Kirg elab siin

Meestest, naistest ja reisimisest

2010-11-18T02:10:00.000+02:00

Olen nüüdseks üle kahe nädala Marokos olnud. Riigis, mille värvilisse olemusse armusin juba esimesel korral viis aastat tagasi, kui Kerstiga Hispaanias hääletasime ja tänu marokolasele Mohamedile Marokoni jõudsime ning üle kahe fantastilise nädala hipikorteris ühes väikeses ookeaniäärses külas veetsime. Korteris, mille seinad olid kaetud päevinäinud lilleliste kangastega ja kus põrandal oma asemel lebades sai läbi hõreda katuse öötundidel taevas sillerdavaid tähti vaadata seni kuni uni võimust võttis. Lammaste asemel lugesime igal ööl tähti.

Teine kord Marokos oli ka fantastiline, läbisime härra Ajakirjanikuga 10 päevaga vähemalt 4000km, mingil hetkel mägedes looklevate teede ja Sahara liivatormide vahel läks kilomeetrite lugemine segamini. Vaatasin õnneliku naeratusega neid rohelisi oaase, millesse oli end peitnud terve küla, ümbritsetuna liivastest teedest, imetlesin Atlase mäestiku kurjakuulutavaid järsakuid ja kitsaid teesid, millel sõitsime. Imestasin võimsa tuule üle, mis liigutas liivamägesid üle tee nagu oleks keegi liivakuhja all. Ja naeratasin tähtedele, mis terves taevas mulle vastu särasid, kui Saharas oma kasbahi katusel öö veetsin. Maroko on imeline ja alati minu südames erilisel kohal olnud just nii paljude heade mälestuste ja värvide pärast.

Sel korral olen siin Gretega, kellega oleme viimasel paaril aastal rännanud Kuubal, Jordaanias, Iisraelis, Süürias, Liibanonis ja Iraanis. Ma olen alati nii unistavalt rääkinud sellest imelisest Marokost, et nüüd siis otsustasime koos siia tulla.

Lubasin pudrumägesid, piimajõgesid ja komme taevast alla sadavat. Aga tegelikkus on midagi muud.

Eesti mees plaksutab heameelest käsi ja Eesti naine ütleb: "Ma teadsin!"

Marokos on kõik omal kohal: Atlase mäestik, Sahara, tänavatel hõljuv vürtside aroom, muusika, ohtralt kasse, kitsastel tänavatel paljajalu pooltühja palli taguvad lapsed, kelle naeratust on terve linn täis. Mis aga minu jaoks muutunud, on suhe siinsete inimestega, sest me oleme kaks naist, kaks reisivat naist Euroopast. See tähendab omakorda aga kahte vabameelset naist, kes on saadaval.

Marrakeshis olime teise päeva lõpuks nagu tühjaks pressitud sidrunid, sest iga poepidaja, iga koolipoiss, iga mootorrattaga mööda kihutav teismeline ja ka maja ees suitsu kimuv vanamees pidas vajalikuks kommenteerida meie tagumikke. Meie lemmik kompliment kõlas selja taha jäävatelt meestelt: "Nice eyes!" Mhm, kui mu silmad on suured ja ümarad ning ma nende peal istun, siis küll.

Ja kui ma seda räägin, siis ma ei vingu paari "kena" komplimendi pärast, neid lihtsalt tuli ja tuli ja tuli ja lõpp saabus siis, kui oma hotelli ukse selleks päevaks kinni olime pannud. Hommikul läks sama trall uuesti lahti.

Meestest tänaval möödudes tõmbasin instinktiivselt oma tagumiku neist eemale, sest neil on ka kombeks lihtsalt katsuda sind niisama möödaminnes. Olgu öeldud, et austan kohalikke kultuure. Iraanis kandsin alati pearätikut, sest nii peab, lisaks kandsin kleidi all pükse. Marokos olles on mul alati pikad varrukad, kehakumerusi mitte näitavad pluusid, pikad kleidid ja dekolteed varjav sall.

Essaouirasse jõudes lootsin sellest tähelepanust vabaneda, alguses tundus mu soov ka täituvat. Nüüd aga olen väsinud. Ma ei jaksa mehi kaikaga eemale enam ajada. Ei aita jutud sellest, et abiellun märtsis, et ma lihtsalt pole huvitatud või et tahan lihtsalt aega veeta ilma voodisse hüppamata. Nad lihtsalt ei mõista. Kuidas sa oled valge naine puhkusel ega taha väikest tsikibrikit, sest sa ju kohe lahkud ning keegi ei jää kedagi taga igatsema.

Essaouiras tullakse tänaval juurde ja jutuajamine muutub kohe isiklikuks, ma ei tea, kuidas need mehed seda teevad, aga sul ei ole praktiliselt isegi võimalust "ei" öelda. Ainus tore pohuist on seni olnud muusikapoe müüa Hamsa, kes meie tänaval oma poe ees iga päev pilves peaga istub ja muudkui meid tervitav iga kord kui mööda lähme. Tal on muusikapoe üleval teisel korrusel väike hashi haisune punker, kuhu viib tilluke redel ning mille seinal ripub puur mingisuguse linnuga. Seni pole ta kummalegi meist veel külge ajanud, ainult sõbralikult hashi kutsunud suitsetama oma punkrisse, mille laual seisab metallist karp, kus sees erineva kategooria hashi.

Olgu öeldud ka see, et Maroko meestest ca 40% on ülikuumad, hoolitsetud tüübid. 40% on normaalse välimusega ja ülejäänud 20% on liiga noored, vanad, invaliidid, paduusklikud, abielus vms.

Aga mentaliteet, millega nad läbi elu kulgevad ei sobi kuskile. Kohalikul naisel ei ole sobilik enne abielu seksida, mehel aga on. Nüüd tekib küsimus, kust kuradi kohast see mees talle lubatu siis kätte peaks saama. Variantideks on prostituut või lääne naine. Ja nii need kuumad mehed oma päevi veedavad, üritades oma võlusid demonstreerida nii et see lääne naine siis ka liimile läheks.

Ma olen väsinud! Ütlesin eile enne magama minekut Gretele, et minu deitimiste limiit on mitmeks aastaks täis. Ma ei jaksa enam ühegi mehega vaielda ja talle oma põhimõtteid seletada.

Ja ma ei tule enam kunagi oma sõbrannaga Marokosse. Tundub, et teistes islami riikides on see sujunud, aga siin mitte. Mehed ei aktsepteeri siin kaheksi rändavaid noori naisi.

Sellised on minu emotsioonid täna õhtul, oma hotelli toas akna all jauravaid narkomaane ja joodikuid kuulates.

Homme on uus ja parem päev! Ma tean seda! Tean ka, et rohkem mehi, kes minuga kohtama tahavad minna. Ja uus kujuteldav kaigas, millega neid eemale ajada :)

Verised kauplemised

2010-03-13T15:54:00.007+02:00

Ma ei ole hea kaupleja. Mul puudub see agressiivsus, mida kauplemiseks vaja on, eriti araablastega. Ma ei ole järjepidev manguja, mul on alati tunne, et teen teistele liiga, lisaks kaldun pigem ridadesse, kus seisavad need, kes ei ole asjade inimesed- muidugi, kui mõned üksikud naiselikud nõrkushetked välja jätta. Tegelikult ma valetaksin, kui ütleksin, et mulle pole asjad kunagi meeldinud. Kui ajas tagasi minna, siis reisima hakates tassisin ma erinevatest maadest kõikvõimalikku võõramaa manti koju. Esimest korda Marokost tulles pidin asjade jaoks lausa korvi ostma, mida Aafrika naisele kohaselt pea peal tassisin. Korvis olid üksteise kõrvale tihedalt ajalehtede sisse mähitud kirevad taldrikud, sinise-valge kirju piimakann, haudepott tagine, värviliste mummudega ehtekarp, hõbedane nikerdustega teekann, 12 klaasist tillukest araabia teetassi, mõned paarid susse ja keraamilis kingitusi, mida sõbrad olid kaasa pannud. Võibolla jäi midagi nimetamata. Aga see oli see reis, mil oma südamele koha leidsin- Maroko värvilises kultuuris, vürtside kirevuse keskel, linnatänavatel meelitavates aroomides, erilises maastikus, inimestes ja usus, mis kõigest võimsam. Tahtsin kõik selle halli Eestisse kaasa võtta. Siimaani on need asjad erilise tähendusega ja leiavad pidevalt kasutust, peamiselt kokkamis-või teeõhtutel, kus hõbedases kannus piparmündi tee sees sulab hunnik valget suhkrut.

Mida rohkem ma reisin, seda vähemate asjadega koju saabun. Igas riigis on mul kujunenud lemmikasjad, mida kaasa toon. Hispaaniast veini ja artišokke, Lähis-Idast datleid, Jordaanias on meeliköitev punane vein ja imalmagusad ent superhead maiustused. Käsitöö, idamaade mustrid, värvid ja disain mulle meeldib, nii et laudlinad, padjapüürid, voodikatted saab ka alati üle vaadatud. Mitte, et ma neid alati seljakotiga kaasa tassiksin, aga üle vaatan ikka. Viimane suurem ost oli Pärsia vaip Iraanist (Iraani reisimuljete juurde ma alles jõuan, sest ma olen see, kes kirjutamise kaaslaseks inspiratsiooni ootab ja Eestis ma selle rohkusega just kiidelda ei saa. Nii et kannatust, mu sõbrad! Õnneks pole lähiajal uut pikemat reisi peale tulemas, ehk jõuan oma reisimuljetele järgi.)

