Õnnest ja inimestest ja külmud varvastest

Ma ei hakka 66sel kell 1 (Eestis juba 2) 6nne igavikulistel teemadel heietama kuigi ma seda siin arvuti taga istudes korraks isekeskis m6tlesin. Kristel pani oma k6rvaklapid pahe, kuulab unelauluks rappi ja siis unemaale. Ma m6tlesin veel korraks istuda.
Meie korteris on nii kylm, et m6lemal on haal pisut kahe, hommikuti tahaks nina puhtaks nuusata ja igal 6htul m6tleme, kas see punn, mis suunurka on tekkinud, on vinn v6i ohatis. 6nneks seni on see mingisugune punn v6i taandarenguga ohatis olnud. Tana ytlesime Currole, et su korter on pagan kylm ja hea, et me jaas pole, veel. Selle peale poisu muidugi ehmatas ja ytles, et taga toas on yks soojapuhur. Kuna ta ise siin ei maga, on see temperatuur normaalne, aga magamiseks ja 66riietes ringi siiberdamiseks on see ilmselgelt kylm. Teate, et isegi hommikuti valja minnes on 6ues soojem kui toas. just-just! Ja pealegi oleme me m6lemad totaalsed kylmavaresed, meil on vaja vatitekki ja vahemalt +25 kraadi sooja.
Kuulan Sade'd, mis on lihtsalt selle korteri muusika ja kirjutan. Tana kaisime Curroga teed joomas: mina j6in oma lemmikut- Maoko spetsiaal varsketest piparmyndi lehtedest ohtra suhkruga. Kristel j6i Tyrgi teed, mis sisaldas endas 6una ja kaneeli. Curro j6i mingit yrditeed, mis pidavat menstruatsiooni ajal hea olema. patsutasime talle siis 6lale ja ytlesime, et tunneme kaasa :) Curro on tore. Mul on algusest peale tema vastu mingisugune teatav austus olnud. m6ne inimesega see lihtsalt tekib, m6nega mitte. Ta on nagu vanem vend v hea s6ber, keda sa tunned nii vahe. Parast teetamist viis ta meid yhte eriti m6nusasse sokolaadi poodi, kus Kristel jalle p66rdesse sattus. Kogu see lugu pani mind tundma, et ma vist t6esti v6in tunda, et mul on yks inimene siin Hispaanias, keda ma v6in s6braks pidada. Curro usaldab asju, mida ma iial pea v6hiv66rale ei usaldaks...ah teate ise, need pisiasjad, millele muidu tahelepanu ei p66ra, aga mingil hetkel saab neid nii palju, et sellest tekib usaldus. Well, ma olin r66mus ja peale sokolaadi poest valjumist pidi Curro oma restorani minema avama, aga mina ytlesin, et on aeg endale kitarr muretseda. Astusin seal samas asuvasse muusikapoodi sisse, tegin myyale selgeks, et kitarridest ma suurt ei tea, mangida ei oska ma yldse ja raha ei taha vaga palju kulutada. mees arvas vist, et olen peast p6runud. pl6nnisin kahte kitarri ja ytlesin siis mehele, et ta midagi mangiks. mees kuulas s6na, v6ttis kitarri, haalestas ara ja mangis paar akordi. mulle selle kitarri k6la meeldis ja nii ma kitarriomanikuks sain.
vahest panevad teatud olukorrad, inimesed ja juhuste kokkup6rkamised sind kuidagi eriliselt tundma, tana ma just nii tundsingi. eriliselt! ja ma tunnen tugevamalt kui eales varem, et pean m6neks ajaks siia elama tulema. mitte malagasse, aga hispaaniasse. mulle meeldib eesti, aga tean, et pean end m6neks ajaks hispaaniale lubama.
ah, mis ma siin ikka heietan, kell on juba 1 labi ja soe voodi ootab koos yhe blondi kaunitariga.
Homme s6idame Granadasse, et mu lemmiklinnas teha asju, mida ma seal alati teen:paeval konnata sihitult m66da tillukesi tanavaid sacromontes, hljem mu oma onu terrassil paikese kaes 6lut juua ja kirjutada luuletusi, 6htul yhes mu lemmikbaaris tapaseid syya ja siis magama minna. Teile tundub igav, aga minu jaoks p6nev.
head 66d kiisud ja kutsud.

