime u 10 kanepitaime, mis k6ik ulatusid mul yle pea. Lubatud yhe 66 asemel jaime sinna kaheks 66ks. Parast mida Jaime vanemad meid oma autoga linnast valja viisid ja kust me Portugali haaletama hakkasime. Portugali piiri yletades ja esimesse suuremasse linna j6udes tegid meid peale v6tnud soliidsed vanaharrad ettepaneku natuke vanainimeste asja teha ja nemad v6ivad lahkesti meile bussipiletid Lissaboni osta. Jallegi, virutasime ukse kinni ja seisime tee aarde. vangutasime pead ja haaletasime edasi. Rohkem perverte me sel paeval ei kohanud. J6udsime hilis6htuks oma majutaja Pedro juurde.

Sügis

Ma m6tlen sygisest. Eestis on minu meelest sygis juba siis kui august algab. Ma tajun alati 6htutes seda sygise l6hna ja kylmust. Tana 66sel kui Malagasse j6udsime, Francisco oli lahkunud, mina arvuti taga kirjutamas, Sade mangimas ja Kersti vaikselt eemal voodis teki all hingamas, tundsin, et pean vahemasti yhe meie kolmest r6duuksest sulgema. Jahe oli. Mitte nagu paar nadalat tagasi. Venitasin paksud teksariidest kardinad kokku ja lykkasin r6duuksed koomale. Ma tajusin sygist ja see ei meeldinud mulle. Kell naitas 5.16 kui Kersti k6rvale laksin. V6ibolla siiski sygis inspireerib mind.
Hommik oli 6nneks soe. Nagu ennegi. See ongi Eesti ja Hispaania vahe: sa markad sygist erinevalt. Eestis ryndab ta paeval ja 66sel, siin on paeval k6ik nagu ennegi, aga 66d on jahedad.
Ma olen palavaga nii ara harjunud, et yhel paeval kui kraadiklaas Malagas naitas 27c, vedasin mina endale kampsuni kleidi peale ja laksin syya ostma. Hispaania on mu kodu. Ma ei tunne nagu oleksin reisil. Hispaanias olemine on t6eline l66gastus.

Asjad, mida proovida

Minu meelest on nii, et kui lahed uude kohta, tuleb k6ik kohalik ara proovida. Marokos siis see kurikuulus araabiamoodi pesemine. Kui ma nyyd meenutan, siis ma vist ei raakinud tapselt, kuidas asi kaib. No igaljuhul- tuleb minna oma 40l kanistriga sinna alla "kaevule", panna see kanister vett tais, tiria viimasele korrusele sinna peldikusse, kus on jalgade jaoks pisut k6rgemad kohad ja auk maa sees ning aroom, mis just vaga meeliylendav ei ole. Noja siis vaikese roosa tassikesega v6tad aga kylma vett, kallad endale peale ja pesed seal sitahaisu sees. Alguses oli hais r6ve, siis harjusin ara, alguses oli vesi ka kylm ja v6ttis isegi sealses kuumuses l6disema, aga paari paeva parast oli juba taitsa hea. Kogu jama seisnes hoopis selles, et sealne vesi ei pesnud seepi ega shampooni ei kehalt ega juustest vaga hasti valja. Seega 6 paeval oli mul tunne, et peaksin oma juuksed maha l6ikama, sest parema tahtmise juures v6is mu juustes rasta-algeid naha. Ja kammi neist labistada oli v6imatu.
Teine asi on kohaliku perekonna juures kombekohaselt parema kaega yhest pajast s66mine! Kui oled turist, siis naljalt kohaliku perekonna juurde s66ma ei kutsuta. Kuna meie teejuht oli berber ja Nourdine, kelle vaese mehe penthouses elasime oli samuti berber, siis yhe l6unas66gi saimegi Nourdine' perekonnaga yhe laua taga syya. Kui nii kinnise yhiskonnaga, nii usklikus ja niiiniiiiiiii perekonnakesksel maal sind enda koju yldse lubatakse on see suur au. Yhes vaeses rajoonis (mulle tundus vahemasti nii, aga samas siin on prygihunnikud maja ymber m6ne mehe jaoks ilus vaade, lausa miljonidollari vaade) oli kivimaja, kus siis terve pesakond koos elas. meiega laua taha tuli ratikusse mahitud 95 aastane vanavanavanavanavanavanaema:), isa, lapsed, lapselapsed, l6petades 1,5 aastase nunnu poisiga. Kerstil oli meeletu peavalu, nii et raske oli isegi k6neleda, aga pereisa tahtis, et tema kylalised end hasti tunneksid. Marssis oma tuppa ja t6i suure pudeli ypris r6veda l6hnaga odekat ning hakkas meid siis sellega piserdama. Nojah, tegelikult ei olnud see piserdamine, sest minu kleidi allaar oli ikka korralikult marg. Kui ta oma l6hnarituaali valmis sai, laks ta oma kambrikesse ja t6i kaks mytsi, mis ta Mekast kaasa oli toonud ja toppis need meile pahe. Enne muna-liha-sibula targine juurde asumist laks ta jalle oma kambrikesse ja t6i Pyha Meka Vett ja datleid, et kurjad vaimud valja ajada. Ahjaa ja targine' i syyakse jallegi saiagi. Murrad aga hea kantsaka saia, paned oma parema kae koos saiaga savipotti ja vaatad, mis saia kylge jaab :) Kui liha tahad, siis selle sama saiaga pead selle liha ka katte saama.
Kolmandaks peab kaamliga s6itma :)
Kaamlid on nii nunnud, vaatavad sind oma pikkade ripsmete alt ja kui suule liiga lahedale lahed, pyyavad naksata. Ooo ja eriti age on see, kui need muidu loivavad loomad jooksma hakkavad, selline m6nus s6rk. Kaks tundi kaamli seljas pole naljaasi, sest kaks paeva hiljem oli meie jalgevahe valus nagu oleks seitse paeva trenni teinud. Sellelt retkelt sai Kersti endale lemmiku ka, aga nendevahelisest sidemest ei saa mina raakida. Ei ole lihtsalt v6imuses.
Me yritasime ka meeleheitlikult surfama minna, aga midagi ei tulnud valja. Yhel paeval ei olnud laineid ja teisel olid muud p6hjused:) Aga Portugalis surfame!

