Kui sa kunagi Marokos ringi juhtud liikuma, hoia koguaeg peenraha kae parast, sest igal nurgal on keegi, kes su kaest raha tahab, Kui ta sulle just m6nd imetrikki ei tee, mille eest raha kysida, siis kae oskavad nad k6ik valja sirutada ja raha kysida.
Meie viimasel 6htul kaisime Agadiri panoraami vaatamas. Kohe liikus ligi vaike poiss vastsyndinud kitsekesega. Kitseke varises poisi kaes ja poiss kysis, kas me kitsekesega pilti ei taha teha. 6nneks oli meie kaameral aku tyhi ja raha meil ka ju ei ole. Haaletajad ja teiste kulul elajad nagu me oleme :)
Oli pime ja k6ik need linnatuled ja viimase paeva emotsioonid...hakkasime Kerstiga elust Marokos raakima. Maroko ja Euroopa vahe ongi see, et Marokos leiutab iga vaene enda jaoks "t66". Kui mul on kodus lahe kass, siis ma v6tan ta jarelñikult linna kaasa ja iga v66ra pilgu eest hakkan raha kysima. Euroopas aga laheb kerjus tanavale, ulatab kae pikalt ette ja ootab. On kannatlik ja ootab.
Ma sain sellest poisist aru ja k6ik ja puha, sest ma olen ju ikkagi arusaaja inimene, aga kitsekesest oli kahju. Ja teate, mis me siis tegime. Oma niigi tyhjast rahakotist v6tsime 20 dirhamit, otsisime poisi yles ja viisime raha talle. Ilma ise kitsega pilti tegemata. Oeh, kui hea tunne oli hetkeks olla hea inimene. Ja siis ma hakkasin m6tlema, et kui ma saaksin kuskilt natuke raha, siis ma ostaksin pileti kuskile vaesele maale, istuksin rannas ja k6ik, kes raha kysivad v6i midagi teevad, et raha teenida, saaksin mu kaest raha. Ma tahaksin olla rannas vaestele rahajagaja. Kasv6i yheks paevaks. Kasv6i... sest valus on vaadata, kuidas igaks neist oma 6nne nimel v6itleb, V6itleb parema elu nimel. Ma tahaksin neile kasv6i hetkeks selle elu anda.
Tana 6htul enne uinumist ma m6tlesin, kui siiras on siinne inimene. Kaisin araabiamoodi pesemas ara ja tulin tuppa juukseid kuivatama. Hijlem passisin r6dul tahti ja raakisin Kersti ja Fayssaliga. Kui Kersti tahistaeva toa soojuse vastu oli vahetanud ja mina seda sama teha tahtsin, v6ttis Fayssal end kokku, ulatas oma kae kehast eemale ja haaras 6rnalt mu kasivarrest. "Ma ei tea, kas naen sind veel, aga....aga...aga sa meeldid mulle!" Fayssal lasi mu kae lahti ja naeratas. Ma naeratasin vastu. Vist pisut totralt, sest mitte keegi pole mulle mitte kunagi nii siiralt ilma mind sygavamalt tundmata 6elnud, et ma meeldin talle. Fayssal raagib ainult oma kodumaa keelt, araabia keelt. Inglise keel on tema jaoks kauge ja tundmatu. Ta on m6ned laused selgeks teinud, aga kui mina midagi raagin, ei saa ta just k6ige paremini aru.
Enne uinumist ma m6tlesin, et kui mitte ykski inimene maailmas, et m6istaks teist, kas siis me elaksime selles maailmas, mida saaks siiraks maailmaks nimetada. Sest minu jaoks Fayssal just seda oli. Siiras! tema jaoks ei olnud vaja midagi enamat ega kauem tundmist, et 6elda, mida ta asjast arvab. Ta ei teadnud, kas naeb mind yldse veel kunagi, aga otsustas aega kasulikult kasutada.
Ja sellel hetkel, kui ta mu kaest haaras ja k6ige siiramini selle k6ik minuni t6i, hakkasin ma m6tlema, et ma tahaksin unustada k6ik keeled, mida oskan ja olla lihtsalt siiras. Kuulata oma sydant ja naidata valja.
Lubasin magamisest raakida!
Meie vaikses kodus on nii, et igal 6htul istub meie "suures" elutoas vahemasti 6 meest ja meie. Mehed laulavad, teevad syya, keedavad teed ja mangivad kitarri. Ja alati oleme meie need, kes lihtsalt passivad. Kui me midagi tahamegi teha, siis peavad poisid seda m6ttetuks, sest me oleme kylalised ja peame puhkama. 6igemini arvan mina, et nad kardavad, et meid on siin Eroopas vati sees kasvatatud ja meie vanemad pole meid iial pliidile ligi lasknud ega 6elnud, et sibulat koorides hakkavad pisarad p6ski kastma. Nad ei luba meid kunagi alla korrusele kanistriga vett tooma, sest nad arvavad, et me ei jaksa. Tegelikult me oskame syya teha suureparaselt ja samuti on meil j6udu et see 25l vett alt korruselt enda koju tuua.