Kõik head asjad algavad taas

Minu eelmine reis l6ppes siin kirjapildis kuidagi akki, tegelikult l6petasime reisi Hispaanias, Barcelonas. Maletan siiani, kuidas istusin kahel viimasel 6htul Josepi imetillukese korteri veel vaikesemal terrassil ja vaatasin majade katused (nendest tuleb veel juttu, sest ma olen katustesse kiindunud), mis tugeva vihma all end k6ssi olid t6mmanud. Ma olen vihma nainud Hispaanias kolmel paeval. Kaks paeva olid siis seal terrassil, teine paev oli nyyd Madriidi j6udes. Miks ma aga rohkem siia ei kirjutanud, seda ma ei tea. Ju olen ma yks neist, kes ei taha kirjutada vihmast, mis inimesed marjaks teeb ja end armetutena tundma paneb, ju ma ei taha halbu asju maletada, ju ma ei taha neid teistega jagada. las jaab imekaunis Lissabon.
Kohe raagin sellest, kuidas head asjad ikka ja jalle uuesti algavad.
Eelmisel aastal, kui olin juba m6ned kuud Eestis olnud, arvasin yhel hommikul, et oleks m6nus martsis Hispaaniasse s6ita ja kui mina juba m6tlen midagi suhteliselt napakat, siis nii ma ka teen. Ostsin piletid ara, teadmata, kes minuga kaasa tuleb. jattes vahele meeletuid :) otsinguid, sai mu kaaslaseks Kristel, kes pole iial Hispaanias kainud. ja jattes vahele praegu k6ik need kuud, mil me paevi lugesime (mina seeparast, et olen lootusetu hispaania s6ber/armastaja/armuke jne jne ja kristel seeparast, et polnud iial seda imekohta nainud), joudsime me nyyd kohale. Esimesena Barcelona, millesse k6ik inimesed koheselt armuvad ja alati tagasi lahevad. Minule ei suutnud Barcelona suvel m6juda- ei liblikaid, ei kananahka, usual suurlinn. Aga nyyd...kes teab, mis mulle sisse laks, v6ibolla oli asi meeleolus, inimestes v6i kohtades, kus kaisime. Vaatan nyyd maha ja tunnistan, et nagin seda aurat, mis mind isegi sinna tagasi v6iks kutsuda. Nagu ytles Josep: barcelona on koht, kus sa v6id teha k6ike, aga samal ajal sa ei pea midagi tegema. Yhel paeval istusime me Kristeliga naiteks MacDonaldsi teisel korrusel ja vaatasime suurtest akendest inimesi ja nii kohe paris kaua. Arge arvake, et tegu on mingi rasvahaisuse Viru tanava restoraniga "juustuga v6i ilma". Aus6na oli hea vaade ja ilusad aknad. istusime vaikides oma coca-colade taga ja vaatasime. yhtakki laks m66da paljas mees, kellele olid trussikud jalga tatoveeritud (ilma naljata) ja noku rippus tal p6lvini, aus6na. Me ei taha teada, mis veel siis kui see noku peaks erutuma. N6nda ta laks, pilgud teda saatmas. Meie ytleme nende pilkudega ytleme, et ta on imelik, aga vaid seeparast, et teised ei tee nii. ja nii kaua kui me nii ei tee, on