Kui raha teeb haiget

Kui sa kunagi Marokos ringi juhtud liikuma, hoia koguaeg peenraha kae parast, sest igal nurgal on keegi, kes su kaest raha tahab, Kui ta sulle just m6nd imetrikki ei tee, mille eest raha kysida, siis kae oskavad nad k6ik valja sirutada ja raha kysida.
Meie viimasel 6htul kaisime Agadiri panoraami vaatamas. Kohe liikus ligi vaike poiss vastsyndinud kitsekesega. Kitseke varises poisi kaes ja poiss kysis, kas me kitsekesega pilti ei taha teha. 6nneks oli meie kaameral aku tyhi ja raha meil ka ju ei ole. Haaletajad ja teiste kulul elajad nagu me oleme :)
Oli pime ja k6ik need linnatuled ja viimase paeva emotsioonid...hakkasime Kerstiga elust Marokos raakima. Maroko ja Euroopa vahe ongi see, et Marokos leiutab iga vaene enda jaoks "t66". Kui mul on kodus lahe kass, siis ma v6tan ta jarelñikult linna kaasa ja iga v66ra pilgu eest hakkan raha kysima. Euroopas aga laheb kerjus tanavale, ulatab kae pikalt ette ja ootab. On kannatlik ja ootab.
Ma sain sellest poisist aru ja k6ik ja puha, sest ma olen ju ikkagi arusaaja inimene, aga kitsekesest oli kahju. Ja teate, mis me siis tegime. Oma niigi tyhjast rahakotist v6tsime 20 dirhamit, otsisime poisi yles ja viisime raha talle. Ilma ise kitsega pilti tegemata. Oeh, kui hea tunne oli hetkeks olla hea inimene. Ja siis ma hakkasin m6tlema, et kui ma saaksin kuskilt natuke raha, siis ma ostaksin pileti kuskile vaesele maale, istuksin rannas ja k6ik, kes raha kysivad v6i midagi teevad, et raha teenida, saaksin mu kaest raha. Ma tahaksin olla rannas vaestele rahajagaja. Kasv6i yheks paevaks. Kasv6i... sest valus on vaadata, kuidas igaks neist oma 6nne nimel v6itleb, V6itleb parema elu nimel. Ma tahaksin neile kasv6i hetkeks selle elu anda.

Sa meeldid mulle!

