Kerstil oli kontakt eelmisest korrast Josepiga, juristiga, kes elab tillukeses korteris, kuhu viib totaalne taevatrepp. Kuna Josepil on nuud Hollandi girlfriend ja armastus on ta pimestanud, on ta meile mitu korda vahele jaanud oma valedega. Esimesel korral, kui siia joudsime utles ta, et oleme kaks paeva omapai, sest ta on linnast valjas. Elasime ja magasime nagu oma kodus. Siis tuli ta koju ja utles, et sai odavad lennupiletid ning kais kaks paeva Hollandis sopradel kulas. Ja kusis, millal me tagasi oma Hispaania ringreisilt jouame ja tema juures oomaja vajame. Ja kui ta siis teada sai, et 17, siis utles ta hispaania keeles ropendades, et pagan, siis on ta just Pariisis. Ok, mis siis ikka, tuli uus inimene leida, kelle juures oobida. Kui olime nadala parast Malagasse joudnud ja MSNis Josepiga raakisin kusis ta kus me siis oobime, utlesin, et ei tea. ta ikka vabandas ja utles, et toesti me ei mahu ta korterisse, kui ta girlfriend seal on. GIRLFRIEND??? mis asja, ise utles, et on Pariisis ja me veel motlesime, et kuradi hasti need Hispaania juristid elavad. Siis oli koik selge, tal on chikk Hollandist, kellel ta kulas oli ja kes talle nuud kulla tuleb. Vaadake nuud siis, mida teeb inimesega armastus. Paneb valetama. Valetama inimesele, keda sa tunned ja kellele oled lubanud abiks olla. Nojaa, ega ma talle pahaks ei pane, armastus teeb nii. Ja koigele tipuks saatis Josep mulle sonumi esmaspaeva hommikul ja teatas, et ta girlfriend haigestus ja jaab kauemaks, nii et ta ei saa meile oomaja pakkuda. Nuud oli jama majas, sest me lubasime pankuri juurest valja kolida esmaspaeva parastlounal...
(sellest, mis edasi sai, kirjutan homme hommikul, enne kui Eestisse hakkame soitma, boooooaaaaa)
Mulle ei meeldi kirjanikud, kes teevad inimese jaoks raamatu lihtsaks. Kes puuavad kogu raamatu sisu ja ideed kontekstist lahti rebida, puudes ideid justkui alasti votta, et inimene ise jumala eest ei peaks tegelema sellise keerulise asjaga nagu motlemine. Uks selliseid on harra Paulo Coelho, kelle raamatutes polvkondi inimesi vaevanud kusimused alati vastuse saavad. Kelle jutustatud lugusid lugedes on tunne nagu sa oleksid juba uht sellist-nii sarnast eelmisele ja ule-eelmisele lugenud ja kas toesti on inimeste arutlusvoime olnud siiani nii piiratud, et keegi pole tulnud nende vastuste peale. Noh igaljuhul on meil selline mees nagu Coelho, kes teab koike ja enam ei pea inimesed motlema, piisab vaid tema raamatu lugemisest ning onnevalem ongi kaes. Samuti opetab vanaharra voitma kuradit enda sees ning teab headuse retsepti. Olen jah irooniline ja mis siis? Mulle toesti ei meeldi, kui raamat ei jata motlemisruumi, et tekiks tunne nagu tahaks mone toreda inimesega oma kogemust jagada ja arutleda igavikulistel teemadel. Voin otsida ainult halba, aga leidsin ka midagi head. Kuigi olin endale lubanud, et ei osta eales uhtki Coelho raamatut, tegin ma seda enne reisi siiski. "Kurat ja preili Prym". Ma ei kavatse raamatu sisul pikemalt peatuda, toon vaid valja osa, mis mulle tervest raamatust enim meeldis. Ma olen puudnud hirmu defineerida, aga siin see nuud siis oli, nii lihtne ja ohuline, ometi nii valusalt oiglane.
Hirm oli igas viimses kui inimeses tolles kaunis rannas, tollel hingematvalt ilusal loojangul. Hirm uksijaamise ees; hirm pimeduse ees, mis taidab nende kujutlused kuraditega; hirm teha asju, mis ei kuulu hea kaitumise reeglite juurde; hirm Jumala kohtumoistmise ees, hirm selle ees, mida utlevad teised; hirm seaduse ees, mis karistab iga vea eest; hirm riskida ja kaotada, hirm voita ja taluda teiste kadedust; hirm armastada ja saada huljatud; hirm paluda palgakorgendust, votta vastu kutse, minna tundmatutesse kohtadesse; hirm, et ei valda voorast keelt, et ei suuda teistele muljet avaldada; hirm vananeda, hirm surra; hirm aratada tahelepanu oma puudustega, hirm, et ei arata tahelepanu oma voorustega, hirm, et ei arata tahelepanu ei puuduste ega voorustega.Hirm, hirm, hirm. Elu pole muud kui hirmuvalitsus, giljotiini vari.
