Kui Jaime meid bussijaamast peale v6ttis raakis ta, et tal on nyyd yks s6ber tydruk, kellega ta pyyab midagi aretada jne jne. ja siis ytles Jaime, et see tydruk meeldib talle ja nad seksivad, aga nad ei kai, veel! See k6ik k6las tema vigases inglise keeles eriti kinkylt nii et ma pidin sellest raakima.
Jaime oli ka oma yyratud kanepitaimed maha saaginud, mis tahendas muidugi seda, et tema tuba oli peaaegu otsast otsani kotikestega kraami tais. Jaime ise jattis igasuguse suitsetamise maha. Puhas poiss. See eest tema sekstydruks6berkellegamidagiaretada suitses nagu korsten. kaisime suure seltskonnaga yhes teises kylas flamenco concertot kuulamas. Ma ei pyyagi seda nyyd oma armetute s6nadega edasi anda, aga see oli megavagev. hiljem kuulasime, kuidas kolm andekat homomuusikut (jalle!) paris originaalselt U2 loomingu 6htut tegid. Koju j6udsime hispaanlaste jaoks ilmselgelt liiga vara (kell 4 labi), aga meie jaoks lootusetult hilja, jargmisel paeval magasime keskpaevani ja siis ajasime end ka piitsaga yles, et linnale kiire ring peale teha. Selle 6htu l6petasime Sevilla majade katuseid ja paikeseloojangut vaadates. Romantika!!!
Jaime juures meeldib mulle k6ige enam tema toas musitseerimine. Teeme tavaliselt nii, et Jaime mangib kitarri ja mina pyyan teda trummidega toetada ( v6i vastupidi- tema toetab ikka kitarriga mind). Ja kui meil midagi vahest kodus teha ei ole, mangib Jaime lihtsalt kitarri ja laulab. Tana vedelesime esimest korda paikese kaes basseini aares. Ja kuna see bassein oli ikkagi nii t6mbav siis sukeldusime l6puks ka sinna vette. Kylm oli, aga nyyd saan 6elda inimestele, et olen 10.martsil ujumas kainud. Jajah, oluline on ju see, mida arvavad teised ;)
K6ik, kes mind tunnevad, need teavad, et olen vaikeste linnade tydruk. Mulle ei pakkunud midagi poolteist aastat tagasi Madriid, sel aastal esimene sihtpunkt Barcelona. Olen vist t6esti yks vahestest, kes barcelonast vaimustusse ei sattunud. Yhes6naga ega ma Lissabonist midagi oodanudki. Ootasin suurt linna, k6rgeid hooneid, palju inimesi... Esimesel paeval just nii ma Lissaboni nagingi. Teisel paeval Belemis kaies avastain, et mingil imelikul kombel see linn v6lub mind. K6ik need kalamehed laia j6e kaldal, yle j6e laiuad sillad, kus vuravad autod. Jah, ma hakkasin Lissaboni v6lust aru saama. Hakkasin aru saama, et 3 66d on ilmselgelt vahe ja me jaime veel viieks 66ks. Yhel hommikul olime ilmatu vasinud, aga sundisime end rongile minema ja Sintrasse s6itma. ja ma ei kahetse. Ma arvan, et olen Granada k6rval endale teise kaevu inspiratsiooniga leidnud. Kui olime Sintra k6ige k6rgemas tipus, saatis Pedro s6numi ja kysis, kas teeme tana 6htu66gi. Ma saatsin vastu, et ei tee, imetleme Sintrat. Pedro saatis teate, et viib meid veel kaunimasse kohta. Ja nii me 30 min parast s6itsimegi, silmapiiril laiusid uduvines maed ja tumerohelised metsad, samas k6rval autotee aares aga kaunid vaikesed majakesed. Ja siis me j6udsime kohale. Sinna, kus l6ppeb maa ja algab vesi. Euroopa k6ige laanepoolsem tipp. Te oleksite pidanud seda nagema, seda tundma. Muidu 36c Lissaboni soojus oli yhtakki kuhugi kadunud ja asemele oli tulnud tugev tuul, mis mu kleidi ahvardas viia ja kylmus, mis kananaha selga sundis t6mbama :) Aga vaade...te peate seda nagema. kaljude all laiuv ookean peksis vahuseid lained vastu kaljuseinu, paike heitis oma viimseid kiiri maslevale ookeanile ja muutus siis jarkjargult oranzikamaks. Kalju servale ei saanud liiga lahedale minna, sest tuul oleks lihtsalt need kaks meetrit sinu eest ise astunud ja lennutanud vahuste lainete vahele vastu kaljuseina loksuma. See oli ilus. Minu s6nad on liialt vaikesed, et seda suurt asja kirjeldada.