Tana 6htul enne uinumist ma m6tlesin, kui siiras on siinne inimene. Kaisin araabiamoodi pesemas ara ja tulin tuppa juukseid kuivatama. Hijlem passisin r6dul tahti ja raakisin Kersti ja Fayssaliga. Kui Kersti tahistaeva toa soojuse vastu oli vahetanud ja mina seda sama teha tahtsin, v6ttis Fayssal end kokku, ulatas oma kae kehast eemale ja haaras 6rnalt mu kasivarrest. "Ma ei tea, kas naen sind veel, aga....aga...aga sa meeldid mulle!" Fayssal lasi mu kae lahti ja naeratas. Ma naeratasin vastu. Vist pisut totralt, sest mitte keegi pole mulle mitte kunagi nii siiralt ilma mind sygavamalt tundmata 6elnud, et ma meeldin talle. Fayssal raagib ainult oma kodumaa keelt, araabia keelt. Inglise keel on tema jaoks kauge ja tundmatu. Ta on m6ned laused selgeks teinud, aga kui mina midagi raagin, ei saa ta just k6ige paremini aru.
Enne uinumist ma m6tlesin, et kui mitte ykski inimene maailmas, et m6istaks teist, kas siis me elaksime selles maailmas, mida saaks siiraks maailmaks nimetada. Sest minu jaoks Fayssal just seda oli. Siiras! tema jaoks ei olnud vaja midagi enamat ega kauem tundmist, et 6elda, mida ta asjast arvab. Ta ei teadnud, kas naeb mind yldse veel kunagi, aga otsustas aega kasulikult kasutada.
Ja sellel hetkel, kui ta mu kaest haaras ja k6ige siiramini selle k6ik minuni t6i, hakkasin ma m6tlema, et ma tahaksin unustada k6ik keeled, mida oskan ja olla lihtsalt siiras. Kuulata oma sydant ja naidata valja.

Meestega magamisest

Lubasin magamisest raakida!
Meie vaikses kodus on nii, et igal 6htul istub meie "suures" elutoas vahemasti 6 meest ja meie. Mehed laulavad, teevad syya, keedavad teed ja mangivad kitarri. Ja alati oleme meie need, kes lihtsalt passivad. Kui me midagi tahamegi teha, siis peavad poisid seda m6ttetuks, sest me oleme kylalised ja peame puhkama. 6igemini arvan mina, et nad kardavad, et meid on siin Eroopas vati sees kasvatatud ja meie vanemad pole meid iial pliidile ligi lasknud ega 6elnud, et sibulat koorides hakkavad pisarad p6ski kastma. Nad ei luba meid kunagi alla korrusele kanistriga vett tooma, sest nad arvavad, et me ei jaksa. Tegelikult me oskame syya teha suureparaselt ja samuti on meil j6udu et see 25l vett alt korruselt enda koju tuua.
Yhes6naga, kui need poisid oma tee ja laulud l6petavad, jaavad nad meile magama. AGA! Mitte keegi ei tule meie tuppa! Hoolimata sellest, kas neid on 6 v6i 10, nad mahutavad end suurde tuppa nagu silgud ja magavad merekohinat kuulates n6nda kuni hommikuni. Meie aga naudime kahekesi palju suuremat vabadust!
Lahe on see, et paljudele neist on see esimene kord elus naist nii lahedalt naha, aga nad ei tee k6ige vahematki, et meid naiteks puudutada. Naised on nende jaoks pyha ja kui me teeme tee tassi k6rvale nalja, et oh, mis oleks, kui abielluks, vaatavad nad punastades alla ja mangivad kitarri edasi.

Marokos söömisest

Mis on elus k6ige tahtsam? Loomulikult syya ja magada. Ja nendest kahest olulisest ma teile kohe raagingi.
Marokos on nii, et hommikul pistetakse naha vahele nii palju saia kui mahub ja kui ei mahu, siis ikka topid. Laual on lisaks saiale ka maardejuust, pisut kahtlaselt roosat vorsti (naeb valja nagu roosa maksavorst), paar keedumuna ja magus-magus maroko tee ja muidugi mesi ja moos, et noh, ikkagi saiagi s66miseks.
Meie vanad Eesti naised teeme v6ileiba nii: sai pihku, parema kaega pisut katki, et maardejuust ja vorst sisse mahuks ja laheb s66miseks. Aga mida teevad kohalikud? Nad v6tavad selle sama saia, pnevad vorsti ja maardejuustu ning valavad mett vahele ja ampsavad keedumuna peale. Ahjaa ja lonksavad siis veel seda magus-magusat teeeeed!
l6una hangib igayks sealt, kust saab. Meie tavaliselt kuskilt kala kohast. Kala "restoranid" on siin sellised, et terve rida katusealuseid putkasid, mis esmapilgul sootuks erinevad kohad tunduvad, aga siis saad aru, et kaup on sama, hindki sama, aga kliendi saab see, kes on parem teenindaja. No meie lemmikuks on igaljuhul yks ratikuga araabia neiu, kes meie isiklik teenindaja alati on, meie ilu kiidab ja kalaturgu naitab ja pildistada lubab. Mis k6ige olulisem- me maksame alati vahemalt 50% vahem kui teised kylastajad:)
6htus66k on alati parast syda66d. Jajah, ilma naljata, kell 00.00 laheb alati sibula koorimiseks, keegi saadetakse liha tooma ja targine pannakse tulele. Targine on selline savist anum, milles tehakse vaga maitsvat rooga. Igas kodus on mitu targine' ja iga s66k tehakse selles.

