Kui me nyyd Kerstiga paaniliselt Sevillasse 66maja otsima hakkasime, tekkis k6he tunne kyll, sest k6ik viitas uu all v6i kiriku ees magamisele. K6ik kontaktid olid yhtakki h6ivatud ja meie katuseta. 6nneks on inimesi, kes enda telefoninumbri 66maja pakkumise juurde lisavad. Egas midagi, haarasime telefonid, jagasime numbrid pooleks ja hakkasime s6numeid abipalvega saatma. Vastuseid loomulikult ei tulnud. Tana hommikul pakkisime oma korvid ja marssisime linna aarde, et ikkagi Sevilla poole s6ita. Poolel teel linna aarde helises mu telefon ja mees toru otsas nohises: "Saan teid enda juurde v6tta". Me ei teadnud, kes ta on, kus ta elab v6i, milline see profiil yldse oli, mida vaatasime. Ja hetkel vahet ei olnudki, vahemalt ei pidanud me lageda taeva all magama yks jalg yle korvi, rahakott pea all. Sevillasse j6udmine oli muidugi omaette jant. Seisime linna viimasesse bussipeatusesse, koukisie sildi valja ja laks lahti. nagu alati ja iga kord lasid k6ik mehed signaali ja lubasid akent viimseni alla kerides, et s6idavad v6i maailma otsa! Ja siis pidas kinni apelsinikarva vaike auto yksiku noormehega. Lippasime Kerstiga auto k6rvale, endal naeratus naol, et ehk ei peagi siin 6htani passima. Tyyp oli normaalne, raakis tagasihoidlikult ja vaikselt. Nii vaikselt et raske oli aru saada, kuhuni ta meid visata saaks. See, et ta enda k6htu patsutas pani arvama et ehk peame enne temaga kuskilt s66mast labi kaima ja teda ootama. ooo, ei, l6puks kui me ikka mitu korda "mida" ja "ah" ytlesime, raaksi ta nii selgelt, et saime aru, et kui tema meheiluga mangime, saame jargmisesse bensukasse. Tegime selle peale vingus naod pahe ja marssisime tagasi oma kottide juurde ja jatkasime haaletamist. Siiski mitte kauaks, sest akki peatus meie juures auto, mille juhi kohal istunud kena mees oma t66tunnistuse lahti l6i ja politsei mis politsei oli. K6ik kais nii kahku, et ma ei j6udnud narvigi minna. Politsei ytles, et see on halb koht haaletamiseks ja viis meid lahimasse bensukasse ise ara. ja taitsa niisama. Luges veel s6nad peale, et me halbade meeste autonumbrid yles kirjutaksime ja politseile teada annaksime. Kaua me seal bensuka ees oma kodinate ja "Sevilla" sildiga seista ei saanud, sest 6lised t66mehed korjasid meid onma pirukakarusse. Istusime seal rehade, labidate ja bensuhaisu vahel. Naljakas oli ikka kyll.
6htu Sevillasse j6udes andsime oma hostile teada, et oleme olemas ja et saame nyyd siis kokku. Parast maitsvaid tapasid istusime katedraali ees purskkaevyu k6rval ja ootasime oma majutajat. Fantaasia lendas muidugi k6rgelt- k6ik vahegi r6vedikud olid meie meelest meie majutajad. Ja siis saabusid kaks sysimusta meest 66pimeduses. Jah, nemad olidki meie majutajad. Parast ilget jama, kes kelle juurde laheb, laksime ikkagi Yemmy juurde. yemmy on proff poksija ja ikka ara nori tyli noh:) Tema korter aga... tahate sellest kuulda??? Muidugi tahate! J6udsime kohale korterisse, kus oli vist 4 tuba ja k6ikides elas vahemasti kaks mustanahalist. Rapp m6llas, seinad olid pite tais kleebitud ja mehed raakisid k66gis. Geto elu ikka. Esiti m6tlesime, kuidas p6geneda, aga jumala kuju nagemine Yemmy toas rahustas pisut. Rahu ei kestnud aga kaua. Yemmy t6mbas enda kapi lahti ja v6ttis k6ik alkoholipudelid valja. Me vaatasime pyhas vaikuses, kuidas Yeemy raakis, et talle meeldib kodus juua ja siis magama jaada. No aitah, jood end siin tais ja teab-mida-teed! Yhes6naga asi l6ppes sellega, et pisut liiga rahuliku nao taga peitis end tore inimene, kellega me yhes toas magasime ja kes meile hommikul fantastilist omletti valmistas. Teiseks 66ks laksime yhe teise poisi juurde. Meil oli oma tuba, suur bassein ja hiiglaslik kanepihunnik. Ehk siis basseini aares kasvatas Jaime u 10 kanepitaime, mis k6ik ulatusid mul yle pea. Lubatud yhe 66 asemel jaime sinna kaheks 66ks. Parast mida Jaime vanemad meid oma autoga linnast valja viisid ja kust me Portugali haaletama hakkasime. Portugali piiri yletades ja esimesse suuremasse linna j6udes tegid meid peale v6tnud soliidsed vanaharrad ettepaneku natuke vanainimeste asja teha ja nemad v6ivad lahkesti meile bussipiletid Lissaboni osta. Jallegi, virutasime ukse kinni ja seisime tee aarde. vangutasime pead ja haaletasime edasi. Rohkem perverte me sel paeval ei kohanud. J6udsime hilis6htuks oma majutaja Pedro juurde.