Damaskus oli selle reisi hingetõmbe linnaks. Panime oma kotid imelise siseõuega hostelisse ja kihutasime linna avastama.
Mõned head sõnad hõbeda kauplejatega, fotod Umayyad mošeest, mis on maailma suurim ja vanim ning täiskäigul edasi.
Ja siis ma seisatasin, tundsin flipfloppides paljastel varvastel jahedat novembriõhku ja endast paremal silmadest pisut kõrgemal rippuvaid kangaid. Tikitud värvid põimusid kangasse ja siis ristusid omavahel, seejärel looklesid taas omapäi. Ma ei olnud veel nii ilusat värvidemängu näinud.
"Hello, come and have a look!" Kõlasid sõnad, mida olin kuulnud mustmiljon korda, aga sel korral kõlasid need hoopis teisiti. Vahepeal on tühi auk, peas vasardas vaid mõte, et peame enne pimeduse saabumist veel pisut linna vaatama. Aga juba ma olingi poes sees, ümber minu maast laeni riiulid, igal neist mitukümmend imelistes värvigammades padjapüüri, seina-ja voodikatet.
Omasooihar noormees hakkas Gretele kohe silma viskama. Mina ei lasknud end sellest heidutada, muudkui ahhetasin endamisi. Turist, minu ees, kuulnud sõrmuse hinda, lahkus. Mehed ei püüdnud temaga isegi kaubelda. Mul oli ükskõik, sest ma ei oska nii ehk naa kaubelda. Nii ma esiti arvasin.
Näppisin üht kangatükki teise järel kuni lasin poistel endale ka mõnda neist näidata. Üks oli liiga lühike, teine liiga kitsas, kolmandal olid värvid koledad, neljas oli liiga vana beduiini kätetöö, mis ehk paariaastase kasutuse järel auklikuks kulub. Noormehed olid juba tolmusele põrandale laotanud oma paarkümmend beduiini kätetööd, kui siis meile parimatest aasalilledest teed pakuti ja paluti istuda. Põrandale muidugi, et oleks soovitud asjadega ikka side ja võimalik neid katsuda. Tunni aja möödudes oli sõelale jäänud 3 voodikatet, mida Süürias ka seinade katmiseks kasutatakse.

Ausalt öeldes olin pimestatud ja kindel, et ühega neist lahkun. Mitmes tass teed juba läks, aga kauplemise moment ootas alles ees. Õigemini ma ei olnud kindel, kas üldse kauplema hakkan. Lõpuks söandasin siis küsida oma lemmikute hinda. Enam teiste hindasid ei mäleta, aga kõige lemmikum maksis 900 dollarit. Arvutused võite ise teha. Hing jäi kurku kinni, olin seal poes nii kaua valinud ja teed joonud ja elust rääkindu ja kuidas küll ma ei olnud sellist "pisiasja" nagu hind küsinud. Aga ma juba jumaldasin oma tulevast voodikatet ja kujutasin teda ette oma tulevases Kalamaja korteris, kus on pottidest ahi, laiade puitlaudadega päevi näinud põrand, kõik minu orientaalsed nõud ja meditatsiooni muusika ja viirukid ja....
"It is too much," tuli ma ei tea, kust välja.
"So how much?" küsis libekeelne noormees kavalalt naeratades.
Ja edasi möödus oma tund veel nii et mina ei öelnud enne minu hinnatasemeni jõudmist ise ühtegi hinda. Iga tema pakutava hinna peale pööritasin silmi, silitasin oma nunnukest ja ütlesin, et olen vaene, reisin seljakotiga või et isegi palgad minu maal ei ole paljudel inimestel nii suured, et sellist iludust endale lubada. Kiitisin väga tema poodi, aga jätsin koguaeg mulje, et loobun kohe kauplemisest,. Ega mees rumal ei olnud, nägi, millise härda pilguga ma seda pea antiikset käsitsi tikitud tükki piilun ja silitan.
Juba olime jõudnud poole väiksema summani, ent ma andsin endale aru, et 5000 krooniga mul ei ole vaja voodikatet, mida mul veel isegi kuhugi panna pole, see jääks seisma ja ootama minu enda kodu laia baldahiinvoodit, kuhu ideaalselt sobituda. Teadsin, et jutud, mida noormees räägib Euroopa hindadest sellisele kattele vastavad tõele, töötasin isegi kunagi noorena poes, kus müüsin üle 10 000 maksvaid käsitsi tikitud samasuguseid katteid. Minu oma ei olnud lihtsalt tikitud, vaid siidi ja puuvilla ideaalne match, pealegi veel 60 aastat vana. Mis minu meelest lisab väärtust.
Vaatasin Gretele otsa, noormees lubas, et laseb hinda veel alla, kui temaga õhtul sööma läheme. Diil! Hind langes paarsada krooni veelgi. Nüüd küsis mees, kas võib Gretega abielluda, muidugi ma lubasin ja hind langes veelgi. Aga ikka veel ei olnud ma nõus oma pangakaarti käiku laskma.
Küsisin siis lahke näoga visiitkaarti, et käin ringi ja seedin ja kui ikka meelest see kaunis käsitöö ei taha minna, tulen veel samal õhtul tagasi.
Mehele see mõte ei meeldinud ja hind langes veelgi.
Üle kahe tunni poes, nii mõnigi tass teed ja tärkav pissihäda ning mõned uudishimulikud turistid, kes muigasid mind seal maas teetass käes põrandale laotatud kangaste keskel oma laiade India pükste ja kaela ümber keerdunud salliga olid möödunud.
Ütlesin lõpuks mehele, kes lõbu pärast seal meiega kauples, olles sugulase juures puhkusel, et teeme 3000krooni ja ma olen õnnelik. Lisasin härda jutu sellest, et olen üliõpilane ja maksan kohe oma kooliraha talle ära.
Mees nägi, et kallimalt ma seda ei osta, ei aita jutud sellest, et Rootsis maksab samasugune kingsize voodikate 15 000 krooni ega sellest, kui suure allahindluse ta mulle juba teinud on.
Kolm putkat edasi tõmbas sõber hõbeda müüja mu kaardi läbi iidse kaardimasina ja naeratas oma hambutut naeru.
Kuigi see hobikorras kauplev puhkusel viibinud sugulane teenis oma sugulasest poeomanikule ikkagi suure summa raha, saades ise veel kõvasti kasumit ka pärast kauplemist, ei olnud mina vähemasti see turist, kes alghinna oleks olnud nõus välja käima.
Pärast pikka tiiru hämaras linnas, plaadipoest ostetud muusika maandusime restorani, kus maitsesime menüüst kõik põnevad nimed ära. Meil oli salatit, kolm eelrooga, kolm peatoitu, pisut magusat ja juua. Üle poole jäi alles, aga arve oli ka ainult 200kr selle koguse kohta, millest oleks viis inimest vabalt söönuks saanud, viis näljast inimest ma mõtlen.
Noormees voodikatte poest jäigi meid sel õhtul ootama Damaskuse looklevate tänavate ristumiskohale Umayyad mošee nurgas.

Kihutades kahekesi takso esiistmel Süüriasse

2010-02-25T02:00:00.003+02:00

Varahommikul laulis Lenny mulle kõrva sisse magusalt: "Love is gentle as a rose and love can conquer any war...."
Toppisin eelmisest õhtust põrandale vedelema jäänud riided oma põhjatusse kotti, kugistasime teel hotelli bensiinijaamast ostetud jogurti ja shokolaadi alla ning oligi aeg minna.
Ronisime taaskord esimesel päeval ületatud kahte sõidusuunda eraldavast aiast üle ja lonkisime bussijaama. Nii nad, liibanonlased seda sillaalust ala kutsuvad, kus kaootiliselt seisavad suuremad ja väiksemad bussid ning erimoodi autod, kus kõikide ees keegi sihtkohti karjub. Damaskust ei karjunud keegi. Harjusime olukorraga, eristasime kaugmaaliinid, linnataksod ja kaugmaataksod ja hakkasime ise vaikselt moka otsast Damaskus pobisema.

Esimene mees oli kohe platsis, et meid oma tühja taksosse meelitada.Olime juba teel, kui esimesest mustast autost väljus mees, laiutas käis ja viipas meid siis enda juurde. Mehel oli esiiste veel vaba ja nagu ta näost näha võis olime ainult veel meie puudu ja sõit võinukski alata. Meie ideega läks ka kohene väljumine kokku, nii et otsustasime end kahekesi esiistmele sättida. Üks meist püüdis terve kurvilise mägitee mitte juhi käigukangile oma puusadega vastu minna ja teine hoidis väevõimuga ja kõhulihastega end paigal, et mitte ukse pihta toetuda, mis niigi logises. Ja usun, et väiksemagi toetuse korral oleks see lihtsalt lahti paiskunud. 50km mägedes end kõhulihastega paigal hoidnud, olin ma juba väsinud, meie kintsud kleepusid üksteise vastu ja nagu ma juba mainisin, siis kõhulihased valutasid. Lõpuks, pisut enne piiri tegime peatuse, saime natuke raha vahetada, ise üldse hoomamata, mis see kurss siis nüüd on. Ikka pagana frustreeriv on aru saada rahatähtedest, milllel numbrid 30 000 ja ülespoole, pluss on käibel veel kaks valuutat, milles mõlemas sulle raha tagasi tuuakse. Vahetasime natuke, et mitte tüssu saada ning kleepusime tagasi kohtadele. Trellidega kaetud poe akendest vaatasid meie eemalduvaid nägusid 5 meest, pruunid silmad säramas.

Piiripunkt asus ilmselgelt kõrgemal mägedes, nii et taksost väljudes tõmbusid mu varbavaheplätades varbad krampi ning sall nihkus nagu iseenesest kaelale ligemale. Piiripunkti ukse lahti löönud, pööras kõik see rahvamass oma 50 pead meie suunas. Tolliametnikud pidid neile lauale koputama, et neid taas asju ajama sundida. Muidugi tekkis ka tolliametnike seas sagimine ja lõpuks karjus just viimasesse kasti jõudnud tööline: "You, come here!"
Meie, valgete eurooplaste pärast avati eraldi kassa. Hea, et kiiremini saime, aga arusaamatuks jäi, kas seda tehti säästmaks meie närve või et kohalikud ei peaks meid kaua vaatama, unustades enda toimetused.
Esmamulje Süüriast oli selline nagu igast teisest Lähis-Ida riigistki, piirialadel palju püssidega mehi, peamiselt UN kottidest tornide vahel luuramas ja püssiga taevast uurimas. Küsisin juhilt, kaua veel läheb, mees vaid noogutas. In the middle of nowhere tegi ta siis peatuse ja palus väljuda, ulatas meile me kotid ja kadus. Me ei jõudnud isegi nõutult seista, kui juba oma 10 meest meid varrukatest rebisid ja pakkusid hinda. Ei saanud ma aru esiti, mille eest ma maksma pean. Siis libistasin silmadega üle autode ja peale rohuväljade, maantee ja tüki tühja maad ei olnud seal midagi. AGA KUS ON DAMASKUS? Mehed rebisid endiselt meie kotte.
Lõpuks saime teada, et see linnast eemal asuv bussijaam ja üks mees siis rabas meid oma odava hinnaga. Ütlesin hosteli nime, mees noogutas.
Keset mäsu, teed suvaliselt ületavaid inimesi, sildu ja kauplemist pani ta meid siis maha ja tegi selgeks, et ei saa edasi sõita ja osutas umbmääraselt suunda, kus hostel asub.