Vaese mehe penthouse

Eile hilis6htul j6udsime koju. Ega ma midagi kottpimedas aru saanud. Vaid sellest, et enne uinumist paistas mu k6rvu lainekohin.
Elame tillukeses valges nelja korrusega majas. M6nel korrusel on kaks ust, kus v6iks korter olla, m6nel on yks. K66ki ja vetsu ei maksa otsida. Maletan eilsest 6htust, et trepp meie korterini paistis ilmatu pikk ja kui pesemisv6imaluste kohta kysisin, vastas korteriomanik, et jah homme saab araabiamoodi pesta. Meie korteri uks pasitab labi ja logiseb. Meile kuulub taisvarustuses katusekorter, millel pole algselt katustki olnud, see on hiljem plekist ja puits6restikust peale aretatud. Korteril on kaks tuba. Magamistuba 2x3m ja suurtuba umbes sama suur. Elutoas pole peale madala laua, millel tubakaaukude ja muu jamaga kate, suurt midagi. vett majas pole. Yldse selles rajoonis, tillukeses mereaarses kylas Agadirist 15km, ei ole vett. Paar korda nadalas kaib paagiga auto, mis laseb maja all oleva katla vett tais ja kust siis iga yks oma anumaga nagu kaevul saab kaia.
Meie korteril on ilus terrass ja kui pesu tahad pesta, seda muud moodi kuivatada ei saa, kui et pead lihtsalt omad asjad yle paksu kiviaare riputama. M6tlete, et pole midagi? No ikka on kyll, kui see aar on nii paks, et sinna vabalt taldriku v6id toetada, samuti maarib see kivi tohutult ja m6ned korteriomaniku s6brda kaivad sinna oma hashi suitsu kustutamas.
Otse maja alla laksub ookean ja siinsed inimesed istuvad hommikust 6htuni rannas. M6nel on trummid kaasas, teisel lauluhaal ja kolmandal targine, milles syya valmistada. Yhed elavadki rannas, teised tulevad hommikul ja lahkuvad 6htul, et hommikul jalle tagasi olla.