Ma m6tlesin tana hommikul voodist lakke vaadates, kas see ongi siis mu elu parim synnipaev...Ma olen linnas, mida jumaldan, mu ymber on toredad inimesed ja pealegi tuli mu synnipaev eile 66sel kell 12 Hispaania aja jargi klaveripalaga *My funny Valentine*. Romantiline, eh?
Tana hommikul tuli vaike nunnu Kristel maasikatordi tykikesega, kus aares oli kyynlapoiss vahvasti! Ilus jallegi?!
Nii siis, ma olen 6nnelik just seal, kus olen ja tehes neid asju, mis mulle r66mu pakuvad.
Aitah s6brad, et olemas olete!
Mul on homme synnipaev. Esimest korda olen oma synnipaeval Eestist ara. Ja ainus asi, millest aru saan, et saan iga aastaga vanemaks on see, et igal aastal jaab neid tahtpaevi, mil Eestis pariselt kohal olen, vahemaks. Eile oli mu vanaemal synnipaev ja mind ei olnud. Kaks aastat tagasi vahetus aasta nii, et v6tsin selle vastu Madriidis kella jargi viinamarju syyes, eelmised j6ulud olin kyll Eestis, aga t66l, nii et terve perekond oli laiali. Fui, vihkan j6ule, kus k6ik on erinevates paikades, mis veel hullem, t66tavad. Ja nyyd on mul synnipaev, millest osa veedan lennukis ja teise osa eiteakus, sest meil pole isegi kindlat 66maja Barcelonas. See paneb mind m6tlema, et kas see ongi see, mis naitab, et oled taiskasvanuks saanud? Mina olen muidugi see viimane, kes end taiskasvanuks tahaks tunnistada, aga ma lihtsalt m6tlen...
Taiskasvanud on koguaeg kuskil laiali: ei j6ua nad kiire ariasja t6ttu perekondlikule l6unale, unustavad kingitused osta, planeerivad endale puhkuse oma synnipaevale, et ei peaks s6pradele synnpaeva tegema jne jne. Aaaa, ja siis on taiskasvanuil komme iseendale kingitust teha. V6tame v6i selle synnipaevaaegse puhkuse...tihti ytlevad nad, et tegid endale kingituse. V6i mu ema- ta armastab ikka endale harva midagi ilusat lubada ja siis 6elda, et tegi endale kingituse.
Istun meie hosteli lounges, kus on kolm arvutit ja kui sa arvutis istud, siis sinu seljataha jaavad diivanid, kus inimesed lihtsalt paevast paeva aega surnuks l66vad. Nii ka praegu, sel hilisel tunnil. Ma ei kavatsenud yldse kirjutada, sest k6ht on lihast ja kaheksajalgadest punnis ja uni on ka suuuuur. AGA...
Yhe diivani peal istuvad kaks jaapani poissi (iseenesest vist vanemad kui mina, aga naeravad nagu 7 aastased k6rge plikaliku haalega), nende vastas diivani peal hiina poiss (ka vana, aga naerab nagu vaike hullumeelne). Kuna nad siin kuidagi teineteist on avastanud ja jutupeale saanud, siis mul on hirmnaljakas istuda ja neid kilkeid kuulata. Jaapanlased ei oska hiina keelt ja hiinlane jaapanlaste keelt. Inglisekeelne dialoogki on neil midagi seesugust:
1: so, you no speaks no englishes?
2: yes, but my name is Minuah!
1: what? Kaseke?
2: hihihihihi, and your real name is?
1: Franco!
2: Noooooo?
1: hihihihih, is actually is Mancko!
2: I know it is not not!
1: hihiiii, japanese joke i say joke, hihihihihii!
Siis nad yritavad meelde tuletada, mida keegi teise maal viibides 6ppinud on. Peamiselt teab see yksik hiinakas vaid aarmiselt roppe s6nud, nii et jaapanlased kysivad mitu korda yle, kas ikka kuulsid 6igesti.
Jaapanlased seevastu oskavad selliseid p6hilisi kaibefraase nagu tere, head aega, hea, halb.
Vahepeal paisub naer nii suureks ja pisut liiga k6rgeks, et receptioni mees on tulnud asja kaema. T6sine mees, vaatab poistele otsa, surub oma tumeda s6rme vastu pruntis huuli ja palub kilkajatel kohta vahetada. Kilkajad ytlevad nagu yhest suust: "i see, people no no sleep no, if we sit here and...no no! thank you!"
No on tegelased!