Kaks kanget astusid Damaskuse kihisevasse ellu, kaart nina ees lahti, püüdes aru saada, kus me üldse oleme. Siiani ei olnud ühtegi tõestust sellest, et ikka oleme 100% Damaskuses. Sammusime kord ühest sillast üle, teisest alla, ühest tänavast sisse ja siis jälle kolmandast ja juba kuuendast. Kuni meie juurde sammus 30ndates mees, prillid ninal ja küsis korralikus inglise keeles, kas me vajame abi millegi leidmisel. Ma armastasin seda meest seal samas suurte pistaatsia pähklitega kaetud laudade vahel ja juurikaturu kõrval. Temagi uuris meie kaarti ja sihtpunkti pikalt ja juhatas siis käega suunda. Tänasime ja juba oligi mees läinud. Vantsisime juhatatud suunas kuni käidud maa tundus liiga pikana. Seisatasime ja uurisime jälle kaarti. Siis oli meie juures hüppega uus mees, sedakorda 60ndates, kes tõstis ninal olevate prillide ette veel ühed ja vedas siis kaardil sõrmega joont. Veel kolm meest kogunes meie ümber, püüdes aru saada, kuhu me siis õigupoolest teel oleme. Äkki haaras kahe prillipaariga vanamees meie kaardi, viipas käega ja pani punuma, meie oma raskete kottidega tema järel, püüdes vanamehega sammu pidada, mis oli surmavalt keeruline. Pidevalt teda rahvasse kaotades jõudsime lõpuks suurelt maanteelt imearmsasse piirkonda, kus väikeste majade vahel looklevatel tänavatel istusid noored seljakotirändurid kohvikutes ja tõmbasid vesipiipu, jõid coca-colat ja nõksutasid araabia rütmide järgi oma päid.

Mees peatus, ulatas meie kaardi ja kadus. Olime lõpuks Damaskusesse jõudnud.

Telefoninumber salvrätiku serval e öö Beirutis

2010-02-25T00:36:00.006+02:00

Televiisor käis endiselt, kui Nokia mobiil padja all püüdis meid, unimütse, äratada Lenny Kravitzi looga "Let Love Rule". Tööpäeva lõppu kuulutanud mööda maanteed looklev autode jada oli asendunud mõistliku liiklusega pimedal magistraalil, mis meie akna alt möödus. Grete vaatas mind oma uniste silmadega. Kohe algas meie viimane õhtu Beirutis, Lähis-Ida Pariisis, kus iga daam ja rikkam härra matkib prantsuse aktsenti ise araabia keeles kõneledes, kus nina lõikamine on levinum, kui hambaarsti külastus, kus ööelu on pöörane ja restoranid pakuvad toitu igast maailma otsast.
Kobisin kasti, mis meie toanurgas vannituba püüdis järele aimata. Viimase õhtu puhul laotasin terve 90l seljakoti sisu põrandale laiali ja passitasin selga hetke parimad riided. Venitasin oma ripsmed lopsakamateks kui ma neid tõenäoliselt viimaste nädalate jooksul siin värvinud olin, surts Flowerbombi kõrvataha ja minek. Lonely Planetit ei hakanud me kaasa vedama, aga püüdsime meelde jätta, vasak-parem-otse-parem-mošee-parem ja siis peakski olema kaks tänavat restoranidega. Kakerdasime õhtustel tänavatel, meist mõõdusid naised, uhkelt riides, täismeigis, jättes maha endist lõhnapilvesid, millest võiks lausa ekstaasi langeda. Autodest saatsid meid pilgud, tõmbasin oma suure Jeruusalemmast ostetud salli üle selja ja tagumiku. Tundsin end oma lõhkistes heledates teksades, pikemas topis ja käsi katvates varrukates ikka veel alasti. Usun, et asi ei olnudki selles, kes kui alasti on, sest kohalikud naised välgutasin ikka rindu meelalt. Me olime lihtsalt heledad, lõikamata ninadega ja pisut heledamate juustega. Võibolla nende paljaste kohalike tisside vahel olin ma ikka liiga riides?
Peas asetseva mälu GPSi järgi minnes avastasime end lõpuks tänavalt, kus ei suutnud poole tunni jooksul otsustada, kus pool teed käia, et kõikidesse restoranidesse ja baaridesse sisse näha ning siis muidugi ei suutnud me oma nälgivate magudega otsustada, mida me siis õigupoolest süüa soovime. See oli kindel, et hummusest, pitast, falafelist ja kebabist oli mõneks ajaks siiber. Valisime Itaalia köögi. Baklazaani-juustuvorm, kana pasta, pepperoni pitsa, hea vein, jumalik kohvi vahelduseks lahustuvale Nescafele. Sel hetkel ma lausa jumaldasin Itaalia toitu. Rohkem kui ei kunagi varem ka kõige paremate kogemuste juures.
Kuna ajakirjaniku härra oli söönud siis, kui mina õndsat und magasin ja otsustas nüüd ise uinaku teha, otsustasime Gretega Beiruti ööelu kaeda ja püüdsime välja sõeluda mõne laheda baari, kuhu end istuma sättida.
Kolm korda tänaval edasi-tagasi kõndinud astusime lõpuks ühte sisse, kus meid laua taha istuma ei lastudki enne kui me ei garanteerinud, et meie miinimumarve ületab õhtu lõpuks 700.- Me tegime suured silmad ja mäletan end omaette pobisevat, et ega me siis siia jooma ei tulnud. Vahva neiu juhatas meid siis otse baarileti äärde meeste vahele istuma. Baarmanide nägudele suutsime me kohe ühest kõrvast teiseni ulatuva naeratuse võluda.
"Do u do Apple Martini?" küsisin ülima ettevaatlikusega ja enne kui ma sain oma lause lõpetada, haaras vilunud käsi tagataskust sheikeri ja hakkas sinna siis alkoholi mõõtma. Naeratasime. Vahva! Elu esimene alkohoolne jook islamimaal. Ok, jätame välja mingisuguse 30kraadise jõleduse, mida alt korruse taksojuht Marokos tõenäoliselt ise villis ja siis lapse joonistusi pudelile kleepis.

Siis palusime poistel endale shotid valada. Juba julgesime küsida,mis neil saadaval on. Poisid lugesid uhkelt üles kõik orgasmid ja spermad, mida kokteilinimed vähegi sisaldasid. Kuna ükski meile meelejärele ei olnud, rääkisime, kuidas Galliano shote tehakse. Nende valmistamise ajal tulid kihistavad baarmanid juba meie juurde ja uurisid, kust me pärit oleme ja mida nende maal teeme. Asi lõppes salvrätiku servale joonistatud telefoninumbriga Grete peos ja kutsega peole.

Arvet tasudes selgus muidugi, et olime nelja kokteili ja kahe napsuga 700kr ületanud, sest alkohol Beirutis on kallis. Tasusime arve ja jätsime korralikult jootraha, mille eest poisid nii tänulikud olid, et baari kulul meile veel ühed tillukesed roppused kokku keerasid. Neil olid imestusest suud pärani, kui nad nägid väikest shotti meie kurku korraga kaduvat. Lehvitasime ja lahkusime Härra Ajakirjaniku juurde, kes oli üles ärganud.

Kanadalase juures oli tuba rahvast täis ja arutleti muidugi taaskord nagu tavaliselt poliitika üle. Lõppeks selgus, et minek on samale peole, kuhu baarman oli meid kutsunud. Maksime sissepääsu ja mitte vähe mingisse meie mõistes laohoonesse, kus lava ümber loopisid käsi noored räpihundid ja laval vedasid riimi parimad värsisepad. Tõeline battle ja üks vihaselt vanduv tüdruk tegi kõikidele poistele silmad ette. Meie meelest. Härra Ajakirjanik ostis meile õlut ja nii me seal räpitaktis õõtsusime. Umbes 20minuti pärast teatasid mehed, et pidu on jama ja nemad enam ei viitsi olla. Me kas jääme või lahkume nendega. Meie meelest oli ka pidu jama, seda enam, et me ei ole kumbki teab, mis peohundid. Pluss polnud meil aimugi, kuhu me pärast taksol sõita peaksime laskma. Pressisime end neljakesi takso tahaistmele ja järgmisel hetkel olimegi kanadalase korteris. Nagu lendav vaip, ma ütlen. Istusin rõdul ja vaatasin vanu naisi, kes vastasmaja alumistel korrustel pesunööridel kuivad pesud märgade vastu vahetasid ja üle rõdude üksteisega midagi araabia keeles seletasid. Märgates minu piiluvaid silmi, osutasid nad kõik kätega paar korrust üles poole ja naeratasid. Naeratasin vastu. See oli kurbõnnelik naeratus, mis ühelt poolt väljendas südamerahu, sest sellel õhtul oli Beirut minu jaoks oma masendavalt kiire, heitgaasidest tulivil näo vahetanud armsa, vahetu ja hedonistliku ilme vastu. Teisalt oli see vaid viivu kestev värelus mu suunurgas, sest mind valdas kurbus siit lahkuda ja hüvasti jätta. Beiruti võlu ja Härra Ajakirjanikuga. Süda teadis, et taaskohtumistega läheb sel korral aega. Pikalt.