Ma m6tlen sygisest. Eestis on minu meelest sygis juba siis kui august algab. Ma tajun alati 6htutes seda sygise l6hna ja kylmust. Tana 66sel kui Malagasse j6udsime, Francisco oli lahkunud, mina arvuti taga kirjutamas, Sade mangimas ja Kersti vaikselt eemal voodis teki all hingamas, tundsin, et pean vahemasti yhe meie kolmest r6duuksest sulgema. Jahe oli. Mitte nagu paar nadalat tagasi. Venitasin paksud teksariidest kardinad kokku ja lykkasin r6duuksed koomale. Ma tajusin sygist ja see ei meeldinud mulle. Kell naitas 5.16 kui Kersti k6rvale laksin. V6ibolla siiski sygis inspireerib mind.
Hommik oli 6nneks soe. Nagu ennegi. See ongi Eesti ja Hispaania vahe: sa markad sygist erinevalt. Eestis ryndab ta paeval ja 66sel, siin on paeval k6ik nagu ennegi, aga 66d on jahedad.
Ma olen palavaga nii ara harjunud, et yhel paeval kui kraadiklaas Malagas naitas 27c, vedasin mina endale kampsuni kleidi peale ja laksin syya ostma. Hispaania on mu kodu. Ma ei tunne nagu oleksin reisil. Hispaanias olemine on t6eline l66gastus.
Minu meelest on nii, et kui lahed uude kohta, tuleb k6ik kohalik ara proovida. Marokos siis see kurikuulus araabiamoodi pesemine. Kui ma nyyd meenutan, siis ma vist ei raakinud tapselt, kuidas asi kaib. No igaljuhul- tuleb minna oma 40l kanistriga sinna alla "kaevule", panna see kanister vett tais, tiria viimasele korrusele sinna peldikusse, kus on jalgade jaoks pisut k6rgemad kohad ja auk maa sees ning aroom, mis just vaga meeliylendav ei ole. Noja siis vaikese roosa tassikesega v6tad aga kylma vett, kallad endale peale ja pesed seal sitahaisu sees. Alguses oli hais r6ve, siis harjusin ara, alguses oli vesi ka kylm ja v6ttis isegi sealses kuumuses l6disema, aga paari paeva parast oli juba taitsa hea. Kogu jama seisnes hoopis selles, et sealne vesi ei pesnud seepi ega shampooni ei kehalt ega juustest vaga hasti valja. Seega 6 paeval oli mul tunne, et peaksin oma juuksed maha l6ikama, sest parema tahtmise juures v6is mu juustes rasta-algeid naha. Ja kammi neist labistada oli v6imatu.
Teine asi on kohaliku perekonna juures kombekohaselt parema kaega yhest pajast s66mine! Kui oled turist, siis naljalt kohaliku perekonna juurde s66ma ei kutsuta. Kuna meie teejuht oli berber ja Nourdine, kelle vaese mehe penthouses elasime oli samuti berber, siis yhe l6unas66gi saimegi Nourdine' perekonnaga yhe laua taga syya. Kui nii kinnise yhiskonnaga, nii usklikus ja niiiniiiiiiii perekonnakesksel maal sind enda koju yldse lubatakse on see suur au. Yhes vaeses rajoonis (mulle tundus vahemasti nii, aga samas siin on prygihunnikud maja ymber m6ne mehe jaoks ilus vaade, lausa miljonidollari vaade) oli kivimaja, kus siis terve pesakond koos elas. meiega laua taha tuli ratikusse mahitud 95 aastane vanavanavanavanavanavanaema:), isa, lapsed, lapselapsed, l6petades 1,5 aastase nunnu poisiga. Kerstil oli meeletu peavalu, nii et raske oli isegi k6neleda, aga pereisa tahtis, et tema kylalised end hasti tunneksid. Marssis oma tuppa ja t6i suure pudeli ypris r6veda l6hnaga odekat ning hakkas meid siis sellega piserdama. Nojah, tegelikult ei olnud see piserdamine, sest minu kleidi allaar oli ikka korralikult marg. Kui ta oma l6hnarituaali valmis sai, laks ta oma kambrikesse ja t6i kaks mytsi, mis ta Mekast kaasa oli toonud ja toppis need meile pahe. Enne muna-liha-sibula targine juurde asumist laks ta jalle oma kambrikesse ja t6i Pyha Meka Vett ja datleid, et kurjad vaimud valja ajada. Ahjaa ja targine' i syyakse jallegi saiagi. Murrad aga hea kantsaka saia, paned oma parema kae koos saiaga savipotti ja vaatad, mis saia kylge jaab :) Kui liha tahad, siis selle sama saiaga pead selle liha ka katte saama.