Yhes6naga, kui need poisid oma tee ja laulud l6petavad, jaavad nad meile magama. AGA! Mitte keegi ei tule meie tuppa! Hoolimata sellest, kas neid on 6 v6i 10, nad mahutavad end suurde tuppa nagu silgud ja magavad merekohinat kuulates n6nda kuni hommikuni. Meie aga naudime kahekesi palju suuremat vabadust!
Lahe on see, et paljudele neist on see esimene kord elus naist nii lahedalt naha, aga nad ei tee k6ige vahematki, et meid naiteks puudutada. Naised on nende jaoks pyha ja kui me teeme tee tassi k6rvale nalja, et oh, mis oleks, kui abielluks, vaatavad nad punastades alla ja mangivad kitarri edasi.
Mis on elus k6ige tahtsam? Loomulikult syya ja magada. Ja nendest kahest olulisest ma teile kohe raagingi.
Marokos on nii, et hommikul pistetakse naha vahele nii palju saia kui mahub ja kui ei mahu, siis ikka topid. Laual on lisaks saiale ka maardejuust, pisut kahtlaselt roosat vorsti (naeb valja nagu roosa maksavorst), paar keedumuna ja magus-magus maroko tee ja muidugi mesi ja moos, et noh, ikkagi saiagi s66miseks.
Meie vanad Eesti naised teeme v6ileiba nii: sai pihku, parema kaega pisut katki, et maardejuust ja vorst sisse mahuks ja laheb s66miseks. Aga mida teevad kohalikud? Nad v6tavad selle sama saia, pnevad vorsti ja maardejuustu ning valavad mett vahele ja ampsavad keedumuna peale. Ahjaa ja lonksavad siis veel seda magus-magusat teeeeed!
l6una hangib igayks sealt, kust saab. Meie tavaliselt kuskilt kala kohast. Kala "restoranid" on siin sellised, et terve rida katusealuseid putkasid, mis esmapilgul sootuks erinevad kohad tunduvad, aga siis saad aru, et kaup on sama, hindki sama, aga kliendi saab see, kes on parem teenindaja. No meie lemmikuks on igaljuhul yks ratikuga araabia neiu, kes meie isiklik teenindaja alati on, meie ilu kiidab ja kalaturgu naitab ja pildistada lubab. Mis k6ige olulisem- me maksame alati vahemalt 50% vahem kui teised kylastajad:)
6htus66k on alati parast syda66d. Jajah, ilma naljata, kell 00.00 laheb alati sibula koorimiseks, keegi saadetakse liha tooma ja targine pannakse tulele. Targine on selline savist anum, milles tehakse vaga maitsvat rooga. Igas kodus on mitu targine' ja iga s66k tehakse selles.
Eile hilis6htul j6udsime koju. Ega ma midagi kottpimedas aru saanud. Vaid sellest, et enne uinumist paistas mu k6rvu lainekohin.
Elame tillukeses valges nelja korrusega majas. M6nel korrusel on kaks ust, kus v6iks korter olla, m6nel on yks. K66ki ja vetsu ei maksa otsida. Maletan eilsest 6htust, et trepp meie korterini paistis ilmatu pikk ja kui pesemisv6imaluste kohta kysisin, vastas korteriomanik, et jah homme saab araabiamoodi pesta. Meie korteri uks pasitab labi ja logiseb. Meile kuulub taisvarustuses katusekorter, millel pole algselt katustki olnud, see on hiljem plekist ja puits6restikust peale aretatud. Korteril on kaks tuba. Magamistuba 2x3m ja suurtuba umbes sama suur. Elutoas pole peale madala laua, millel tubakaaukude ja muu jamaga kate, suurt midagi. vett majas pole. Yldse selles rajoonis, tillukeses mereaarses kylas Agadirist 15km, ei ole vett. Paar korda nadalas kaib paagiga auto, mis laseb maja all oleva katla vett tais ja kust siis iga yks oma anumaga nagu kaevul saab kaia.
Meie korteril on ilus terrass ja kui pesu tahad pesta, seda muud moodi kuivatada ei saa, kui et pead lihtsalt omad asjad yle paksu kiviaare riputama. M6tlete, et pole midagi? No ikka on kyll, kui see aar on nii paks, et sinna vabalt taldriku v6id toetada, samuti maarib see kivi tohutult ja m6ned korteriomaniku s6brda kaivad sinna oma hashi suitsu kustutamas.
Otse maja alla laksub ookean ja siinsed inimesed istuvad hommikust 6htuni rannas. M6nel on trummid kaasas, teisel lauluhaal ja kolmandal targine, milles syya valmistada. Yhed elavadki rannas, teised tulevad hommikul ja lahkuvad 6htul, et hommikul jalle tagasi olla.