Taksosõit ja disko

2009-10-30T01:11:00.006+02:00

Tõmbasin lahtise käega mööda voodilinu laias voodis, piilusin pooleldi kinniste silmadega linadel peitust mängivaid päikesekiiri ja upitasin end siis istukile. Vaatasin paremale ja vasakule, liigutasin käsi ja mulle meenus, et olen Liibanonis Tyres. Seal, kus eile alles sai surnute ja valvuri eest põgenetud nagu seiklusfilmis. Ohkasin kergendatult, et siin hiiglaslikus voodis ärkasin mitte vanglas. Kerisin meetreid valget lina enda ümber ning lohistasin end ümmarguse avatud akna juurde, mille ees õõtsus tuules õhkõrn kardin. Esiti mõtlesin ma hommikuselt pahuralt, kes kurat küll ühele ilusale valgele kivist majale sellise allveelaeva akna ette toppis, aga see vaade, mis tollest tobedana tundunud aknast paistis, sobis ümmarguse raamiga imeliselt. Otse minu akna all laksusid lained vastu väikeseid kivikesi ning terrassil baarileti taga segas kohalik Margarita poiss juba värskendavaid mahlakokteile ning Härra Ajakirjanik töötas. Nagu ikka. Jälle. Tavaliselt. Enne kui teised alles teist külge voodis keeravad.
Idüllilistes kalarestoranides kohalike vanameestega oleks võinud lõputult taielda ja nalja visata ja kunagi ma seda ka teen, aga selleks korraks oli reis läbi. Hakkasime Beiruti poole tagasi sõitma. Kohale jõudes ei saanud me enam vanas hostelis öömaja ja kuna Härra Ajakirjanik pidi teatud kellaks auto tagastama, oli ta minema kihutanud ja nii me kaks üksikut seal trepil istusime. Vahepeal tulid ülikooli linnakust kaks Dubai kutti, piimavuntsid ninaesist ehtimas, meile abi pakkuma, uurisid, kas õpime seal, kust me pärit oleme ning lõpuks, kas saavad meid kuidagi aidata. Lõpuks leidsime Lonely Planetist ka öömaja, järgmist hommikut silmas pidades otse bussijaama kõrval.
Helistasime hostelisse, et oma tulekust teada anda, ent telefon andis kinnist hoolimata meie püüetest kedagi toru otsa püüda.
Õnneks avastasime vastasmajas veel ühe hosteli, kesisema kirjeldusega, aga üheks ööks piisavalt normaalse.
Helistasime, mees noogutas tõenäoliselt teisel pool toru, suu toitu täis, ilge araabiakeelne sõimlemine taustaks. Kuulsin vaevu, kuidas ta kinnitas mu sõnu: double.
Võtsime tillukese takso, kuhu tagumisele istmele surusin ma enda seljakoti, siis Grete ja kõige lõpuks tema seljakoti. Esiiste mahtus vaevu õigele kohale nõjatuma. Istusin kõhetu taksojuhi kõrvale ja püüdsin araabia aktsenti võimalikult täpselt matkides hosteli nime öelda. Mees kirtsutas nina. Sama hästi matkides ütlesin siis tänava nime. Mees tõstis kulmud taeva poole ja lükkas käigu sisse. Mees teadis, kuhu mees minema peab.
Seal meeletus valgusfoorideta liikluses kimasime oma tillukese taksoga, mille oleksime kahekesi ka seljas suutnud bussijaamani vedada. Meie kaks seljakotti kaalusid tõenäoliselt ka rohkem, kui see imeväike päevinäinud auto. Iga kord, kui mõni suurem- ja meie autost suuremat ei autot ei olnud liiklusest üldse raske leida- masin meist mööda kimas, pühkisin külma higi otsmikult, järjekordne mõlkimine läks napilt mööda.

Pidurdus, raha taksojuhile, Grete kottide vahelt välja päästa ja minek. Segase liiklusega suurt magistraali ületades ise samal ajal Lonely Planeti kaardil näpuga järge lohistades liikusid mu silmad ühtäkki kiirelt ees laiuvale pommiaugule ja siis jälle kaardile. Nüüd ma siis mõistsin keset magistraali signaalitavate ja mööda tuhisevate autode vahel seistes, miks keegi esimesest hostelist meile ei vastanud. See maja oli vahepeal lihtsalt ühe juhusliku pommi ette jäänud, võibolla jäi püsti vaid see sein, millel telefon ilutses ja võibolla ilutseb ta seal uhkes üksinduses siiani, üksikutel hetkedel helisedes ja enesele vastu kajades.

Meie hostel oli veidras korrusmajas, kus teisel korrusel vastuvõtu laua taga kulistasid jääkülma coca-colat kari araablaseid, ühel küüne alused mustemad kui teisel. Meie uksele ilmudes seilasid nende naeratused ühest kõrvast teiseni. Külalislahked nagu araablased on, pakkusid mehed meile juua ja chekkisid meid sisse võimalikult aegalselt, et ikka rohkem küsimusi meie päritolu ja reisiplaanide kohta küsida.

Pärast vääga pikka ootamist saime võtme ja kobisime oma suurepärasesse tuppa. 5 korrus, vaade loojuvasse päikesesse, mis oma sooja valgust üle selle veidra linna Beiruti heitis. 12 ruutmeetrises toas oli ka klaasist uksega vannituba koos vetsupotiga. Külmkapi kohal õhus hõljus telekas. Viskusin voodisse ja uinusin. Aknast kostis autode tuututamine ja telekast araabiakeelset diskot. Beirutil oli tõesti oma võlu.

Kuidas ma vangi oleksin sattunud...

2009-09-11T04:08:00.001+03:00

Uus päev viis meid Härra Ajakirjaniku tillukese rendiautoga, mille ta oli võtnud sellepärast, et päevaks auto rentida tuli odavam, kui meil takso lennujaamast kesklinna võtta, lõunasse. 80km kaugusel Beirutist asub Tyre, kuhu õhtuks jõudsime, aga enne käisime veel Bybloses. Häda Härra Ajakirjanikuga on selles, et ta on ise araablane, elanud Liibanonis paar aastat tagasi ning tema jaoks tähendab reisimine juba tuttavates kohtades seda, et autoga peab sõitma kõik vahemaad, parkima nii lähedale kui võimalik, et ei peaks jalgsi käima jne. Ma ei tea küll, kuidas ta Marokos suutis end teisele lainele lülitada, pidevalt otsustas kumbki meist keset mägist teed pidurile järsult vajutada, sest lihtsalt nii imelised mäed, päike, puud või lapsed möödusid ja need oli ilmtingimata vaja jäädvustada. Vahest seisis auto kitsa tee ääres, otse kivijärsaku ääres oma tunni, sest meil oli vaja ronida nii kõrgele kui võimalik, et oma fotoga rahule jääda.
Kuna sõitsime peamiselt autoga punktist A punkti B, erilisi inimesi ma ei kohanud ja meeliülendavatesse situatsioonidesse ei sattunud ning põhilistest vaatamisväärsustest ja imelisest Vahemerest laksumas vastu konarlikke kivisid ma ei hakka rääkima.
Tyre on imekaunis linnake, keeruline on aga tema positsioon, mis jääb Iisraeli piiri lähedale ja teatavasti ei ole see maismaa piir kahe riigi vahel ületatav. Oma nägu sinna näidates, arvatakse kõigepealt, et oled segane ja siis sihitakse sind lihtsalt otse kuklasse, kui sa ei jõua just enne mõne miini otsa astuda. Tyre on peamiselt orienteeritud turismile, kuid üsna võimatu oli seal mõnd turisti näha, rannad olid tühjad ja hubases kala restoranis otse sadamas, kus silme all õõtsusid õrnas õhtuses tuules laevakesed erinevates värvides, olime meie neljakesi ainsad külastajad. Hotelli jõudes paistis, et ka seal olime meie neli ainsad külalised. Inimeste pilgud saatsid meid autos, poes, restoranis, hotellis.

Pärast sööki tuli Härra Ajakirjanikul hiiglama hea idee, millest meie Gretega veel aru ei saanud, naeratasime usinalt ja olime tegutsemisvalmis. Mehed otsustasid linnaäärsest supermarketist õlut hankida ja siis ühte mõnusasse kohta seda jooma minna. Kõlab ju hästi, Lähis-Ida öine taevas, mõnus seltskond, külm õlu ja südamerahu.
Parkisime auto siis kuskile põõsastiku äärde, põhimõtteliselt peaaegu põõsasse, sest auto pidi peidus olema. Hmm, siis muutus asi kahtlaseks.
Mehed olid kärmesti autost väljas, mina tassisin õllekotte ja nii me siis tihnikusse kadusime.
Tihnikus tuli meile vastu aed, mida mööda me veel pisut edasi kõndisime, kuni võrkaia sisse oli keegi huligaan avause lõiganud. Ja, kujutate ette, meie pugesime sealt sisse.

Härra Ajakirjanik ega Härra Ameeriklane ei öelnud ikka veel midagi, silkasid vaid konarlikul maapinnal kivide ja rohu vahel. Ühtäkki avanes meie ees vapustav vaatepilt, varemed öises tähekumas. Meeletu maa-ala varemeid täis: sambaid, künkaid, kiviplaate, mis hiljem osutusid hauaplatsideks.

Härra Ajakirjaniku esimene idee oli ronida maa-ala kõige kõrgema ehitise trepiastmetele ja seal pesa sisse seada. Olles teekonna vareme tippu läbinud, suunati kuskilt eemalt suur valgusvihk meile. Äkitsi tekkis paanika, Härra Ajakirjanik ropendas kähku ja karjus sosistades, et me kõik pead alla paneksime ja varjuksime. Ma olin hämmingus, suutsin vaid totralt naerda. Kuna too suure taskulambiga valvur oli kindel, et keegi on alale tunginud, kus inimesed on lubatud vaid päevavalguses, hüppas ta mootorratta selga ning hakkas ala läbi kammima.
Meie tormasime treppidest tuldud teed pidi tagasi ning mööda hauaplatse, vahepeal mootorratturi eest varjudes nagu kuskil action filmides, jõudsime suurte kivide taha, kus end mõni aeg peitsime. Minu süda tagus, sest Lähis-Idas on sissemurdmine ikka sissemurdmine, veel enam, et me lihtsalt jõime seal, mis ei ole üldse moslemitele sobiv teguviis. Pluss üks meist oli ameeriklane. Asjade kokkulangevus, ma ütlen.
Mõne hetke pärast valvur rahunes, sõitis oma putkasse tagasi ning meie otsisime järgmise hauaplatsi, kuhu end siis sättida.
Seal maapinnal kõndides, nende kivide ja rohukõrte vahel silitas harvadel hetkedel jalgu külm õhk. Mitte niisama õhuvool, aga oli tunda, kuidas soe õhk öös vaheldus jääkülma õhuga nagu püüaks keegi külma käega sinust haarata. Esiti arvasin, et see on minu luulu, aga siis küsis Grete, kas tunnen seda. Sain aru, mida ta mõtles, aga küsisin üle. Jah, ta pidas silmas samasugust jääkülma puudutust, mis minagi.
Kuigi meil oli lõbus, tundsin ma kellegi teise kohalolekut ja mingil hetkel hakkasin jälgima täppi, mis eemal aeg-ajalt hõõguma süttis. Olles endas juba väga kindel, palusin ka teistel jälgida, aga keegi ei näindu midagi, arvasid, et olen hulluks minemas või oma ühest õllest purjus. Lõpuks nägi ka Grete, et üks figuur istus eemal päris pikalt ja tõmbas suitsu. Ta ei liigutanud end, aga sigaret ta suus hõõgus.
Ja siis tuli taas see valvur oma ülevaatusele. Kuna istusime suure lameda kivi peal, heitsime Härra Ajakirjaniku õpetust kuulates kõik selili. Mu süda tagus kiiresti-kiiresti, kartsin, et sellise tempoga võib ta ka välja tulla. Ja siis sõitis see mees otse meie kivist paari meetri kauguselt mööda, näidates ise suure taskulambiga paremale ja vasakule. Surmahirm, põnevus, adrenaliin segunesid mu veres ja ma ei suutnud enam korralikult hingata. Kõige hullema stsenaariumi kohaselt oleksime läinud kõik vangi. Ja kui neid valvureid oleks olnud rohkem kui üks ja me neile ei oleks meeldinud kohe üldse mitte, siis oleks keegi meid mõne nädala pärast ehk sealt suurte kivide vahelt leidnud. Ja ehk oleksime meie need, kes jääkülma õhuga õhtuseid sissetungijaid tervitavad.
Lähis-Ida ongi selline- täis põnevust, hirmu ja samal ajal turvatunnet. Suured kontrastid ja seepärast ei saagi ma veel sotti oma tunnetes selle piirkonna vastu. Tean, et need äärmused tekitavad minus äärmuslikke tundeid ja mulle meeldib, kui elu ei kulge rahulikult mööda sirget sängi, mulle meeldivad kurvid. Lähis-Ida pakub neid kurve ja avastamisrõõmu.