need vahesed, kes teevad,imelikud. pikk ja segane m6ttekaik...oooo ja hiljem pissis nii m6nigi vanamees meie pingi k6rval, kus istusime ja punkti mangu mangisime. Lyhidalt on punktimang selline: istud ja pyyad mitte kedagi vaadata ja saad punkti siis, kui m6ni yksik mees sind vaatab ja 5 punkti siis, kui see mees on naisega, kui naine vaatab saab ka 5 punkti. Eestis on see jama mang, aga siin oleme me nende jaoks eksootika, isegi lastega isad vaatavad meie valgeid paid ja poegadega emad paluvad pojal vaadata, mis imelugu see tanaval k6nnib. Imelik on see, et ma pole iial sellist "neegri" tunnet pidanud kogema, aga ju nad pole siis kaht blondi koos nainud.
Barcelonast lendasime Madriidi. see linn ei meeldinud mulle ka esimesel korral. ja nyyd, teisel korral ei leidnud ma sellest ikka veel midagi. vihma sadas, kraad naitas vaevu10 kraadi- ei olnud m6nus. kristelile ka ei meeldinud. kaisime m6ne tunnikese linnas (sellest tunni plaadipoes) ja laksime koju magama. Raakides plaadipoest, siis sattusime Evohe esinemist kuulma. WOW! Pikemal vaatlemisel v6is aimata, et tegu on homobandiga (pikemal vaatlemisel on pea k6ik mehed siin homod, nii et vaatame kristeliga teineteist). Muusika oli sellest hoolimata hea ja sellise haalega meest, kes v6ib vabalt laulda noote, mis ulatuvad p6randale ja sealt taevasse, ei ole ma juba teab mis ajast kuulnud. Igal juhul arvasin ma hiljem, et peaks nende plaadi muretsema, mida ma ka poodi n6udma laksin. Nime Evohe peale vaatas myya leti taga mind kuml pisut kortsus ja helistas siis teise letti, et kysida, millest ma raagin. Teine tark toru otsas teadis 6elda, et sellel bandil polegi veel plaati. Mina olin muidugi elupettunud, sest ammu juba pole ma sellist elamust live'st saanud (kristel oli ka pettunud, aus6na). Ma ei tahtnud asja muidugi nii jatta, marssisime alla korrusele, lootuses leida see band sealt, kus nad esinemise oma pool tundi tagasi olid l6petanud. Oh imet, seal nad olidki. Kysisin yhe nende fanni kaest, kuidas plaadiga lood on. tydruk jooksis bandi juurde, seletas midagi ja siis tuli tagasi juba koos trummimangijaga ja bassimehega, kes mulle seletasid, et plaati pole, aga v6in myspace' s nende fanniks hakata ja juba aprillis nende plaadi tellida (nyyd ma m6tlen, et mis kuradi teid pidid ma selle kyll tellima peaksin, aga siis tundus idee 6ilis). Yks hea kogemus siis madriidis. Pluss muidug mu armas hispaania emme Aili.
Sevillast raagin siis kui homme arkan. Lahme pessu, tukad puhtaks ja Francisco t66kaaslase synnipaevale. Ole!
Un besito para mis amigos!

