Kui suvel Kerstiga kuskil Sintra mae otsas kykitasime, kohtasime lihtsalt niisama ja vaga ootamatult eestlaseid. Aga tana, olles Hispaanias viibinud tapselt kaks nadalat ilma eestlaseid kohtamata, k6ndisime me Kristeliga m66da tillukesi tanavaid kebabi putkade vahel yles hosteli poole (siesta aeg). Markasin, et hoolimata meie plahvatusohtlikest k6htudest vaatas Kristel mingeid toidusilte, no ja siis ma naljatade talle ytlesin *Kuidas sa julged toitu vaadata, k6ss, k6ss!* Ja meie ees koperdanud lapsevanemad oma lastega keerasid meie poole, ise edasi laste kallal sahmides ja ytlesid sulaselges eesti keeles *ooo, me kuuleme eesti keelt!*
Tavaliselt mulle ei meeldi eestlaseid kohata seal, kuhu parasjagu p6genenud olen, aga nii vagev tunne on ikkagi, kui m6ni kaasmaalane keset tillukesi tanavaid oma kodust 5000km kaugusel sulle midagi ytleb!
Tana tulin oma lemmiklinna Granadasse, tirisime m66da imetillukeste tanavate veel tillukesemaid kive oma ratastel kohvreid (millel olime Malagas peal istunud, et need kinni laheks. Ma nagin lihtsalt nii ilusat voodipesu, et otsustasin selle endaga Eestisse vedada). Mu syda oli rahul ja hing l6puks r66mus, sest olin oma meelispaigas. Astusime siis Oasise uksest sisse ja k6ik oli peaaegu nagu siis, kaks aastat ja kaks kuud tagasi. Teadsin, et ainult inimesed ja tunded pole enam need. Ega ma ei oleks tahtnudki. Aga siis...vaatasin k66ki ja nagin Davist. Shit! Ta oli juba mu peast kadunud ja seal ta nyyd seisis- oma tobeda mytsiga k66gis toitu hakkimas. Ma ei uskunud oma silmi, lihtsalt ei uskunud. Davis on ameerika juut, kes m6ned aastad tagasi koos oma jalgrattaga Euroopasse tuli ja juba kaks aastat tagasi oli pea terve Euroopa labi s6itnud. Ma isegi ei tea, miks ma seda raagin. Nagu paljude teiste asjadegagi, millest raakimise p6hjust ma ei tea. Igastahes kaitus ta minu sydamega kaks aastat tagasi vaga halvasti (k6las ilusti, eks :D). Ja nyyd seisis see tolvan oma veel totrama mytsiga k66gis. Mu s6rmed pressisid end rusikasse, oleksin tahtnud kohe joosta ja talle hea matsu vastu vatsa anda. Ehhhh, samas, mis kasu sest oleks olnud. Pealegi on mul temast kama, lihtsalt see, et ta kurat ikka veel siin on ja ma ei osanud seda oodata, ma ei olnud selleks valmis. ma ei osanud seda karta. ja ma vihkan asju, mis on juba nii ununenud, et sa isegi ei tunneta yhegi oma ihukarvaga, et see kohtumine uuesti aset v6ib leida. Nyyd ma istun siin arvuti tagas, inimesed voorisid k6ik k66ki ta 6htus66ki s66ma. Ma valdin, Kristel ka! Me oleme ta vastased, karvased ja sulelised, vot nii! :)
Ma ei lahe ta totu s66ma ja kui ma talle otsa vaatan, siis nii sygavalt, et ta enam kunagi mulle otsa ei taha vaadata. Uhh, ma ajan endale juba ka hirmu nahka :)