Auku pissimine

Ärkamine ja esimene hommik Aafrikas pole just teab, mis kaunis. Taevas on hall, hall, hall, ymber auto sebivad inimesed ja meie auto aknad on seest udused. Aitab magamisest, haaran hambapasta ja hambaharja nagu tavalised inimesed hommikuti ja lippan vets. Oh seda lugu kyll: vesi on kylm ja peldik haiseb koledasti. Mis seal ikka, ennegi kylma veega hambaid pestud, saan ju hakkama. Pissihada ka vaevab. Loivan vetsu, panen ukse lukku. Ok, nyyd valetan, sest ma yritasin ust lukku panna, aga see ei kainud kinni. Suures lukustamistuhinas ei marganud ma kohalikku peldikut. Tahate kuulda jah? No igaljuhul oli minu ees auk, mille ees kaks k6rgemat kohta, nahtavasti jalgade toetamiseks :) Selline oli minu esimene kogemus araabia peldikuga.
Teeaares vahelduvad melonip6llud kuivade k6rrep6ldude ja liivavaljadega. Aegajalt longib eesel koos suure koorma ja uhke naoga peremehega m66da kiirtee aart. Siis jalle ratikutesse mahitud naised ja siis poisiklutid, kes valismaa autosid ootavad, et nende alla v6i jumalteabkuhu pugeda. Natuke kreisi elu. See k6ik meenutab kangesti telekast nahtud India reise. V6ibolla ongi Maroko Euroopa oma India.
Esimese peatuse teeme meie teejuhi Mouhamedi s6bra kodus Casablancas. Kodu on ehitud ime6rna mustriliga kiviplaatidega. Meie esimene hommikus66k kohalikku moodi, kohalikus kodus. Naine ja 15 aastane koduabiline tassivad lauale hunnikutes saia, h6bedases kannus teed, v6id ja mett. Kaks korvikest pahkleid ja veel yhe korvi magusaid saiu. Magustoiduks noh :) Perenaine on suur. Ilma liialdusteta. Mees ka. Nemad ei s66, naine lehvitab vaid paberiga 6hku ja kysib, kas meil polegi palav. Parast s66ki lahme peremehe maja vaatama. Jaa, siin ehitavad rikkamad endale maju, lausa kortermaju ja myyvad siis korterid maha. Peremees peatab auto keset lagunenud maju ja prygihunnikuid ning viib meid oma majja. Jaa, kena maja, aga peremehe kiidus6nad ymbruse ja vaate kohta, mis pidavad k6vasti vaart olema, panevad 6lgu kehitama. Yhest aknast paistavad pommiaugud ja teisest yks mitte niiiiii heas korras korterelamu ja maantee.
Ilusa vaatega maja vaadatud, jatkame teed, 6htuks on vaja 1000km kaugusele Agadriri j6uda. Mida l6unapoole, seda liivasemaks laheb maapind, kitsamaks "kiirtee", kuhu kaks rekkat k6rvuti s6itma kohe kuidagi ei tahaks mahtuda. Mida enam maanteed selja taha jaab, seda enam tunnen, et India muutub tasapidi Aafrikaks. Loodus on just selline nagu ma ette olen kujutanud. Kiviklibusel ja liivasegusel magisel maapinnal tatsavad tillukesed kitsed ja pyyavad midagi s66davat leida. teeaarsed on maardunud inimesi tais, kes k6ik kaktusevilju myyvad.
Marrakeshis teeme vaikese peatuse ja lahme turuplatsile, kus k6ige kuumemal ajal vaid meelelahutajad t66tavad. Neli meest ajavad torupillidest peenikest vilinat ja ussid loivavad laisalt, naib nagu neid see pinin just vaga tantsima ei sunni. Ja kui m6ni turist s6endab laheneda, siis topitakse s6rmejamedune uss kaela ja palutakse pilti teha ja kui sa hakkad rabelema v6i keeldud pildist, voi mis veel hullem, keeldud maksmast, siis ahvardatakse see madu sind kagistama.
Eemal lamavad selgeltnagijad oma vaipade peal. Iseasi kui selgelt nad ikka nyyd naevad. Mouhamed annab yhele nagijale suure vaidlemise peale raha, mispeale ennustaja salaparaselt suure musta vihmavarju lahti t6mbab ja meile ette paneb, et jumala eest keegi k6rvaline isik meid ei naeks ega kuuleks. Kysib siis Mouhamedi nime ja synniaega ning kribab tindiga niisutatud pulgaga paberile komasid. Kokkuv6te ennustusest oli see, et Mouhamed on paha inimene, kitsi inimene ja talle meeldib reisida.
Igal sammul on raha hais. Ja mulle see ei meeldi.
Marokos laheb vara pimedaks. Agadirist paarisaja km kaugusel magedes s6ites heidan tagumisele istmele pikali ja kuulan berberi muusikat. Tahed paistavad nagu peo peal. Kui vaid sirutaksin kae, saaksin neid puudutada. Ma olen alati m6elnud, et unistused on tahed. Kuna tahed pole mulle iial nii lahedal olnud, siis on see ka t6enaoliselt ainus kord, kus minu enda unistused mulle nii lahedal on. Sulen silmad ja hingan sygavalt Aafrika 6hku...

Seal, kus lõppeb Euroopa ja algab Aafrika

Maroko on paljudele Euroopa. Minu jaoks samuti, ma ei ole kunagi Marokole kui Aafrikale m6elnud. Vahemasti mitte kui paris Aafrikale. Paris Aafrika on seal, kus inimesed ei raagi eurooplastele m6istetavas keeles, tassivad kyttepuid seljas, seal, kus lastel on suured k6hud ja naised kaivad alasti ringi.
Ahh, mis ma siin patran. Kaisin Marokos, nett oli imelik, enamus asju kirjutas araabia keeles. Seega peate mu seiklusest natuke hiljem osa saama. 12.augustil jatsime m6neks ajaks oma kauni koduga Malagas hyvasti ja laksime Maokosse seiklema. Meie autoks oli vana Toyota jeep ja teejuhiks 6ige berberi mees. Kui nyyd aus olla, siis kaks päeva enne reisi painas mind imelik "eelaimdus", et akki ei peaks minema. Kersti tundis ja oli nende araabia poistega koos elanud jne, aga ikkagi. Must mees on ikka must mees ja teine usk on ikka teine usk.
12.augusti 6htuks joudsime Tangerisse. Olime veel kyll Hispaania pinnal, aga elu kihas teistmoodi, hoopis teises rytmis. Inimesed kakerdasid keset autoteed, araabia muusika m6llas ja naistel oli ratikud ymber pea. Uni v6ttis voimust ja silm vajuski kinni, esimese 66 veedsime bensujaamas autos magades.