Kerjustest

Eile 6htul laksime Kristeliga s66ki otsima (tegelikult me vist enamuse siin viibitud ajast s66ki otsimegi, sest me oleme toitu lootusetult armunud- aga praegu ei tahtnud ma yldse mitte sellest raakida), aga k6ik kohad olid esmaspaeva t6ttu kinni. Niisiis, lonkisime lonta-lonta meie kebabi mehe juurde, et yks vagev Rollo Kebab Menu v6tta :) S6ime rahulikult, sest vastupidiselt k6ikidele teistele 6htutele ei olnud peale meie kedagi einestamas, noh kui valja jatta tyrgi onu s6ber tyrgist. Akki lahenes meile habetunud vana kerjus, hall dressipluus seljas ja suur sylem nelke kaes. Enne olin just Kristelile tanaval 6elnud, nahes yht meest naisele punast nelki kinkimas, et kui minu peika (see on see s6na mida me m6lemad jalestame) peaks kohtingule punase nelgiga tulema, taoksin ma t6enaoliselt selle nelgi talle seal samas tanava peal- 6petuseks ka teistele meestele- pahe tykkideks. No see kerjus siis...tuli oma nelgikoormaga ja pomises midagi habemesse. Naersin, et kas t6esti saab nyyd nelgi, ise samal ajal raha taskust otsides. Andsin mehele 1 euro ja vaatasin oma k6ige pimestavama naeratusega talle otsa, mees aga seletas kuidas selle euro eest ei saa kaks inimest s66nuks ja et nyyd peab ta otsustama, kas s66b ise v6ib ostab oma vaikesele sugulasele midagi. Samal ajal seletades ta eemaldus. No kurat! Sinna mu nelk jai, selle habemes kerjuse katte, kyll nartsinud nelk, aga euro eest oleks v6inud ta mulle sellegi anda.
Seda k6ike nagi pealt teine kerjus, kes kebabi mehe ukse seisis ja mulle nii armsalt naeratas. Ega ta kaua lasknud oodata, v6ttis oma l66tsa, seisis meie laua k6vale (tuletan meelde, et olime ainsad kliendid) ja muudkui kaaksutas. Naeratas ja kaaksutas, kaaksutas ja naeratas. impossiiiible ma ytlen. nagu kaarna kari- yhele annad, lendab terve parv kohale. kaks lugu kaaksutatud, tuli ta oma olematu nahkkotiga meie k6rvale, hakkasime k6vemini raakima, teeseldes, et ei saa mitte midagi aru. Mees pomises k6vemini, et me ta kotti 6nnistaksime, meie hakkasime teineteisele k6vemini mida ja mida karjuma. L6puks ma ei suutnud enam naeru tagasi hoida, v6tsin kotist oma 20 senti ja pistsin onule pihku. Muidugi oli see talle pettumus, teine mees, kes lihtsalt nagi halvem valja aga ei teinud midagi, sai euro ja tema, vaene mees, kes oli kaks lugu mulle otsa k6rva kaaksutanud, sai 20 senti.
karjuv eba6iglus, ma ytlen!

Appi, kanep on maha niidetud!

Kui Jaime meid bussijaamast peale v6ttis raakis ta, et tal on nyyd yks s6ber tydruk, kellega ta pyyab midagi aretada jne jne. ja siis ytles Jaime, et see tydruk meeldib talle ja nad seksivad, aga nad ei kai, veel! See k6ik k6las tema vigases inglise keeles eriti kinkylt nii et ma pidin sellest raakima.
Jaime oli ka oma yyratud kanepitaimed maha saaginud, mis tahendas muidugi seda, et tema tuba oli peaaegu otsast otsani kotikestega kraami tais. Jaime ise jattis igasuguse suitsetamise maha. Puhas poiss. See eest tema sekstydruks6berkellegamidagiaretada suitses nagu korsten. kaisime suure seltskonnaga yhes teises kylas flamenco concertot kuulamas. Ma ei pyyagi seda nyyd oma armetute s6nadega edasi anda, aga see oli megavagev. hiljem kuulasime, kuidas kolm andekat homomuusikut (jalle!) paris originaalselt U2 loomingu 6htut tegid. Koju j6udsime hispaanlaste jaoks ilmselgelt liiga vara (kell 4 labi), aga meie jaoks lootusetult hilja, jargmisel paeval magasime keskpaevani ja siis ajasime end ka piitsaga yles, et linnale kiire ring peale teha. Selle 6htu l6petasime Sevilla majade katuseid ja paikeseloojangut vaadates. Romantika!!!
Jaime juures meeldib mulle k6ige enam tema toas musitseerimine. Teeme tavaliselt nii, et Jaime mangib kitarri ja mina pyyan teda trummidega toetada ( v6i vastupidi- tema toetab ikka kitarriga mind). Ja kui meil midagi vahest kodus teha ei ole, mangib Jaime lihtsalt kitarri ja laulab. Tana vedelesime esimest korda paikese kaes basseini aares. Ja kuna see bassein oli ikkagi nii t6mbav siis sukeldusime l6puks ka sinna vette. Kylm oli, aga nyyd saan 6elda inimestele, et olen 10.martsil ujumas kainud. Jajah, oluline on ju see, mida arvavad teised ;)

