Tana 6htul enne uinumist ma m6tlesin, kui siiras on siinne inimene. Kaisin araabiamoodi pesemas ara ja tulin tuppa juukseid kuivatama. Hijlem passisin r6dul tahti ja raakisin Kersti ja Fayssaliga. Kui Kersti tahistaeva toa soojuse vastu oli vahetanud ja mina seda sama teha tahtsin, v6ttis Fayssal end kokku, ulatas oma kae kehast eemale ja haaras 6rnalt mu kasivarrest. "Ma ei tea, kas naen sind veel, aga....aga...aga sa meeldid mulle!" Fayssal lasi mu kae lahti ja naeratas. Ma naeratasin vastu. Vist pisut totralt, sest mitte keegi pole mulle mitte kunagi nii siiralt ilma mind sygavamalt tundmata 6elnud, et ma meeldin talle. Fayssal raagib ainult oma kodumaa keelt, araabia keelt. Inglise keel on tema jaoks kauge ja tundmatu. Ta on m6ned laused selgeks teinud, aga kui mina midagi raagin, ei saa ta just k6ige paremini aru.
Enne uinumist ma m6tlesin, et kui mitte ykski inimene maailmas, et m6istaks teist, kas siis me elaksime selles maailmas, mida saaks siiraks maailmaks nimetada. Sest minu jaoks Fayssal just seda oli. Siiras! tema jaoks ei olnud vaja midagi enamat ega kauem tundmist, et 6elda, mida ta asjast arvab. Ta ei teadnud, kas naeb mind yldse veel kunagi, aga otsustas aega kasulikult kasutada.
Ja sellel hetkel, kui ta mu kaest haaras ja k6ige siiramini selle k6ik minuni t6i, hakkasin ma m6tlema, et ma tahaksin unustada k6ik keeled, mida oskan ja olla lihtsalt siiras. Kuulata oma sydant ja naidata valja.
Lubasin magamisest raakida!
Meie vaikses kodus on nii, et igal 6htul istub meie "suures" elutoas vahemasti 6 meest ja meie. Mehed laulavad, teevad syya, keedavad teed ja mangivad kitarri. Ja alati oleme meie need, kes lihtsalt passivad. Kui me midagi tahamegi teha, siis peavad poisid seda m6ttetuks, sest me oleme kylalised ja peame puhkama. 6igemini arvan mina, et nad kardavad, et meid on siin Eroopas vati sees kasvatatud ja meie vanemad pole meid iial pliidile ligi lasknud ega 6elnud, et sibulat koorides hakkavad pisarad p6ski kastma. Nad ei luba meid kunagi alla korrusele kanistriga vett tooma, sest nad arvavad, et me ei jaksa. Tegelikult me oskame syya teha suureparaselt ja samuti on meil j6udu et see 25l vett alt korruselt enda koju tuua.
Yhes6naga, kui need poisid oma tee ja laulud l6petavad, jaavad nad meile magama. AGA! Mitte keegi ei tule meie tuppa! Hoolimata sellest, kas neid on 6 v6i 10, nad mahutavad end suurde tuppa nagu silgud ja magavad merekohinat kuulates n6nda kuni hommikuni. Meie aga naudime kahekesi palju suuremat vabadust!
Lahe on see, et paljudele neist on see esimene kord elus naist nii lahedalt naha, aga nad ei tee k6ige vahematki, et meid naiteks puudutada. Naised on nende jaoks pyha ja kui me teeme tee tassi k6rvale nalja, et oh, mis oleks, kui abielluks, vaatavad nad punastades alla ja mangivad kitarri edasi.
Mis on elus k6ige tahtsam? Loomulikult syya ja magada. Ja nendest kahest olulisest ma teile kohe raagingi.
Marokos on nii, et hommikul pistetakse naha vahele nii palju saia kui mahub ja kui ei mahu, siis ikka topid. Laual on lisaks saiale ka maardejuust, pisut kahtlaselt roosat vorsti (naeb valja nagu roosa maksavorst), paar keedumuna ja magus-magus maroko tee ja muidugi mesi ja moos, et noh, ikkagi saiagi s66miseks.