Portugalis proovisin ma esimest korda elus surfamist, mis aga valja ei tulnud, oli surfamine. Telekast tunudb k6ik lihtne, aga ise ei suuda esimese paevaga tasakaalu hoidmistki paris ilusti selgeks saada.
Viimasel 6htul istusime vapustava vaatega vanalinna panoraamkohvikus ja j6ime kylma 6lut. Pehme tuul paitas kaela ja toosama sild paistis tulede kumas veel ilusam. Tegelikult armusin ma sellesse silda iga korda kui rannast tulime ja autod sellest yle voorisid aina enam ja enam. See kohvik, see 6lu ja see vaade. Minu sees oli rahu, mis sundis vaikima ja nautima. Ma teadsin, et varsti on see labi, varsti laheme koju ja ei naudi seda vaadet paris pikka aega, v6ibolla ei naudi enam kunagi, aga sellel hetkel tahtsin olla vait. Tunda seda pehmet tuult, mis ei olnud minu meelest kunagi enne nii pehme olnud ja vaadata tulesid, mis on igast ilusast tulest sadu kordi ilusamad. Ja sel hetkel ma armusin. Minu sydames on Lissaboni tuule pehme paitus ja tuledes sild!
Kui me nyyd Kerstiga paaniliselt Sevillasse 66maja otsima hakkasime, tekkis k6he tunne kyll, sest k6ik viitas uu all v6i kiriku ees magamisele. K6ik kontaktid olid yhtakki h6ivatud ja meie katuseta. 6nneks on inimesi, kes enda telefoninumbri 66maja pakkumise juurde lisavad. Egas midagi, haarasime telefonid, jagasime numbrid pooleks ja hakkasime s6numeid abipalvega saatma. Vastuseid loomulikult ei tulnud. Tana hommikul pakkisime oma korvid ja marssisime linna aarde, et ikkagi Sevilla poole s6ita. Poolel teel linna aarde helises mu telefon ja mees toru otsas nohises: "Saan teid enda juurde v6tta". Me ei teadnud, kes ta on, kus ta elab v6i, milline see profiil yldse oli, mida vaatasime. Ja hetkel vahet ei olnudki, vahemalt ei pidanud me lageda taeva all magama yks jalg yle korvi, rahakott pea all. Sevillasse j6udmine oli muidugi omaette jant. Seisime linna viimasesse bussipeatusesse, koukisie sildi valja ja laks lahti. nagu alati ja iga kord lasid k6ik mehed signaali ja lubasid akent viimseni alla kerides, et s6idavad v6i maailma otsa! Ja siis pidas kinni apelsinikarva vaike auto yksiku noormehega. Lippasime Kerstiga auto k6rvale, endal naeratus naol, et ehk ei peagi siin 6htani passima. Tyyp oli normaalne, raakis tagasihoidlikult ja vaikselt. Nii vaikselt et raske oli aru saada, kuhuni ta meid visata saaks. See, et ta enda k6htu patsutas pani arvama et ehk peame enne temaga kuskilt s66mast labi kaima ja teda ootama. ooo, ei, l6puks kui me ikka mitu korda "mida" ja "ah" ytlesime, raaksi ta nii selgelt, et saime aru, et kui tema meheiluga mangime, saame jargmisesse bensukasse. Tegime selle peale vingus naod pahe ja marssisime tagasi oma kottide juurde ja jatkasime haaletamist. Siiski mitte kauaks, sest akki peatus meie juures auto, mille juhi kohal istunud kena mees oma t66tunnistuse lahti l6i ja politsei mis politsei oli. K6ik kais nii kahku, et ma ei j6udnud narvigi minna. Politsei ytles, et see on halb koht haaletamiseks ja viis meid lahimasse bensukasse ise ara. ja taitsa niisama. Luges veel s6nad peale, et me halbade meeste autonumbrid yles kirjutaksime ja politseile teada annaksime. Kaua me seal bensuka ees oma kodinate ja "Sevilla" sildiga seista ei saanud, sest 6lised t66mehed korjasid meid onma pirukakarusse. Istusime seal rehade, labidate ja bensuhaisu vahel. Naljakas oli ikka kyll.