Armunud

K6ik, kes mind tunnevad, need teavad, et olen vaikeste linnade tydruk. Mulle ei pakkunud midagi poolteist aastat tagasi Madriid, sel aastal esimene sihtpunkt Barcelona. Olen vist t6esti yks vahestest, kes barcelonast vaimustusse ei sattunud. Yhes6naga ega ma Lissabonist midagi oodanudki. Ootasin suurt linna, k6rgeid hooneid, palju inimesi... Esimesel paeval just nii ma Lissaboni nagingi. Teisel paeval Belemis kaies avastain, et mingil imelikul kombel see linn v6lub mind. K6ik need kalamehed laia j6e kaldal, yle j6e laiuad sillad, kus vuravad autod. Jah, ma hakkasin Lissaboni v6lust aru saama. Hakkasin aru saama, et 3 66d on ilmselgelt vahe ja me jaime veel viieks 66ks. Yhel hommikul olime ilmatu vasinud, aga sundisime end rongile minema ja Sintrasse s6itma. ja ma ei kahetse. Ma arvan, et olen Granada k6rval endale teise kaevu inspiratsiooniga leidnud. Kui olime Sintra k6ige k6rgemas tipus, saatis Pedro s6numi ja kysis, kas teeme tana 6htu66gi. Ma saatsin vastu, et ei tee, imetleme Sintrat. Pedro saatis teate, et viib meid veel kaunimasse kohta. Ja nii me 30 min parast s6itsimegi, silmapiiril laiusid uduvines maed ja tumerohelised metsad, samas k6rval autotee aares aga kaunid vaikesed majakesed. Ja siis me j6udsime kohale. Sinna, kus l6ppeb maa ja algab vesi. Euroopa k6ige laanepoolsem tipp. Te oleksite pidanud seda nagema, seda tundma. Muidu 36c Lissaboni soojus oli yhtakki kuhugi kadunud ja asemele oli tulnud tugev tuul, mis mu kleidi ahvardas viia ja kylmus, mis kananaha selga sundis t6mbama :) Aga vaade...te peate seda nagema. kaljude all laiuv ookean peksis vahuseid lained vastu kaljuseinu, paike heitis oma viimseid kiiri maslevale ookeanile ja muutus siis jarkjargult oranzikamaks. Kalju servale ei saanud liiga lahedale minna, sest tuul oleks lihtsalt need kaks meetrit sinu eest ise astunud ja lennutanud vahuste lainete vahele vastu kaljuseina loksuma. See oli ilus. Minu s6nad on liialt vaikesed, et seda suurt asja kirjeldada.
Portugalis proovisin ma esimest korda elus surfamist, mis aga valja ei tulnud, oli surfamine. Telekast tunudb k6ik lihtne, aga ise ei suuda esimese paevaga tasakaalu hoidmistki paris ilusti selgeks saada.
Viimasel 6htul istusime vapustava vaatega vanalinna panoraamkohvikus ja j6ime kylma 6lut. Pehme tuul paitas kaela ja toosama sild paistis tulede kumas veel ilusam. Tegelikult armusin ma sellesse silda iga korda kui rannast tulime ja autod sellest yle voorisid aina enam ja enam. See kohvik, see 6lu ja see vaade. Minu sees oli rahu, mis sundis vaikima ja nautima. Ma teadsin, et varsti on see labi, varsti laheme koju ja ei naudi seda vaadet paris pikka aega, v6ibolla ei naudi enam kunagi, aga sellel hetkel tahtsin olla vait. Tunda seda pehmet tuult, mis ei olnud minu meelest kunagi enne nii pehme olnud ja vaadata tulesid, mis on igast ilusast tulest sadu kordi ilusamad. Ja sel hetkel ma armusin. Minu sydames on Lissaboni tuule pehme paitus ja tuledes sild!