Meie vanad Eesti naised teeme v6ileiba nii: sai pihku, parema kaega pisut katki, et maardejuust ja vorst sisse mahuks ja laheb s66miseks. Aga mida teevad kohalikud? Nad v6tavad selle sama saia, pnevad vorsti ja maardejuustu ning valavad mett vahele ja ampsavad keedumuna peale. Ahjaa ja lonksavad siis veel seda magus-magusat teeeeed!
l6una hangib igayks sealt, kust saab. Meie tavaliselt kuskilt kala kohast. Kala "restoranid" on siin sellised, et terve rida katusealuseid putkasid, mis esmapilgul sootuks erinevad kohad tunduvad, aga siis saad aru, et kaup on sama, hindki sama, aga kliendi saab see, kes on parem teenindaja. No meie lemmikuks on igaljuhul yks ratikuga araabia neiu, kes meie isiklik teenindaja alati on, meie ilu kiidab ja kalaturgu naitab ja pildistada lubab. Mis k6ige olulisem- me maksame alati vahemalt 50% vahem kui teised kylastajad:)
6htus66k on alati parast syda66d. Jajah, ilma naljata, kell 00.00 laheb alati sibula koorimiseks, keegi saadetakse liha tooma ja targine pannakse tulele. Targine on selline savist anum, milles tehakse vaga maitsvat rooga. Igas kodus on mitu targine' ja iga s66k tehakse selles.
Eile hilis6htul j6udsime koju. Ega ma midagi kottpimedas aru saanud. Vaid sellest, et enne uinumist paistas mu k6rvu lainekohin.
Elame tillukeses valges nelja korrusega majas. M6nel korrusel on kaks ust, kus v6iks korter olla, m6nel on yks. K66ki ja vetsu ei maksa otsida. Maletan eilsest 6htust, et trepp meie korterini paistis ilmatu pikk ja kui pesemisv6imaluste kohta kysisin, vastas korteriomanik, et jah homme saab araabiamoodi pesta. Meie korteri uks pasitab labi ja logiseb. Meile kuulub taisvarustuses katusekorter, millel pole algselt katustki olnud, see on hiljem plekist ja puits6restikust peale aretatud. Korteril on kaks tuba. Magamistuba 2x3m ja suurtuba umbes sama suur. Elutoas pole peale madala laua, millel tubakaaukude ja muu jamaga kate, suurt midagi. vett majas pole. Yldse selles rajoonis, tillukeses mereaarses kylas Agadirist 15km, ei ole vett. Paar korda nadalas kaib paagiga auto, mis laseb maja all oleva katla vett tais ja kust siis iga yks oma anumaga nagu kaevul saab kaia.
Meie korteril on ilus terrass ja kui pesu tahad pesta, seda muud moodi kuivatada ei saa, kui et pead lihtsalt omad asjad yle paksu kiviaare riputama. M6tlete, et pole midagi? No ikka on kyll, kui see aar on nii paks, et sinna vabalt taldriku v6id toetada, samuti maarib see kivi tohutult ja m6ned korteriomaniku s6brda kaivad sinna oma hashi suitsu kustutamas.
Otse maja alla laksub ookean ja siinsed inimesed istuvad hommikust 6htuni rannas. M6nel on trummid kaasas, teisel lauluhaal ja kolmandal targine, milles syya valmistada. Yhed elavadki rannas, teised tulevad hommikul ja lahkuvad 6htul, et hommikul jalle tagasi olla.
Ärkamine ja esimene hommik Aafrikas pole just teab, mis kaunis. Taevas on hall, hall, hall, ymber auto sebivad inimesed ja meie auto aknad on seest udused. Aitab magamisest, haaran hambapasta ja hambaharja nagu tavalised inimesed hommikuti ja lippan vets. Oh seda lugu kyll: vesi on kylm ja peldik haiseb koledasti. Mis seal ikka, ennegi kylma veega hambaid pestud, saan ju hakkama. Pissihada ka vaevab. Loivan vetsu, panen ukse lukku. Ok, nyyd valetan, sest ma yritasin ust lukku panna, aga see ei kainud kinni. Suures lukustamistuhinas ei marganud ma kohalikku peldikut. Tahate kuulda jah? No igaljuhul oli minu ees auk, mille ees kaks k6rgemat kohta, nahtavasti jalgade toetamiseks :) Selline oli minu esimene kogemus araabia peldikuga.