Kodu

Meie koduks Malagas on nii nii kodune korter otse vanalinnas. Mõnikümmend sammu Picasso muuseumi uksest ja vapustavast katedraalist. Korter ise on kolme tillukese rõduga. Igal rõdul kasvavad taimed. Ilusad taimed, mida me paaril õhtul ka kastnud oleme. Kui mulle muidu meeldib käia ja näha, siis see korter paneb mu istuma ja kuulatama. See korter inspireerib! Praegu, kui ma siin seda juttu kirjutan, on kell 2.21 kohaliku aja järgi ja ma ei tahagi veel magama minna. Kuulan Sade' d ja naudin vahete-vahel tuppa kostuvaid hääli tänavalt. Kui ma saaksin hetki peatada ja kinni hoida, siis see just üks selline hetk olekski.
Armastan elu!

Ropendav itaallane ja mäest allaveerev rekka

Konkskäega võõras Alicantest osutus normaalseks inimeseks, kui tema ja ta sõprade veidrad kalduvused kõrvale jätta. Veel samal õhtul kui olime Alicante konkskäe juurde oma pakid maha saanud ja sada korda tema poole lõuaga kassi üle jõudnud imestada, ütles mees, et peame hoopis tema sõbra juurde kolima. Seal pidavat hea muusika, rohkem ruumi ja konditsioneer olema. Mis meil, ränduritel, paremate tingimuste vastu ikka olla sai. Kolisime sisse tema magamistuppa. Peale mehe elas seal veel tema suur draakonilaadne elajas, kes pidevalt muusikataktis pead noogutas ja keelega üle enda ja vahepeal ka peremehe näo limpsas. Pluss veel kaks tuba kõlarite, tossumasinate, diskopallide ja vilkuvate tuledega. Tüüp istuski terved päevad kodus ja mängis muusikat. Hästi koledat tantsumuusikat. Draakon jällegi noogutas peaga kaasa. Meestel ei olnud enne hospitalityclubist keegi käinud ja nemad olid meiega nagu pisut kohmetud.
Mina vana unustaja suutsin aga Anna-Maria autosse jätta oma prillid, mis oli kätte vaja saada, sest muidu ei näeks ma siin seda blogi kirjutada :) Prillid sain kätte ja lahked sõbrad viisid meid linnaäärsesse bensujaama, kust saaksime hääletama hakata. Aga arvake mis? Nii kui autost välja sain ja lehvitada jõudsin, märkasin, et oh jama küll, aga telefon jäi nende autosse. Selline pudrupea ma siis olengi. Nüüd saan aru, mida ema motleb, kui ütleb, et vaata, et sa ennast varsti kuhugi maha ei unusta. Nojah, pärast seda, kui olime veel kolme hääletajaga bensujaamas autokohtade pärast võidelnud ja näinud poolakast kidurat meest, kes seljakott seljas Poolast Portugali jalgsi kavatses jõuda (ja ma usun, et jõuab ka, kui ta juba loode Hispaaniasse välja oli jõudnud), saime nahksisustusega Volgswageni peale. Jälle sain suu lahti imestada inimeste rumaluse ja väiklase mõtlemise üle. 20 aastane inglise rikaste vanemate võsuke, kes juba 12 kuud Benidormis elanud, aga ikka ei räägi sõnakestki hispaania keelt. Nojah, minule ei pidanudki see korda minema, aga natuke õlgu võttsi ikka kehitama. Sa elad ja töötad teisel maal, teises kultuuris ja sa ei tee vähimatki, et sellest natuke osa saada?
Benidormis tassisime oma asjad tornmajadega ääristatud randa ja panime kämpingu pästi, kuni helistas Anna-Maria, et leidis telefoni. Anyways, lõpuks pakkisime asjad ja panime padavai bussi peale, et tagasi Alicantesse jõuda ja mu telefon haarata. Buss jäi 45 minutit hiljaks ja Ernesto oli tüdimusest sinine. Vabanduseks andsime talle õlle ja kartulikrõpsud, mida ta jumaldama pidavat. No naeratuse võlusime küll välja ja Anna-Maria ning Ernesto viisid meid Valencia poole tagasi ühte suurde bensiinijaama. Meile esmapilgul sobis, sest üle tee olid peaaegu valmis viinamarjad istanduses ja bensukas ise ka korralik. Jama läks lahti siis, kui selgus, et bensukas pannakse tunni pärast kinni ja töötaja vangutas pead, kui kuulis, et tahame sinna ööbima jääda. Siis oli asi otsustatud- kott viinamarju täis ja kähku kuhugi autosse. Keegi meid eriti peale võtta ei tahtnud, sest meil olid kotid ja me nägime rääbakad välja ja pealegi ei ole Hispaanias kombeks hääletada. Ja pealegi on teada lugu hääletajate tapmisest ja kadumasaamisest kuskil kümme aastat tagasi. Lõpuks tuli üks kena noormees, kelle väikesesse sport Fordi me end pressisime. Ja kujutate ette, ta sõitis meie pärast öösel üle 60km oma kodukohast edasi, et meile sobiv bensujaam leida. Tegi isegi ettepaneku meid sihtkohta viia, kui bensu kinni maksame. Nii häid inimesi ikka naljalt ei leia. Tolles bensukas, mis meile lõpuks sobis, kohtusime taas nende Alicante hääletajatega, kellega hommikul bensukas

