Armunud

K6ik, kes mind tunnevad, need teavad, et olen vaikeste linnade tydruk. Mulle ei pakkunud midagi poolteist aastat tagasi Madriid, sel aastal esimene sihtpunkt Barcelona. Olen vist t6esti yks vahestest, kes barcelonast vaimustusse ei sattunud. Yhes6naga ega ma Lissabonist midagi oodanudki. Ootasin suurt linna, k6rgeid hooneid, palju inimesi... Esimesel paeval just nii ma Lissaboni nagingi. Teisel paeval Belemis kaies avastain, et mingil imelikul kombel see linn v6lub mind. K6ik need kalamehed laia j6e kaldal, yle j6e laiuad sillad, kus vuravad autod. Jah, ma hakkasin Lissaboni v6lust aru saama. Hakkasin aru saama, et 3 66d on ilmselgelt vahe ja me jaime veel viieks 66ks. Yhel hommikul olime ilmatu vasinud, aga sundisime end rongile minema ja Sintrasse s6itma. ja ma ei kahetse. Ma arvan, et olen Granada k6rval endale teise kaevu inspiratsiooniga leidnud. Kui olime Sintra k6ige k6rgemas tipus, saatis Pedro s6numi ja kysis, kas teeme tana 6htu66gi. Ma saatsin vastu, et ei tee, imetleme Sintrat. Pedro saatis teate, et viib meid veel kaunimasse kohta. Ja nii me 30 min parast s6itsimegi, silmapiiril laiusid uduvines maed ja tumerohelised metsad, samas k6rval autotee aares aga kaunid vaikesed majakesed. Ja siis me j6udsime kohale. Sinna, kus l6ppeb maa ja algab vesi. Euroopa k6ige laanepoolsem tipp. Te oleksite pidanud seda nagema, seda tundma. Muidu 36c Lissaboni soojus oli yhtakki kuhugi kadunud ja asemele oli tulnud tugev tuul, mis mu kleidi ahvardas viia ja kylmus, mis kananaha selga sundis t6mbama :) Aga vaade...te peate seda nagema. kaljude all laiuv ookean peksis vahuseid lained vastu kaljuseinu, paike heitis oma viimseid kiiri maslevale ookeanile ja muutus siis jarkjargult oranzikamaks. Kalju servale ei saanud liiga lahedale minna, sest tuul oleks lihtsalt need kaks meetrit sinu eest ise astunud ja lennutanud vahuste lainete vahele vastu kaljuseina loksuma. See oli ilus. Minu s6nad on liialt vaikesed, et seda suurt asja kirjeldada.
Portugalis proovisin ma esimest korda elus surfamist, mis aga valja ei tulnud, oli surfamine. Telekast tunudb k6ik lihtne, aga ise ei suuda esimese paevaga tasakaalu hoidmistki paris ilusti selgeks saada.
Viimasel 6htul istusime vapustava vaatega vanalinna panoraamkohvikus ja j6ime kylma 6lut. Pehme tuul paitas kaela ja toosama sild paistis tulede kumas veel ilusam. Tegelikult armusin ma sellesse silda iga korda kui rannast tulime ja autod sellest yle voorisid aina enam ja enam. See kohvik, see 6lu ja see vaade. Minu sees oli rahu, mis sundis vaikima ja nautima. Ma teadsin, et varsti on see labi, varsti laheme koju ja ei naudi seda vaadet paris pikka aega, v6ibolla ei naudi enam kunagi, aga sellel hetkel tahtsin olla vait. Tunda seda pehmet tuult, mis ei olnud minu meelest kunagi enne nii pehme olnud ja vaadata tulesid, mis on igast ilusast tulest sadu kordi ilusamad. Ja sel hetkel ma armusin. Minu sydames on Lissaboni tuule pehme paitus ja tuledes sild!