Kolmandaks peab kaamliga s6itma :)
Kaamlid on nii nunnud, vaatavad sind oma pikkade ripsmete alt ja kui suule liiga lahedale lahed, pyyavad naksata. Ooo ja eriti age on see, kui need muidu loivavad loomad jooksma hakkavad, selline m6nus s6rk. Kaks tundi kaamli seljas pole naljaasi, sest kaks paeva hiljem oli meie jalgevahe valus nagu oleks seitse paeva trenni teinud. Sellelt retkelt sai Kersti endale lemmiku ka, aga nendevahelisest sidemest ei saa mina raakida. Ei ole lihtsalt v6imuses.
Me yritasime ka meeleheitlikult surfama minna, aga midagi ei tulnud valja. Yhel paeval ei olnud laineid ja teisel olid muud p6hjused:) Aga Portugalis surfame!
Kui sa kunagi Marokos ringi juhtud liikuma, hoia koguaeg peenraha kae parast, sest igal nurgal on keegi, kes su kaest raha tahab, Kui ta sulle just m6nd imetrikki ei tee, mille eest raha kysida, siis kae oskavad nad k6ik valja sirutada ja raha kysida.
Meie viimasel 6htul kaisime Agadiri panoraami vaatamas. Kohe liikus ligi vaike poiss vastsyndinud kitsekesega. Kitseke varises poisi kaes ja poiss kysis, kas me kitsekesega pilti ei taha teha. 6nneks oli meie kaameral aku tyhi ja raha meil ka ju ei ole. Haaletajad ja teiste kulul elajad nagu me oleme :)
Oli pime ja k6ik need linnatuled ja viimase paeva emotsioonid...hakkasime Kerstiga elust Marokos raakima. Maroko ja Euroopa vahe ongi see, et Marokos leiutab iga vaene enda jaoks "t66". Kui mul on kodus lahe kass, siis ma v6tan ta jarelñikult linna kaasa ja iga v66ra pilgu eest hakkan raha kysima. Euroopas aga laheb kerjus tanavale, ulatab kae pikalt ette ja ootab. On kannatlik ja ootab.
Ma sain sellest poisist aru ja k6ik ja puha, sest ma olen ju ikkagi arusaaja inimene, aga kitsekesest oli kahju. Ja teate, mis me siis tegime. Oma niigi tyhjast rahakotist v6tsime 20 dirhamit, otsisime poisi yles ja viisime raha talle. Ilma ise kitsega pilti tegemata. Oeh, kui hea tunne oli hetkeks olla hea inimene. Ja siis ma hakkasin m6tlema, et kui ma saaksin kuskilt natuke raha, siis ma ostaksin pileti kuskile vaesele maale, istuksin rannas ja k6ik, kes raha kysivad v6i midagi teevad, et raha teenida, saaksin mu kaest raha. Ma tahaksin olla rannas vaestele rahajagaja. Kasv6i yheks paevaks. Kasv6i... sest valus on vaadata, kuidas igaks neist oma 6nne nimel v6itleb, V6itleb parema elu nimel. Ma tahaksin neile kasv6i hetkeks selle elu anda.
Tana 6htul enne uinumist ma m6tlesin, kui siiras on siinne inimene. Kaisin araabiamoodi pesemas ara ja tulin tuppa juukseid kuivatama. Hijlem passisin r6dul tahti ja raakisin Kersti ja Fayssaliga. Kui Kersti tahistaeva toa soojuse vastu oli vahetanud ja mina seda sama teha tahtsin, v6ttis Fayssal end kokku, ulatas oma kae kehast eemale ja haaras 6rnalt mu kasivarrest. "Ma ei tea, kas naen sind veel, aga....aga...aga sa meeldid mulle!" Fayssal lasi mu kae lahti ja naeratas. Ma naeratasin vastu. Vist pisut totralt, sest mitte keegi pole mulle mitte kunagi nii siiralt ilma mind sygavamalt tundmata 6elnud, et ma meeldin talle. Fayssal raagib ainult oma kodumaa keelt, araabia keelt. Inglise keel on tema jaoks kauge ja tundmatu. Ta on m6ned laused selgeks teinud, aga kui mina midagi raagin, ei saa ta just k6ige paremini aru.
Enne uinumist ma m6tlesin, et kui mitte ykski inimene maailmas, et m6istaks teist, kas siis me elaksime selles maailmas, mida saaks siiraks maailmaks nimetada. Sest minu jaoks Fayssal just seda oli. Siiras! tema jaoks ei olnud vaja midagi enamat ega kauem tundmist, et 6elda, mida ta asjast arvab. Ta ei teadnud, kas naeb mind yldse veel kunagi, aga otsustas aega kasulikult kasutada.
Ja sellel hetkel, kui ta mu kaest haaras ja k6ige siiramini selle k6ik minuni t6i, hakkasin ma m6tlema, et ma tahaksin unustada k6ik keeled, mida oskan ja olla lihtsalt siiras. Kuulata oma sydant ja naidata valja.
