Usk, lootus ja armastus

Ma olen mõelnud viimase kolme päeva jooksul seal kuskil verivorstide ja kapsaste söömise vahel, et milleks meie neid jõule siis õieti peame. Tähistame Jeesuse sünnipäeva või on need jõulud midagi sellist, mida lihtsalt inertsist peetakse, sest pea terve ilm nii teeb? Ma arvan, et neid viimaseid va uskmatuid on rohkem, neid, kes lihtsalt kogunevad peredega, et end kurguni täis süüa, olles eelnevalt jõulukuul enda krediitkaardid mitmekordsetesse miinustesse ostnud. Minu jaoks ei ole jõulud iial olnud kellegi sünnipäeva tähistamine- ühe kalendri järgi elavad teevad seda nagunii 25.detsembri ja teise kalendri järgijad kümme päeva hiljem 7.jaanuaril. Ja kolmandate jaoks ei ole üldse jõule. On hoopis sellised pühad nagu Eid ul Fitr ja ‘Īd al-Aḑḩā (millega märgistatakse islamis püha palverännaku hadži lõppu). Elame ühel planeedil, aga oleme kõik nii erinevad. Meie, Eurooplased, elame asjade maailmas, tuues põhjuseks ühe poisslapse sündi, ostame end hulluks ja peame niimoodi jõule. Samal ajal on lugematul arvul moslemeid teinud läbi raske palverännaku Saudi Araabiasse Mekasse, saanud aru endast, Jumalast ja teab, milliste järeldusteni jõudnud, uute tasanditeni küündinud. Nad usuvad. Meie mitte. Mu ema ja isa kinkisid mulle jõuludeks tillukese raamatu "Eesliga Sevennides", mille vahel olevale kaardile oli mu ema nii ilusti kirjutanud: "Aastas pole ühtki tänamispüha. Kalendris peaks olema üks päev, mil saaksime teha kingitusi inimestele, kes eelneval aastal meie heaks midagi teinud, ja neid kallistada."Ma arvan, et meil ei peaks see isegi kalendris kirjas olema, võiksimegi jõulud selliseks pühaks muuta. Ja kallistusest täiesti piisaks, ma ei pea lugu küünlajalgadest ja šokolaaditahvlitest, esimesi on mul kodus eelmistest aastatest küllaga ja šokolaad ei mahu pärast kapsast ja verivorste nagunii enam kuskile peale taskute :)Paljud ütlevad, et jõulude ajal on õigus olla aus ja laduda lagedale oma tunded ja seni ütlemata asjad. Miks ma seda jõuludeks pean hoidma, miks ei või ma koguaeg aus olla ja kui keegi minu vastu on hea olnud, miks pean ma mingi tähtpäevani ootama, miks ei võiks me kõik oma lähedasi tänada kohe, neid kallistada, oma tundeid tunnistada.Minu jaoks on jõuludel senine tähendus kadunud ja ma usun, et sel aastal asendus see millegi lihtsamaga. Kuna aga lihtsad asjad ongi kõige keerulisemad, siis võttis kaua aega enne kui ma mõistmiseni jõudsin ja jõulutunde enda südames õigesse kohta suutsin paigutada. Mulle meeldib endiselt kingitusi teha, aga ma ei pea selleks jõule ootama, ma võin niisama ka kinkida. Ja kui ma tahan kallistada, siis ei pea ma ka selleks jõule ootama, ma võin niisama kaela langeda.

"And i blessed God that i was free to wander, free to hope and free to love."

Travels with a Donkey in the Cevennes