Ilus kole Liibanon

2009-09-09T02:17:00.002+03:00

Elus on asju, mida inimene teeb põhjusega, mis talle eneselegi mõistmatuks jääb. Umbes sellise põhjuse ja segaste tunnetega libistasin ma Iisraeli-Jordaania reisi vahele Liibanoni mineku. Olles eelnevalt plaaninud Siinais päikeseloojangul kaameliga sõitu ja pärast paaritunnist tähtede järele sirutamist, ise selili veel päikesepaistest soojal kõrbeliival lamades ja seejärel kõhuli päikesetõusu vaadata… Küllap on see üks neist unistustest, mis jääb tulevikus täitmiseks.
Ühelt poolt oli see Liibanoni minek põnevus ja puhas uudishimuliku ajakirjaniku huvi, kas meid pannakse vangi, kui keegi peaks aru saama meie seosest Iisraeliga, teisalt olid mul isiklikud põhjused, lõpetamata asjad ja segased tunded, millele kõigele ma lootsin vastused leida. Ootasin, et need vastused võtavad mind avasüli
vastu seal avanevate lennujaama uste taga.

Sellised nagu olid tunded mu sees- segased- oli minu jaoks ka Liibanon. Üks suur tohuvapohu. Teedel ei ole valgusfoore, isegi mitmerealisel ristmikul mitte, sest juhid teavad ise, kuidas üksteist ohjes hoida. Ja need üksikult tänavatel seisvad foorid, mis kõigest väest hääletult kätega vehkides end nähtavaks püüavad teha, need ei lähe kellelegi korda. „Vaheta jah värve, keda see huvitab, tekitad siin oma tulede vahetamisega ainult paksu pahandust ja veel enam segadust sellesse niigi napakasse liiklusesse, fucked up, ma ütlen,“ lööb Härra Ajakirjanik käega ja kimab punase tule alt koos kõikide teiste linna autodega läbi.
Tavalisest, meil kaherealisena toimivast linnateest võib tipptunnil saada Beirutis aga kuues reas risti-põiki tukslevate autode sõlm, mis rahulikus tempos liigub nagu kari sipelgaid. Tänaval jalakäijana liikuda on lausa piin, heitgaaside vahel oma kopsudele mõeldes tahaks käe sirutada ja hüüda: „Palun tõmmake mind siit hullumajast välja.“
Et koju jõudes vaikus liialt ehmatav ei oleks, on teine kord targem ka kõrvatropid muretseda.
Inimesed Beirutis on tõelised ilmadaamid ja –härrad. Keskkoolide ümber on näha ninalõikuselt just saabunuid, pool nägu sidemetes, neid, kelle lõikus juba verevalumite hajudes paraneb ning neid, kes kirurgi kätetööga eputamas võivad käia. Nina lõikus on Liibanonis populaarsem kui hambaarstil käimine. Arstid on oma ala professionaalid, üldjuhul. Kuid oleks loll arvata, et nii potentsiaalsest rahaaugust sulid ja pätid kasu ei lõika. Nii ei ole üldse harv juhus, kus endine kingsepp, pagar või juurdelõikaja on laenanud sugulastelt raha, asutanud oma kliiniku ja asunud opereerima neid rumalaid noori inimesi. Ja nii aastaid, kuni keegi nad paljastab. Aga mõelge nüüd mitmeid noori sealt enne läbi on käinud, mõnel on lõikus õnneks läinud, teine on oma nina kühmu veel suuremaks saanud.
Vaesematel peredel ei ole lihtsalt rohkem raha, et normaalse tegija juurde minna, aga võsukese nina ON vaja lõigata.
Põhjuseid otsides jääb minu aju hirmtillukeseks. Oleks siis neil kõikidel kühmus suured ninad, viltu paremale või vasakule, taevapoole püsti. Ei, neil on väga ilusad ninad, sobivad nende näo joontega, Beiruti naised hoolitsevad enda eest ja näevad tõeliselt head välja. Milleks nüüd siis seda ebaõnnestunud operatsiooni vaja on?
Lennujaamast suundusime ühte mõnusasse kohvikusse, avasime Härra Ajakirjaniku Mac´i ja hakkasime öömaja otsima. Seljakotiga Lähis-Idas reisija jaoks on Beirut kindlasti kallis. Hinnaklass jääb Lõuna-Euroopa hostelite skaalale, kahene tuba Beiruti kesklinnas maksab ca 500 krooni, aga see tähendab ka riidekapi suurust tuba, väikest kirjutuslauda ja tillukest vannituba. Meie hostelis, mis asus iseenesest väga heas kohas, oli näiteks meie twin voodi lina all mõnus kile nagu ma kujutan ette pannakse alla vanadekodus kodanikele, kelle piss enam keha omaniku tahtele ei allu.
Lõuna-Euroopa hinnad, segane liiklus, pommitatud majad kõrvuti uhkete paleedega, just-just tehaselindilt saabunud autod, lõigatud näod ja välimuse eksponeerimise taustal kadunud ilusad hinged ja inimese sisu- see kõik pani mind esimesel õhtul voodisse, magava Grete kõrvale jõudnuna mõtlema, kas ja kui kaua peaksin siin linnas üldse olema. Seda enam, et vastused minu segastele küsimustele ja tunnetele ei oodanud naeratavate inimeste saabudes üha uuesti ja uuesti avanevate lennujaama uste taga. Uinusin politsei sireenide saatel, mis avanevast aknast kõrvulõikavalt kostsid ja siis kaugusesse eemaldusid…

Hommik lajatas karmi reaalsusega lataki otse vastu nägu. Päike siras kõrgel taevas, mööda mereäärset kõndides ja hommikusöögi kohta otsides ning minuliku aeglase sammuga taarudes, maju ja inimesi nende tegemisi ja liigutusi imetledes ning pilte klõpsides astus minu juurde äkki mees, püss pükste vahel tolknemas ning käte ja jalgadega vehkides püüdis ta mulle kõige pealt araabia keeles, siis prantsuse keeles selgeks teha, et just üles pildistatud majast ei tohi pilte teha. Mis kurat? See maja oli hea näide sellest kuradi Beirutist- ilus kole. Kunagi ilus olnud, siis pommitada saanud ja nüüdseks vaid oma ilust kauni roosa värvi säilitanud, mis kaunilt helesinise taeva taustale sobitus. Ja mina ei tohi pilti teha suvalisest majast, kus kunagi, võib-olla, tegi tööd keegi tähtis.
Lubasin hommikuse padja näoga, käed taevasse tõstetult (et ta mind maha ei laseks), et kustutan pildi ära ja lahkusin paari kiirema sammu abil. On reziimist sai Off ja see oli ka kõik. Delete nupp jäi puutumata.
Rannas lähedal, justkui maha jäetud suures kohvikus, kus peale meie istus veel kurja näoga mees, kes meie põlvini kleite peast jalatallani mõõtis, saime oma apelsinimahla ja kohvi kätte. Kiiresti tegime sääred, sest onu puuriv pilk ulatus kahekümne meetri kaugusele. Mõeldes kohalikele lõigatud naistele ja pillavale elule, ei olnud meie välimuses midagi erilist ega ka siivutut mitte. Saan aru, kui oleksin eelmisel õhtul Härra Ajakirjaniku hoiatuste kiuste väljunud autost shiia moslemite linnaosas, kus naised on nii kaetud kui võimalik ja mõelda, et mõned kilomeetrid sellest uute autode ja lõigatud ninade paraadist elavad inimesed räämas majades, milledest mõnedel pole katuseidki. Lapsed jooksevad paljajalu, sest perel ei ole raha, et neile midagi jala otsa osta. Turisti on paljud näinud telekast ning minu väljatulek autost oleks seal pimedal tänaval tavalisel juhul tulevahetuse tekitanud.
Seadsime sammud linna poole, et kummutada esimene mulje, mis vaid negatiivseid emotsioone tekitas.
Olles mööda kõnniteed nüüd juba kiiremal sammul liikunud tekitasime liikluses seisakuid ja kutsusime esile signaalide tulva. See kõik oli OK, kuni üks mees arvas, et meid oleks tore jälitada. Kamp Liibanoni krõlle hõbehalli Mersuga trügis läbi autodevoolu meieni, sõitis siis aeglaselt meiega kaasa, tekitades veel suurema kaose liikluses. Nähes, et me kohe üldse ei reageeri, sõitis hõbehall laev edasi ning tegi siis taas tagasipöörde. Rutates asjade käigust ette, see laev tegi seda koos kamba krõllidega veel mitmeid kordi, kuni me pidasime targemaks minna McDonaldsisse varjule. Juhtus aga see, et pärast jäätisekokteili tellimist oli üks neist krõllidest nagu viis kopikat seal samas leti ees, kus meie. Algne plaan jäätist kuumas õhus nautida, asendus friikahaisuses Mäkis kokteili nautimisega. Need ei olnud mingid väikesed mehed ja meie juba nendega ei oleks jõudnud kakelda. Nüüd ma siis sain aru, miks Ida-Euroopa naised siia prostituutideks tulevad. Mehed on nende järele hullud, olles võimelised neid selles hullumeelses liikluses jälitama oma tunnijagu ja pakkuma hinda, mida tüdruk ise küsib. Saan aru, miks seksiäri siin õitseb kui kaunis roos kange väetisega.
Olles mitmeid tunde sihitult seda linna avastanud, ei olnud me midagi märkimisväärset enda jaoks leinud, olime tallanud need tunnid vaid tulist asfaltit, kopsud olid heitgaasidest tulvil ning jalad nõudsid puhkust. Ühe väheste kõrgete ehitiste katusel nägin tuules lehvimas laudlinu ja päikesekiiri peegeldumas lauajalgadelt.