6htu Sevillasse j6udes andsime oma hostile teada, et oleme olemas ja et saame nyyd siis kokku. Parast maitsvaid tapasid istusime katedraali ees purskkaevyu k6rval ja ootasime oma majutajat. Fantaasia lendas muidugi k6rgelt- k6ik vahegi r6vedikud olid meie meelest meie majutajad. Ja siis saabusid kaks sysimusta meest 66pimeduses. Jah, nemad olidki meie majutajad. Parast ilget jama, kes kelle juurde laheb, laksime ikkagi Yemmy juurde. yemmy on proff poksija ja ikka ara nori tyli noh:) Tema korter aga... tahate sellest kuulda??? Muidugi tahate! J6udsime kohale korterisse, kus oli vist 4 tuba ja k6ikides elas vahemasti kaks mustanahalist. Rapp m6llas, seinad olid pite tais kleebitud ja mehed raakisid k66gis. Geto elu ikka. Esiti m6tlesime, kuidas p6geneda, aga jumala kuju nagemine Yemmy toas rahustas pisut. Rahu ei kestnud aga kaua. Yemmy t6mbas enda kapi lahti ja v6ttis k6ik alkoholipudelid valja. Me vaatasime pyhas vaikuses, kuidas Yeemy raakis, et talle meeldib kodus juua ja siis magama jaada. No aitah, jood end siin tais ja teab-mida-teed! Yhes6naga asi l6ppes sellega, et pisut liiga rahuliku nao taga peitis end tore inimene, kellega me yhes toas magasime ja kes meile hommikul fantastilist omletti valmistas. Teiseks 66ks laksime yhe teise poisi juurde. Meil oli oma tuba, suur bassein ja hiiglaslik kanepihunnik. Ehk siis basseini aares kasvatas Jaime u 10 kanepitaime, mis k6ik ulatusid mul yle pea. Lubatud yhe 66 asemel jaime sinna kaheks 66ks. Parast mida Jaime vanemad meid oma autoga linnast valja viisid ja kust me Portugali haaletama hakkasime. Portugali piiri yletades ja esimesse suuremasse linna j6udes tegid meid peale v6tnud soliidsed vanaharrad ettepaneku natuke vanainimeste asja teha ja nemad v6ivad lahkesti meile bussipiletid Lissaboni osta. Jallegi, virutasime ukse kinni ja seisime tee aarde. vangutasime pead ja haaletasime edasi. Rohkem perverte me sel paeval ei kohanud. J6udsime hilis6htuks oma majutaja Pedro juurde.
Ma m6tlen sygisest. Eestis on minu meelest sygis juba siis kui august algab. Ma tajun alati 6htutes seda sygise l6hna ja kylmust. Tana 66sel kui Malagasse j6udsime, Francisco oli lahkunud, mina arvuti taga kirjutamas, Sade mangimas ja Kersti vaikselt eemal voodis teki all hingamas, tundsin, et pean vahemasti yhe meie kolmest r6duuksest sulgema. Jahe oli. Mitte nagu paar nadalat tagasi. Venitasin paksud teksariidest kardinad kokku ja lykkasin r6duuksed koomale. Ma tajusin sygist ja see ei meeldinud mulle. Kell naitas 5.16 kui Kersti k6rvale laksin. V6ibolla siiski sygis inspireerib mind.
Hommik oli 6nneks soe. Nagu ennegi. See ongi Eesti ja Hispaania vahe: sa markad sygist erinevalt. Eestis ryndab ta paeval ja 66sel, siin on paeval k6ik nagu ennegi, aga 66d on jahedad.
Ma olen palavaga nii ara harjunud, et yhel paeval kui kraadiklaas Malagas naitas 27c, vedasin mina endale kampsuni kleidi peale ja laksin syya ostma. Hispaania on mu kodu. Ma ei tunne nagu oleksin reisil. Hispaanias olemine on t6eline l66gastus.
