Ma juba hoiatan ette, et räägin kõigest ja korraga, sest mul on sügismasendus siis ametlikult kohale jõudnud, või noh ma kutsun seda nii, sest am ei tea tegelikult, kuidas masendus välja näeb.Eile õhtul sattusin lobisema Mallega, kellega kunagi koos Versust tegime. Malle jäi meelde muidugi oma hull blondi juuksepahmakaga, oojaaa, te ei ole sellist enne näinud, ning teemadega, mida ta alati koosolekule kaasa tõi. Alati ta nihverdas end sinna, kuhu tollal 17 aastases ei saanud ja tegi lugusid, oo milliseid. Sama vanalt püüdis ta saada Eestit külastanud Ronaldoga intervjuud, sest Mallel oli jalkamaailmas käpp sees ja peal ja ma ei tea, kus veel:)Nüüd elab Malle Inglismaal ja need jutud, mida ta eile msnis rääkis...Ühesõnaga sealmail käibki elu nii nagu USA tiineka filmides- valitakse kooli ilusamaid inimesi ja võitjad saavad raha panuse eest koolielu aktiivsemaks muutmise eest vms, kui su kutt on jalgpallur, siis sa oled Naine ja reaalselt ongi olemas tüdrukud, kes tahavad saada WAG-i ametit. Nad küsivad ja uurivad, mida peab tegema, et saaks jalkamängija omale meheks. Sellised Tegijad peavad elama ühes piirkonnas, mis on teistest tunduvalt kallima ja kui sa ei ela, siis ei kuulu ka gruppi.Malle hoiab madalat profiili, ta ei ütle, et tema exkutt mängib liigas(?) head hooaega. "No names," ütles Malle. ja muigas kavalalt ja ma kujutan ette, kuidas ta enda juukseid seepeale raputas. Samuti ei ütle ta teatud seltskonnas, et on olnud väga lähedal Ronaldole ja teistele jalkaässadele. Põhimõtteliselt on tal WAG-i elu käega katsutav, aga teda ei huvita, lihtsalt naljakas tundub talle see kõik.http://www.thespoiler.co.uk/index.php/category/wag-of-the-daySiis homme sõidavad Londonisse elama Egon ja Kadri, keda ma nii väga armastan. Kellegagi ei saa nii palju kvaliteethuumorit, kasvõi kell 3 öösel nende suitsuses köögis luuletusi ringis kirjutades.Üks päev räägin teile ka korteri petuskeemist, mida mustad, peamiselt Nigeeriast, läbi viivad, et lollidelt Ida-Eurooplastelt raha välja pressida.Enne Eestist ära minemist, tegid nad elupulli, nimelt algas see kõik ühel ööl jommis peaga, ei tea, kas seal taga oli munaliköör, mida nad Levikas jõid (mis minulgi tänu Kadrile nüüd kodus kapis on) või miski muu, igastahes läksid noored Olde Hansa terrassile, Kadri rebis tissid paljaks ja jooksis üle suure terrassi, kuhu mahub 100 inimest istuma. Ja see ei ole veel kõik. Kuna nalja ei saanud piisavalt, läksid nad Riigikogu ette, koorisid kõik riided peale jalanõude ära ja hakkasid hullunult ringi jooksma, taksojuht peatus, inimesed vaatasid, aga lõpuks enam ei jaksanud külma õhku sisse ahmida ja Egonil sai võhm otsa, nii et nad otsustasid mäest alla kõndida ja koju minna. Niisama alasti, tissid üles-alla hüplemas, noku jalge vahel tolknemas otse Kapi tänavale Wismari juurde. Õues oli mõni kraad sooja. Armastan teid, tibulinnud. Varsti jookseme kolmekesi Londoni öistel tänavatel alasti:)
Ma olen jõudnud siis sinna punkti, kus kool peaks olema lõpetatud, sihid selged ja vaated paigas. AGA, noh nagu ühele lillelapsele kohane kiigun ma hetkel maa ja taeva vahel. Kooli ma kevadel ei lõpetanud, sest sellist teemat, mis mind ennastunustavalt ja kirglikult kirjutama ning uurima paneks, ma ei leidnud ja pole siiani leidnud. Uus katse on siis nüüd, püüan oktoobri lõpuks teema leida, kirjutama asuda ja koolikoorma õlult saada kevadeks. Ma tahan veel siinkohal öelda keskkooli lõpetajatele, et ärge tormake läbi udu kinniste silmadega ülikooli poole, võtke parem aega mõtlemiseks, ilmas ringi vaatamiseks, tutvumiseks. Tasapisi hakkab siis pilt kujunema sellest, mida sa tõeliselt tahad. Iseennast tule õppida tundma. Minu õpihimu tuli alles eelmisel sügisel, kolmandale kursusele minnes. Vaatasin esmakordselt siis teiste erialade aineid ning võttisin erinevaid aineid teistest osakondadest. Mõistsin, mis mind huvitab ja millest ma tõeliselt huvitun. Ühesõnaga ja kahesõnaga olen ma siis hetkel punktis, mille ületuse korral on maailma kirevad uksed valla ja mind ootab meeletu maailm: Aafrika oma erinevate hõimudega, Ladina-Ameerika nõiad, vapustab loodus ja metsikud kogemused, hullumeelselt lahe Lähis-Ida ja salapärane Aasia. Ma elan oma unistustele...ja tean, et annan endast kõik, et need unistused ka täituksid. Sel suvel käisin korraks Hispaanias, seda ka suve alguses ja edasi olen kannatanud Eestimaa jäist ja kõledat suve. Viimase paari-kolme aasta jooksul esimest korda suvel Eestis, aga selle varem saabunud sügismasenduse likvideerisin juba eos. Ostsin lennupileti Iisraeli ja sealt mu selle sügisene matk ja seiklus alguse saab, suundudes edasi Egiptusesse ja Jordaaniasse. Mina, mu seljakott ja armas Grete. Avastame kõik kõige tolmusemad urkad, Punase Mere värvilisemad kalad ning väikesed beduiinikülakesed, äkki jõuan Jordaaniasse mäe otsa ka oma beduiini sõpradele külla. Pildid on eelmise aasta suvest, fantastilisest reisist Iisraeli ja Jordaaniasse.