Pärast liiklusest läbi murdmist ja koti ja pommi kontrolli esimesel korrusel jõudsime viimase korruse restorani, mis oli inimtühi. Mind valdas tunne nagu inimesed oleksid poole lõuna ajal evakueeritud ja viimane patrioodist ettekandja on veel siia kümne küünega nendest säravvalgetest linadest kinni jäänud hoidma.
Valisime ühe tühja laua nende kõikide tühjade laudade seast otse piirde ääres, kust avanes linnale imeline vaade. Jalutasin edasi-tagasi, hingasin sügavalt sisse ja siis välja. Tegin pilte ja hingasin jälle. Nõjatusin siis vastu klaasist piiret, all terendamas tühjus ja siis hullumeelne liiklus kauni kuldkollase ja türkiissinise mošee taustal. Naeratasin. Ja armusin. Sellesse ilus-koledasse linna.
Esimest korda minu elus võlus mind paik, mis ei ole traditsionaalselt ilus ega ka lootusetult kole. Beirut on üüratute kontrastidega linn, kus kole ei seisa ilma hingematva iluta ja vastupidi. Püstirikaste kõrval elavad ilmatumas vaesuses pered, kelle haridustasemest ei hooli keegi, laste heaolu nimel ei tegutse keegi. Linn, kus inimesed elavad pidevas hirmus, sest iial ei tea, mis on Hezbollah´l kavas, kas ta pressib end võimul olevasse valitsusse, mis omakorda tähendaks seda, et Lähis-Ida Pariisiks nimetatavast linnast ei jääks enam midagi alles. Naised sunnitaks kandma pikki ürpe, koolid lõhutaks või muudetaks Hezbollah meelseteks.
Hezbollah ei ole rahul, et võrreldes teiste Lähis-Ida riikide linnadega on Beirut kuulus pidutsemise ja lõbu poolest. Aga inimesed just selle järele seal janunevad, elavad nagu homset ei tulekski.
Tellisime puuvilja valiku ja paar taldrikut magustoite, et kõike ikka proovida. Puuvilja valik saabuski oma täies hiilguses, hõbedase kandiku säraval pinnal lebas kobar 6 banaaniga, kilo apelsine, kilo mandariine, 4 punapõskset õuna, 3 pirni ja kilojagu viinamarju. Ma tahaksin näha inimest, kes selle kõik üksi pärast õhtusööki ära sööks. „Hea, et me kahte valikut ei võtnud,“ mõtlesin mina ja pugistasin viinamarju süüa.
Õhtusöögi ajaks olime jälle nii palju kõndinud, et Härra Ajakirjanikuga õhtustama minnes olin mina igal juhul näljane kui hunt. Hundinälg otsustati sel korral siis maha suruda sushi restoranis. Prantsuse Vogue on selle lausa maailma topp 50 restorani hulka valinud. Koht oli vaimustavalt vapustav, jälle hea näide pillavast elust, mis parematest kvartalitest kihiseb nii mis kole, samal ajal, kui mõned kilomeetrid eemal elavad inimesed 2006 aastal pommitatud majades, püüdes tuule eest kaitset leida vaevu püsiva seina taga.
Tol õhtul sai toore kala limiit täis, keha näitas punast tuld ja keeldus sushit vastu võtmast veel päris pikka aega.
Sellest hoolimata, nende algsete negatiivsete emotsioonide kiuste, metsiku liikluse, üüratu rikkuse ja hirmutava vaesuse kiuste, olin ma selleks õhtuks osa oma südamest kaotanud.

Litsid Liibanonis

2009-06-20T15:08:00.001+03:00

Mees leti taga piidles meid pikalt oma tumedate kulmude alt.
„Where is your visa, i need visa!“

Kehitasime õlgu ja seletasime enesekindlalt, et meil pole vaja, oleme Eestist.
Olles natuke mõelnud, lõi onu silmis värelema äratundmishelk.

„From Russia, ahhaa!“

„No, no, Estonia is next to Finland, Latvia, Russia…“
Asja pehmendamiseks lisasin nimistusse ka Rootsi, et ikka Skandinaaviamaa või nii ning lisasin oma särava naeratuse, mis ähvardas varsti tuhmuda.

„Russia, hmm, but you don´t have Russian names!“ Onu muutus natuke karmiks.

„Because we are not from Russia, Estonia is independent!“

Onu hüüdis üle saali teist meest ja käskis tema juurde väikesesse kuuti minna. Selle aja peale olime saanud lennujaamas kõikide inimeste tähelepanu.
Onu kuudist uuris meie passe ja kuna kasutasime lisapasse, olid neel tutikad, ilma ühegi templita, samal ajal välja antud ja veel avamata, trükikoja lõhngi veel sees.
Nüüd tahtis onu hotelli reserveeringut, mida meil ei olnud, oli vaid üks nimi, mida tahtsime proovima minna, lootuses normaalne öömaja saada. Teadupärast on Liibanonis öömajad suhteliselt kallid ja hinna-kvaliteedi suhe ei ole teab, mis hea.
Selleks ajaks punnitasin ma iga vastusega aina enam ja enam naeratust suuremaks, aga kuidagi ei tahtnud õnnestuda, mööda selga voolas higi ning rinna eest olin punase laiguliseks värvunud. Grete ei saanud veel Ammani lennujaamas Beiruti lennule tulles aru, kuidas see passide vahetus meil toimub, nii et tema oli igaks petteks vait. Arvaku mehed mida tahes, aga Iisraelis ei tohi me olla käinud.
Tegin lolli nägu ja palusin onul luba hotelli helistada ja meile koht kinni panna.
Onu ulatas sosistades telefoni, keegi ei tohtinud teada saada, et ta meid aitas.
Pärast ristküsitlust lubasid tollimehed meid minema, aga enne olid nad jõudnud meid kinni hoida tunnijagu, küsinud küsimusi meie kodumaa töö kohta, kui vanad me oleme, kas kavatseme Liibanonis tööd teha ja lõpetuseks viibutasid näpuga ja ütlesid, et me siin tööd ei teeks.
Esialgu ei saanud ma aru, mis tööd viie päevaga jõuab teha, aga siis jõudis kohale. Me olime Ida-Euroopa prostituudid.
Vinnasime kotid selga ja hakkasime uste poole sammuma, üks mees meid eskortimas, kui teine karjus järgi ja kutsus ühe meist tagasi. Grete läks ja võttis mõlemad passid ka, viimastest tehti koopiad, et meid onu sõnutsi igal pool teataks. Ja ta pidas veel vajalikuks öelda, et me kindlasti ei töötaks.
Õhtul linnas käies tegi mu sõber meile selgeks, et terve kesklinna peatänav on baare täis ja kui hästi vaadata, on pooltel ustel vene litsid mehi ootamas. Nende persed ei ole paljad nagu mujal „sellistel“ tänavatel töötavatel tüdrukutel, aga meigist ja lühikestest kleitidest-seelikutest on aru saada, mis neis hämarates ruumides pakutakse, kuhu liiguvad käed, millele libisevad mõtted, millistes taevastes kõrgustes on naudingud, kui paks on õhk ihast ning kirest...

Kui beduiin armastab...