Teeaares vahelduvad melonip6llud kuivade k6rrep6ldude ja liivavaljadega. Aegajalt longib eesel koos suure koorma ja uhke naoga peremehega m66da kiirtee aart. Siis jalle ratikutesse mahitud naised ja siis poisiklutid, kes valismaa autosid ootavad, et nende alla v6i jumalteabkuhu pugeda. Natuke kreisi elu. See k6ik meenutab kangesti telekast nahtud India reise. V6ibolla ongi Maroko Euroopa oma India.
Esimese peatuse teeme meie teejuhi Mouhamedi s6bra kodus Casablancas. Kodu on ehitud ime6rna mustriliga kiviplaatidega. Meie esimene hommikus66k kohalikku moodi, kohalikus kodus. Naine ja 15 aastane koduabiline tassivad lauale hunnikutes saia, h6bedases kannus teed, v6id ja mett. Kaks korvikest pahkleid ja veel yhe korvi magusaid saiu. Magustoiduks noh :) Perenaine on suur. Ilma liialdusteta. Mees ka. Nemad ei s66, naine lehvitab vaid paberiga 6hku ja kysib, kas meil polegi palav. Parast s66ki lahme peremehe maja vaatama. Jaa, siin ehitavad rikkamad endale maju, lausa kortermaju ja myyvad siis korterid maha. Peremees peatab auto keset lagunenud maju ja prygihunnikuid ning viib meid oma majja. Jaa, kena maja, aga peremehe kiidus6nad ymbruse ja vaate kohta, mis pidavad k6vasti vaart olema, panevad 6lgu kehitama. Yhest aknast paistavad pommiaugud ja teisest yks mitte niiiiii heas korras korterelamu ja maantee.
Ilusa vaatega maja vaadatud, jatkame teed, 6htuks on vaja 1000km kaugusele Agadriri j6uda. Mida l6unapoole, seda liivasemaks laheb maapind, kitsamaks "kiirtee", kuhu kaks rekkat k6rvuti s6itma kohe kuidagi ei tahaks mahtuda. Mida enam maanteed selja taha jaab, seda enam tunnen, et India muutub tasapidi Aafrikaks. Loodus on just selline nagu ma ette olen kujutanud. Kiviklibusel ja liivasegusel magisel maapinnal tatsavad tillukesed kitsed ja pyyavad midagi s66davat leida. teeaarsed on maardunud inimesi tais, kes k6ik kaktusevilju myyvad.
Marrakeshis teeme vaikese peatuse ja lahme turuplatsile, kus k6ige kuumemal ajal vaid meelelahutajad t66tavad. Neli meest ajavad torupillidest peenikest vilinat ja ussid loivavad laisalt, naib nagu neid see pinin just vaga tantsima ei sunni. Ja kui m6ni turist s6endab laheneda, siis topitakse s6rmejamedune uss kaela ja palutakse pilti teha ja kui sa hakkad rabelema v6i keeldud pildist, voi mis veel hullem, keeldud maksmast, siis ahvardatakse see madu sind kagistama.
Eemal lamavad selgeltnagijad oma vaipade peal. Iseasi kui selgelt nad ikka nyyd naevad. Mouhamed annab yhele nagijale suure vaidlemise peale raha, mispeale ennustaja salaparaselt suure musta vihmavarju lahti t6mbab ja meile ette paneb, et jumala eest keegi k6rvaline isik meid ei naeks ega kuuleks. Kysib siis Mouhamedi nime ja synniaega ning kribab tindiga niisutatud pulgaga paberile komasid. Kokkuv6te ennustusest oli see, et Mouhamed on paha inimene, kitsi inimene ja talle meeldib reisida.
Igal sammul on raha hais. Ja mulle see ei meeldi.
Marokos laheb vara pimedaks. Agadirist paarisaja km kaugusel magedes s6ites heidan tagumisele istmele pikali ja kuulan berberi muusikat. Tahed paistavad nagu peo peal. Kui vaid sirutaksin kae, saaksin neid puudutada. Ma olen alati m6elnud, et unistused on tahed. Kuna tahed pole mulle iial nii lahedal olnud, siis on see ka t6enaoliselt ainus kord, kus minu enda unistused mulle nii lahedal on. Sulen silmad ja hingan sygavalt Aafrika 6hku...