Minu meelest on nii, et kui lahed uude kohta, tuleb k6ik kohalik ara proovida. Marokos siis see kurikuulus araabiamoodi pesemine. Kui ma nyyd meenutan, siis ma vist ei raakinud tapselt, kuidas asi kaib. No igaljuhul- tuleb minna oma 40l kanistriga sinna alla "kaevule", panna see kanister vett tais, tiria viimasele korrusele sinna peldikusse, kus on jalgade jaoks pisut k6rgemad kohad ja auk maa sees ning aroom, mis just vaga meeliylendav ei ole. Noja siis vaikese roosa tassikesega v6tad aga kylma vett, kallad endale peale ja pesed seal sitahaisu sees. Alguses oli hais r6ve, siis harjusin ara, alguses oli vesi ka kylm ja v6ttis isegi sealses kuumuses l6disema, aga paari paeva parast oli juba taitsa hea. Kogu jama seisnes hoopis selles, et sealne vesi ei pesnud seepi ega shampooni ei kehalt ega juustest vaga hasti valja. Seega 6 paeval oli mul tunne, et peaksin oma juuksed maha l6ikama, sest parema tahtmise juures v6is mu juustes rasta-algeid naha. Ja kammi neist labistada oli v6imatu.
Teine asi on kohaliku perekonna juures kombekohaselt parema kaega yhest pajast s66mine! Kui oled turist, siis naljalt kohaliku perekonna juurde s66ma ei kutsuta. Kuna meie teejuht oli berber ja Nourdine, kelle vaese mehe penthouses elasime oli samuti berber, siis yhe l6unas66gi saimegi Nourdine' perekonnaga yhe laua taga syya. Kui nii kinnise yhiskonnaga, nii usklikus ja niiiniiiiiiii perekonnakesksel maal sind enda koju yldse lubatakse on see suur au. Yhes vaeses rajoonis (mulle tundus vahemasti nii, aga samas siin on prygihunnikud maja ymber m6ne mehe jaoks ilus vaade, lausa miljonidollari vaade) oli kivimaja, kus siis terve pesakond koos elas. meiega laua taha tuli ratikusse mahitud 95 aastane vanavanavanavanavanavanaema:), isa, lapsed, lapselapsed, l6petades 1,5 aastase nunnu poisiga. Kerstil oli meeletu peavalu, nii et raske oli isegi k6neleda, aga pereisa tahtis, et tema kylalised end hasti tunneksid. Marssis oma tuppa ja t6i suure pudeli ypris r6veda l6hnaga odekat ning hakkas meid siis sellega piserdama. Nojah, tegelikult ei olnud see piserdamine, sest minu kleidi allaar oli ikka korralikult marg. Kui ta oma l6hnarituaali valmis sai, laks ta oma kambrikesse ja t6i kaks mytsi, mis ta Mekast kaasa oli toonud ja toppis need meile pahe. Enne muna-liha-sibula targine juurde asumist laks ta jalle oma kambrikesse ja t6i Pyha Meka Vett ja datleid, et kurjad vaimud valja ajada. Ahjaa ja targine' i syyakse jallegi saiagi. Murrad aga hea kantsaka saia, paned oma parema kae koos saiaga savipotti ja vaatad, mis saia kylge jaab :) Kui liha tahad, siis selle sama saiaga pead selle liha ka katte saama.
Kolmandaks peab kaamliga s6itma :)
Kaamlid on nii nunnud, vaatavad sind oma pikkade ripsmete alt ja kui suule liiga lahedale lahed, pyyavad naksata. Ooo ja eriti age on see, kui need muidu loivavad loomad jooksma hakkavad, selline m6nus s6rk. Kaks tundi kaamli seljas pole naljaasi, sest kaks paeva hiljem oli meie jalgevahe valus nagu oleks seitse paeva trenni teinud. Sellelt retkelt sai Kersti endale lemmiku ka, aga nendevahelisest sidemest ei saa mina raakida. Ei ole lihtsalt v6imuses.
Me yritasime ka meeleheitlikult surfama minna, aga midagi ei tulnud valja. Yhel paeval ei olnud laineid ja teisel olid muud p6hjused:) Aga Portugalis surfame!