võitlema pidime. Niiii kummaline, kuidas teed ristuvad. Me olime selle aja jooksul juba 2 korda Alicantes käinud, korra Benidormis ja poole tee peale Valenciasse sõitnud. Ja nüüd maandusime samas kohas. Meie jäime kohviku terrassile magama, nemad said edasi ühe väga väga väikese autoga.
Hommikul hakkasid rekkad liikuma ja ausalt öeldes vaadati meid kaht väga kahtlevalt. Lõpuks saime ühe itaallase peale, kes iga korda itaalia keeles ropendas kui midagi viltu laks. Ta lubas meid läbi Almeria Granada lähistele viia, kust me siis edasi peaksime Malagasse hääletama. Esimesed kaks tundi oli autos vaikus, harvadel hetkedel kostus vaid terava ninaga mehe suust sõimu, meie magasime, sest öö õues oli oma töö teinud. Oi ja kui ta lõpuks Almerias oma kauba maha oli laadinud ja juttu rääkima hakkas, siis ei paistnudki sel lõppu tulevat. Granada mägistel teedel, kust tema rekka jälle sõimu saatel u 20 km tunnis üles ronis, mõtlesin, et siia me nüüd jääme.
Granada lähistel saime kuumas bensujaamas pisut sildiga ringi siiberdada, kui üks tume töömees meid peale võttis ja 20km enne Malagat bensukas maha pani. Sealt õnnestus meil tuttuue bmw peale saada.
Naljakas hääletamise juures on see, et siin maal ei ole see tavaks. Ja kui Kersti räägib, et tuli Eestist siia, siis vaadatakse teda pisut veidralt nagu ei usukski. Autojuhid vangutavad pead ja kordavad: "See on ohtlik!" Kui see on ohtlik ja piima juua on ohtlik, siis tekib küsimus, mis siin elus üldse ohutu on?
Praegu läheme minu lemmikkunstniku Picasso muuseumisse, aga homme räägin meie fantastilisest elukohast pikemalt. Ma olen leidnud enda inspiratsiooniallika, korteri, millest olen alati und näinud, aga mitte kunagi päriselt näinud.

Alasti ja lokkis

Istun Anna-Maria läpaka taga Valencias ja mõtlen siis, kuhu ja kuidas me edasi liigume. Kuidas on vist loll mõelda, sest häälega oleme siiani välja jõudnud ja kavatseme nii ka jätkata. Õues on tappev kuumus, toas on pisut kergem, ent ometi ei taha ka käsu peale endale ühtki riiet selga panna. Nii ma siis longingi mööda Annaka pikka koridori voodilina ümber.
Kell on juba palju-palju, pean nüüd oma voodilina sõlmed kaela ümbert lahti laskma ja oma lokid sirgeks pesema ning poodi minema, et kaheksajalg osta. Jaaa, selliseid asju me siin sööme, Eestis võime vaid Stockmanni vitriinideśt möödudes neid piiluda. Aga õige pisut.
Mõne tunni pärast läheb lahti sõit Alicantesse. Leidsime hommikul internetist ühe poisi telefoni numbri ja saatsime sõnumi. Tunni pärast ta helistas ja oli lahkelt nõus võhivõõraid enda juurde lubama. Küll ma siis varsti räägin, kuidas ühe käega ja konksjalaga mees meid vastu võttis. Sellest me siin fantaseerime.