2009-03-11T14:07:00.000+02:00

Ahmad ootas meid kaljulõhe lõpus, mida mööda ka Indiana Jonesis tuldi. Kust avaneb vaade Petra esimesele kaljuehitisele. Kaunis, hingemattev.
Ahmad ja ta sõber, kelle nime ma juba sajandat korda unustan, viisid meid musta teed jooma. Istusime laiale tolmusele kivile maha ning rääkisime, mis aastaga juhtunud on.
Ahmad on ikka samasugune Petra playboy, fake Diesel ja muud trendikad firmamärgid seljas ning tundus, et selle sügise trend oli Kuuba revolutsionääri Che t-särgid. Ahmadi juuksed tilpnesid ruudulise turbani alt välja ning vöö vahele oli seotud metallist flööt.
Vahemärkusena olgu öeldud, et kes kunagi Petrasse läheb, siis kohe hommikul vara, sest tegemist on väga suure maa-alaga, mida kõike nagunii ühe päevaga ei jõua vaadatud ning kõrbes saabub pimedus äkki ning suhteliselt vara olenemata aastaajast. Petra kaljulinnaku kitsaid ning tihti ohtlikke teid, kus kahel pool kuristik, ei valgusta ükski tuli. Ainsad hingelised nendel öistel tundidel võivad olla metsikud kõrbekoerad, kes lõrisedes vastu jooksevad, kui veab, siis sinust mööda, kui mitte, siis ründavad.
Ahmad on ootamatu, aga temaga ei ole midagi karta nagu iga teise beduiiniga. Nemad tunnevad ala, mis kunagi oli nende kodu, enne kui riik otsustas sinna turiste hakata tooma ja beduiinid sunniviisiliselt oma koobastest vastvalminud külla kolida. Turistihordidest eemalejäävate radade äärest pole nomaadidest beduiinipered ikka veel kuskile kolinud. Kui turistid hakkavad lähemale tulema, võtavad nad oma telgi, paar eeslit, kaameli, mannergud ning lapsed ja juba nad ongi teel uude elupaika. Mulle jällegi meeldib- seal, kus on su asjad ja pere, seal on ka kodu ja õnn. Miks on vaja pangalaene ja seda oma kodu tunnet, mida nii paljud taga ajavad. Hoopis keerulisem kui olla vaba. Muidugi ma saan aru, et Eestis oleks see mõeldamatu, et ma telgiga ühel päeval Pirita metsa all elan ja kui talvetuuled külmaks lähevad kolin Nõmme metsa või kellegi aia taha.
Pärast pikka ronimist jõudsime enne päikeseloojangut raja lõppu, kus plaanisime kalju kloostri otsa oranži kera vajumist kaema ronida, aga meie, naised, sattusime beduiini ehete lõksu ning kui me oma tunnikese neid ehteid valinud olime, oli õues peaaegu kottpime ja Ahmad tulivihane.
Ahmad hakkas kiirel sammul mööda kiviseid astmeid alla minema, meie tippisime aeglaselt, et jumala eest kuristikku ei libiseks.
Ahmadi sõber vangutas pead ja hüüdis, et sõber mõistuse pähe võtaks ja meid, valgenahku aitaks.
Ahmad aga ei teinud kuulmagi.
Ega meil tema abi nüüd vaja ei läinudki, aga turvalisem ja kiirem oleks see minek olnud.
3km jooksul jõudis Ahmad vähemalt 100 korda vihastada tühiste asjade peale, sõber jällegi naeratas ja vangutas pead. Lõpuks teede ristumiskohta ja kindlale maapinnale jõudnuna istusin ma maha ning keeldusin edasi minemast, sest pilkane pimedus oli kõikjal ja tol ööl ei olnud tähtede ega kuu näol erilist valgust ka, mis edasi aitaks näha. Ahmad lagistas keelega vastu kurgulage ning kohe oli tema eesel kohal, mees hüppas selga ja minekut ta tegigi. Sõber ohkas sügavalt ja sosistas öösse: „Beduiin armastab niimoodi…“
Nii palju ma seda perutavat Ahmadit tean, tuleb ta alati tagasi kohe pärast seda, kui on aru saanud, et reageeris üle.
Varsti ta tagasi ka oli, teine eesel ka kõrval ning tegi ettepaneku tema külla eeslitega sõita, saab kiiremini.
Terve tee ülesmäge beduiinikülla sõites püüdsin talle selgeks teha, et meie vahel ei ole kunagi midagi olnud, ega saa ka olema, aga see jutt kadus sinna kõrbe öösse nii kiiresti, kui see minu suust väljunud oli. Ahmad arvas terve tõsise jutu lõpetuseks, et me abiellume ikka kunagi ja elame õnnelikult tema vanemate majas. Mis sellest, et ma rääkisin, kui tore on omada Sõpra otse kõrbes teisel pool maailma elamas hoopis teistsugust elu.
Hästi, mõtlesin mina ja otsustasin oma targad sõnad mõneks teiseks korraks jätta, las beduiinile jääb siis unistus minust ja temast, meie lastest, paarist eeslist ja kaamelist ning suurest majast, kus elab mitu põlvkonda pead-jalad koos.
Ühtäkki käskis Ahmad meil eeslite seljast maha tulla ning järgneda lapsele, kes majanurgal ootas. Üksikute tänavavalgustite valguses oli näha mitmeid jõnglaseid, pikkades ürpides naisi ja esiti ei saanud me aru, kellele järgi tuleb minna, aga siis hakkas üks plätadega poiss kiiresti kõndima, meie temale jooksujalu järgi.
Poiss kadus vilumusega pimedatel tänavatel aina uute aedade ja majade taha, siis jällegi mõnest majast läbi kuni avas värava otse keset pimedust, nii et ainult kätega kobades leidsid tee ega põrganud vastu seina.
Lõpuks hakkas poiss meid julgustama: „Come, come, quickly, don´t be afraid, come, come, quickly, don´t be…“
No pagan, kuidas ma küll saan kiiresti kõndida treppidest üles, mida mööda ma pole kunagi pidanud astuma, ma ei tea, kui kõrge on aste, kui lai on trepp, kas käsipuu on olemas, kui mitu korrust üldse kõndida tuleb, sest poiss oli vilgaste sammudega juba ammu kohal. Meie hoidsime teineteisel kätest ning ulusime vastastikku, kuidas me midagi ei näe.
Lõpuks ootas meid avatud korteriuks ning väike tuba, kus põrandal madratsitel õppisid lapsed, keset tuba soojendas külma ruumi ahi. Meie sisenedes tõmbasid tüdrukud endale rätikud hoobilt pähe ning varjusid kaeluste taha peitu, meid samal ajal piiludes.
Varsti tuhises tuppa Ahmad ja karjus: „Let´s go!“
Jälle pidime mööda pimedat teed tagasi minema, seda korda siis Ahmadi venna ja tolle naise koju. See kodu oli juba modernsem, telekas üürgas hilisõhtuste uudistega, kapiustel rippusid jõulukaunistusi meenutavad kullad-karrad.
Nooruke naine toimetas köögis ja kui me endid appi pakkusime pani ta oma väikese käe suu ette ja itsitas naerda. Pärast itsitust hingas ta sügavalt ning püüdes end tagasi hoida, küsis imestunult, kas te üldse seal Euroopas teate, kuidas süüa teha? Sisimas solvusin, aga seda enam tahtsin näidata, et isegi, kui ma nende imepäraseid beduiinitoite ei oska teha, siis kartuleid koorida ja tükeldada küll, sellest pidi ju kõigest kõrbesse kaasavõetav kana ja kartuliroog soolaga tulema. Mis sellest siis rasket, aga nagu ma juba ütlesin, valge naine on sootu olend ja nüüd siis lisandub siia ka see, et me ei oska süüa teha.
Kana ja kartulid valmis, pakkisime toore roa fooliumisse ning alustasime sõitu kõrbe, kuhu tegime lõkke ning kuulasime mitu tundi beduiinimeeste flöödilugusid ning laulmist, jõime teed ja kui söök lõkkel valmis, sõime näppudega nagu ikka kõrbes beduiinidega koos olles.
Lõpuks langes temperatuur nii madalale, et isegi kolm villast tekki meie ümber enam ei aidanud hammaste plagisemise vastu. Kolisime asjad autosse ning selle asemel, et meid turvaliselt koju viia, saime sellise kõrberalli, et mu neerud said jälle rappuda.
Been there, done that!

Soolisest võrdõiguslikkusest Lähis-Ida bussis

2009-03-10T13:54:00.000+02:00

Maantee valged triibud jooksid auto alt läbi sellise kiirusega, et neist moodustus üks pidevalt värelev joon. Õues valitseva 35 kraadi peletamiseks kerisime takso aknad alla, juht keeras araabiarütmid valjemaks ning tuul kuivatas vastpestud juuksed. Kurbus lahkumise ja ärevus uute paikade pärast segunes kuumas õhus liivaste mägede vahel.
Aqaba kesklinnas on bussijaam, mis on minu jaoks täielik müsteerium. Kui terves Lähis-Idas valitseb üldjoontes mingigi loogika, kuhu mis buss läheb, siis siin mitte. Bussijuhid otsustavad napilt ise, mis sildi, muidugi araabiakeelse, nad esiklaasile panevad ning millise suuna võtavad. Sina pead jooksma edasi-tagasi, närviliselt oma sihtkoht hüüdes, muidugi araabia keeles. Meil läks sel korral õnneks, taksojuht tegi karjumise töö ise ära, nii et buss leiti kiiresti.
Lähis-Idas bussile minek näeb välja nii:
Plats on pilgeni täis minibusse, mis väljuvad kõik varahommikul, pärast kella 9 muutub bussileidmine juba peadmurdvaks tegevuseks. Pileteid eelmüügist ei müüda, kõik toimub bussis. Kotid visatakse bussi katusele ja ma ei olegi päris kindel, kas need ka millegagi kinni seotakse või püsivad need seal Allahi armust. Bussis sätitakse kõik istuma nii, et naine naise kõrval, mees võib naise kõrval istet võtta vaid siis kui tegemist on tema enda naisega. Erand tehakse ka pilgeni täis bussis, kus ainus vaba koht ühele mehele on turistist naise kõrval ning ümberistutamise võimalust ei ole. Kombekas mees püüab ka siis istuda nii et kaks võõrast keha kokku ei puutuks.
Meid kupatati sel korral kohe bussi taha otsa, mina istusin pereisa selja taha, Grete pereema ja väikese tütre seljatagust valvama.
Beduiini ema silmitses meid oma läbitungivalt mustade silmadega, poolt näost katmas must loor, mida ta õrnalt hammastega kinni hoidis. Beduiinimehe näkku oli kirjutatud aastate muster imepeenikeste kortsude näol, mis terve pruuni näo katsid.
Terve buss oli põnevil kahe valgenäo pärast, kes bussi tagaotsas kahe suure kotiga laiutasid (jah, meil lubati sel korral kotid sisse võtta). Beduiinimees minu ees tegi jutulõnga lahti, hakates pärima, meie asukoha ja siinviibimise põhjuste kohta. Ja jätkates siis enda elust, beduiinide ajaloost ja Petra saatusest rääkides. Mees oli 70 aastane, tema naine 56 ja noorim laps kaheteistkümnest, seesama metsik väike tüdruk sassis süsimustade juuste ja karmi pilguga, 8 aastane.
Mees, olles veendunud, et me oleme väga armsad lapsekesed, käskis beduiinimehel omasel toonil ja käeviibutusega naisel kotist võileib välja võtta ja meile jagada. Keeldusime viisakalt, sest kolmepeale oli see võileib neile nagunii vähe, rääkimata siis veel meiega jagamisest. Mees ei jätnud jonni, mis mõttes ei võta need kahvanäod minu võileiba. Mõne hetke pärast vehkis ta meie nina ees joogitopsidega ja enne kui arugi saime oli naine neisse topsidesse teed kallamas, mesimagusat musta teed. Õues lõõmasid soojakraadid ja meie jõime kuuma teed, mõnus.
Vahepeal jõuti meile veel küpsiseid pakkuda, vanamees tõlkis bussi eest otsast esitatud küsimusi ja meie vastasime ja siis oli aeg teetopsid veega puhtaks loputada ning sõitvast bussist see vesi nii välja visata, et ise sellega pihta ei saa. Vesi oli neil ka kotis suure mannerguga. Pärast vett tuli kotist kahte erisorti limonaadi. Meie jõime Mirandat.
Paarkümmend kilomeetrit enne Petrat, mägistel teedel tundsin, et põis enam ei pea ning lükkasin tagasi igasugused joogipakkumised, mees vangutas pead. Beduiinide lahkus on see, millest ei tohi ära öelda, muidu lihtsalt laskub sulle beduiiniviha ja suured segaduses silmad.
Selle sõidu ja sõbrunemise kestel ei rääkinud naine meiega sõnagi, andis mehele teate edasi ning tema siis edastas meile oma naise sõnad. Naine peitus aga sügavamale loori taha, mustad, elunäinud silmad pikkade ripsmetega välkumas ning huuled õige vähe paotumas väikeseks naeratuseks. Tütar mängis terve aeg erkroosas kleidis nukuga.
Mees on siinmail asjaajaks, naine kasvatab lapsi ja pakub kotist teed. Mis sest, et võõra naisega pole sünnis rääkida, valge naine ei lähe arvesse. Valge naine on sootu olend, kes on iseenda peremees, keda keegi ei sunni ega käsuta ning kes kotis teed ega limonaadi terve bussi tarbeks kunagi kaasas ei kanna.
Siinmail olles mulle isegi need reeglid meeldivad.