Onu Jose ja kohalik Don Juan

Ei teagi, kust alustada, nii palju on öelda. Esmalt peaks vist fännide ja oma kalli päeviku ees vabandama, et ma niiiiii kaua kirjutanud ei ole:)
Reedel, kui Eestist lennuki peale tormasin oma hiiglasliku seljakotiga nagu vana rändur ennemuiste, ei teadnud ma üldse, et natuke vähem, kui nelja tunni pärast ei maandu ma kohe üldse mitte Barcelonas nagu plaanitud. 800 hullu otsustasid ebaseaduslikult Barcelona lennujaamas lennurajale ronida kuratteab, mille pärast ja jonnima hakata. Ju siis halvad töötingimused või vähe palka. Nende äkilise meeleavalduse pärast kannatasid tuhanded inimesed: kes tiirutasid lennukiga Barcelona kohal ja ootasid streigi lõppu -ette rutates võin öelda, et seda ei tulnudki- teised jällegi püüdsid maanudmisluba mujal linnas saada, kolmandad passisid teadmatuses lennujaamas ja mugisid võileibu, mida jagati. Varasemad lennud lubati Costa Bravale maanduma, aga meie, Estonian Airiga lendajad, meie maadusime 400km Barcelonast, Valencias. Ilus algus, või mis? Suur täna peab aga ütlema EA töötajatele, kes reisijaid väga hästi kõigega kursis hoidsid ja Valenciasse bussid meile tellisid, et me ikka sihtkohta jõuaksime. Keskööks jõudsime ka:) Minul oli hea meel, aga Kersti Toots oma sõbrannadega oli mures, et üks diskoõhtu on rikutud. Ja Keit Pentus jäi oma Hispaania peikaga kohtumisele hiljaks:)
Mis siin ikka pikalt: Barcelona mingit kustutamatut muljet mulle ei jätnud. Mina ei tea, mis teil, inimesed, ometi viga on? Pagana suur linn, palju koledaid maju ja vanu turiste. Ilma Gaudita ei oleks see linn üldse midagi. See vana geenius on suutnud pisut oma haigete fantaasiatega linnapilti huvitavamaks muuta. Peale Gaudi ei hinda ma seal linnas midagi. Tapke ära või andke peksa, aga linn nagu linn ikka, mis seal ohkida ja käsi ikka imestusest kokku taguda.
Eile hääletasime Kerstiga Barcelona äärelinnast Valenciasse. Seisime pea kaks tundi nagu napakad, vehkisime sildiga, tantsisime, keerutasime, hüppasime autodele ette, aga ikka ei midagi. Kersti ütles, et tema seni kõige pikem hääletamine. Kui olime otsustanud natuke tagasi kõndida ja linna viimase valgusfoori taga end autodesse pressima hakata, ilmus eiteakust lokkis peaga Don Juan, et mis te siin nüüd õige keksite? Rääkisime loo ära ja lahke poiss otsustas meid oma Seat Cordobaga lähimasse bensukasse ära visata. Lähim bensukas tähendas 20 min autosõitu. Ilma temata ja kollase Seatita oleksime tõenäoliselt ikka veel seal valgusfoori taga, kus meile ainult signaalitati ja aknast vilistati.
Bensukas käisime pissil, ostsime soolaga maisi ja hakkasime inimesi tülitama. Kersti käis ja küsis: "Tere, kuhu teie lähete?" Ja mina lonkisin järgi oma maisikotiga. Keegi ei sõitnud kaugemale kui 40km. Polnud abi. Ja siis otsustasime rekkajuhte piinama hakata. Ei jõudnudki väga kaugele, õigemini ei jõudnud üldse piinata, sest esimene palja nabaga ja krussis rinnakarvadega onu oli lahkelt nõus meid ära viskama. Ole! Ja sõit võis alata. Kujutate ette, 50 aastane ajaloo õpetaja ja rekkajuht. Istusime elava ajaloo õpikuga ühes autos. Onu pakkus meile Coca-Colat ja külma vett, lubas magada, lasi kõvasti muusikat, peamiselt Hispaania rokki, sekka pisut Shania Twaini. Ei noh, mõnus mees. Valencias haaras telefoni ja käsutas Anna-Maria oma Ernestoga meile järgi. Vaat selline mees oli onu Jose