Blond araablane ning alkoholivõtt moslemitega

2009-03-10T00:03:00.001+02:00

Järgmisel hilishommikul olid hipilapsed oma kompsud telgist kokku korjanud ning sebisid juba ümber basseini ja katuse all lebavate mattide ning sättisid end minekule. Gretega vintsutasime paar saia tükki kohaliku kolmnurkses pakis juustuga alla, mina pühkisin nina tatist puhtaks ja läksime Talali juurde. Gretet ootas ees sukeldumine. Mina sel korral ei läinud, sest Jeruusalemma 15kraadis flipfloppidega paduvihmas jooksmine oli oma töö teinud, ninast voolas tatti nonstop, kurk oli kähe ja ausalt oli mul vist päeva tagusest uppumistundest Eilatis ka pisike hirm naha vahel.

Istusime maja ning õites põõsa vahel plastmasstoolidel, vaadates pilvitusse taevasse- sel hetkel me mõlemad ohkasime ja tänasime kõrgemaid jõude, et olime Eestimaa novembrikuu vihmade eest parimasse kohta pagenud. Talal jõudis 10minuti pärast, kui meie nahavahe oli juba magusmagusat musta teed täis. Grete täitis ankeedi oma tervise kohta ja hops autosse. Kaldal tegi Talal kiire briifi ja juba tatsasid need kaks hirmraskete balloonidega vette. Mõned minutid nägin ma nende peanuppe vee alla kadumas ja siis taas tõusmas ning siis nad kadusid, jäi vaid Punase mere kohal särav päike, 30kraadi sooja, virvendav veepind ning lai rannariba varjualuste ning kahe araabia perekonnaga terve ranna peale. Mina tõmbasin üle pea oma suure käterätiku, et mu juuksed ja hele nahk näha ei oleks ning teostasin siis vaatlust. Perekond 30 kraadiga rannas on siis nii, et kõikidel on pikad ürbid seljas, ei ole mingit erandit, et mina mees, sina naine. Kõik kaitsesid end päikese eest ning pidasid mõnusat piknikku. Naersid, mängisid lauamängu ja sõid. Vahepeal jooksis väike poiss lühemates pükstes veepiirini, kuid ema käheda karjatuse peale, oli ta kärmelt oma kohal tagasi ning naeris sealt edasi, kust enne pooleli jäi.

Pärast 40minutit tõusid peanupud taas pinnale. Gretel oli nii õnnis nägu peas, et ma kohe ei oska kirjeldada. Ma lootsin sisimas, et talle meeldis, sest mulle igastahes meeldis Jordaania poolel sukelduda ning Talali suur rahu meeldis ka.

Ma olin eelmisest õhtust peale öelnud vähemalt kolmel korral, et olen temaga varem sukeldunud, Talalilt noogutuse saanud, mõtlesin, et nojah, ju on tegu erilise araablasega, kes vana tuttavat nähes väga ei rõõmustagi. Aga neljas kord otsustasin talle teatada, et oleme tuttavad, seal samas Punase mere ribal, kui nad varustust seljast võtsid. Ja siis Talal plahvatas, oojaaa, talle tuli eelmine suvi meelde ja tal oli nii häbi. Ma siis ikka lõin käega ja ajasin kõik drastilise juuksevärvi muudatuse kaela.

Heastamiseks saime kutse temaga linna sööma minna, kell 18 pidime valmis olema, et linnas üks kräu teha.

Hästi, panime oma dressikad ja India püksid jalga ning mõtlesime, et mis eriline paik meid siis ikka ees ootab. Kell kuus ootasime Beduiini küla väravate ees nagu koolipeo eel plikad, Talali ei olnud kuskil. Pärast 10min tulid mööda kitsast liivateed tema uue sukeldumisküla poolt autotuled ja Talal jõudiski kohale.

Kihutasime tema kastikaga linna, araabia muss autos möirgamas. Meie sihtkohaks oli Seaview Bar. Liftiga kohale jõudes tervitas meid avar katuse terrass, baar, mille väikese leti taga seisid kaks pilukat, baari leti ääres sähvisid värvilised tuled, mängis muusika ning keset terrassi laiutas piljardilaud. Seaview on koht, kus kogu sukeldumiskamp igal õhtul kohtub, kõik teavad kõiki, kõik on sõbrad olenemata vanuses ja rahvusest. Istusime maha, tellisime teed, sest ikkagi araabia riik, kus alkoholi ei ole ilus küsida, seda enam, et Talalil oli maooperatsioon olnud ning alkohol oli tema jaoks big no-no!

Varsti astus sisse lumivalgete juustega araablane, Talali töökaaslane, noor sukeldumisinstruktor, keda arvaks tõesti Rootsist pärit olevat, aga mine võta sa kinni, on teine hoopis araablane, mis araablane. Siis tõi pilukas välja õlled ja meie olime sunnitud paarides piljardit togima hakkama. Oeh jeesus, mõtlesin alguses, aga pärast pudelit õlle, oli juba löök päris paigas. Ok, tegemist võis olla ka lihtsalt harjutamisega.

Varsti astus üle läve erinevaid inimesi ning baar täitus tasahilju ja nagu ma ütlesin, teadsid kõik kõiki, meie olime need, kelle vastu kõik kõrgendatud huvi tundsid. Kuni tuli üleni valgesse riietatud Safah, baari omanik, kelle ema on kreeklanna, isa jordaanlane ja ta ise on üldse kuskil USAs kasvanud. Üldiselt oli kõikide taust selline:üks vanematest araablane, teine kusagilt mujalt. Ja ma ei ole ennast kuskil nii hästi tundnud. Need inimesed olid nii vabad, vahetud ja lõbusad, et me lihtsalt naersime non-stop. Siis ostustas Safa, et tuleb hakata grillima ning meile Gretega avas ta ühe väga maitsva Jordaania veini. Nurgas särises grillil kana ning piprakaunad, millest pärast salsa tehti. Vein maitses hää ja seltskond oli veel parem. Pärast pudelit tuli teine, pluss söök. Talal sai vahepeal kõne, et üks suur turistide grupp saabus ning kõik 30inimest tahavad endale sukeldumisvarustust osta. Talal lahkus kell 9 ja rohkem me teda ei näinud, järgmisel päeval kuulsime, et ta jõudis alles peale südaööd koju, olles enne muidugi oma poe peaaegu tühjaks müünud. Hea diil hilisel õhtutunnil!

Safast mõtlesin teile rohkem rääkida, aga seda ei saa sõnadega kuidagi edasi anda, milline see mees on. Nii hea oli kohata 30 aastast, kellel olid samasugused naljad nagu meil ning kellega lihtsalt sai kämada lõputult. Milline peenelt labane ning sügavalt naljakas huumor. Safa õppis kunagi Leedus, nüüd impordib ja Baltimaadest Aqabasse puitu, sõidab Porchede ja ma ei tea, milledega, tal on veetlev naine ning kaks imearmsat araabia jõnglast, kaks tugevat poissi, kelledest kasvavad kindlalt sellised mehed nagu nende isa.

Pärast mõnda õlle, paari veini tegid kaks kutti igastahes ettepaneku meile linna näidata, siis kõrbesse tähti vaatama minna ning siis meid ära viia. Me olime nõus, kuigi keegi meist sõita ideaalis ei oleks tohtinud. Sel hetkel oli suva. Siiski väitis üks tüüp, et tema on ühe, võibolla ka kaks õlle teinud ning istus rooli. Rallisime läbi tuledes linna, ostsime poest kainenemiseks vett ning retk hakkas pihta. Linna läbisime me nii kiiresti, et ma ei jõudnud ausalt öeldes jälgida, aga meie beduiini küla taga kõrbes oli lahe, poisid näitasid oma jeepi juhtimise oskuseid. Rallides üle liiva, suurte kivide ja hüpates autoga üle küngaste. Mina karjusin eesti keeles, et paganad, mu neerud tulevad lahti! Ilmselgelt nad seda ei mõistnud vaid lisasid gaasi, arvates, et ma hüüan erutatult: kiiremini, i love it!

Alkohol oli oma töö teinud ja ühtäkki arvas blond araablane, et oleks aeg lõke teha, Mõeldud tehtud! Sõitsime mööda seda sama kitsast rada tagasi alla poole otsides puitu, mida põlema süüdata. Lõpuks nägime enda kõrval teepeenral selliseid kõrbetuuste veeremas. Blond araablane Ala´a hüppas välja, ladus kogu laadungi jeepi kasti ja läks tagasi rallimiseks. Mul käis hetkeks peast läbi, et need tuustid veerevad kiirelt mööda liiva tänu tuulele, mis neid küll seal kastis siis kinni hoiab, aga see oli vaid uitmõte. Me komberdasime siis pärast neerushake´i autost välja ja esimene asi, mis ma tegin, oli üle kõrbe kaikuv naerupurse, sest Ala´a seisis nõutult auto kõrval, põrnitsedes tühja kasti. Hahaa, need tuustid oli minema lennanud, daaaa!

Eesti naised haarasid siis ohjad, mehed tahtsid lõket, selle nad ka said. Ladusime Gretega kividest ringi, paari minutiga leidsime väikeseid oksi ning pitsakarbi ning lõke sai vapustav. Küll väike, aga vapustav. Ilmselgelt mitte nii romantiline nagu meie uued sõbrad oleksid lootnud, aga asi seegi. Lõpuks olime nii väsinud, et palusime end tagasi sõidutada, ees ootas veel Petra ja Ahmadi külastamine, Amman ning siis suur katsumus Liibanoni end kahe passiga smuugeldada.

Kell oli muidugi nii palju, et beduiini küla väravad olid suletud. Leiutasin siis süsteemi, kuidas sisse saada ja saime ka. Poisid valvasid, et me ikka turvaliselt sisse jõuame. Samal ajal kui Grete üle kivide ja aia hüppas, avastasin ma, et see aed libises eest, mitte ei olnud lükatavl. Saime veel pikalt naerda enne kui meie uued sõbrad auto käivitasid ja minema sõitsid. Hiilisime mööda basseini äärt, mille pinnal virvendas suur Lähis-Ida kuu, oma kuuti ning uinusime nagu beebid.

Welcome to Turkey and Iran

2009-02-09T03:08:00.000+02:00

Ma ei hakka üldse pikalt jaurama, uus sihtkoht on paigas. Lennukiga Türki ja sealt Iraani poole ajama. Jah-jah! Pearätid ja pikad riided kapist välja.
Aga enne uut reisi pean ühel päeval eelmise reisi kokku võtma, Liibanonist ja Süüriast pole te veel midagi kuulnud.

Kohtumine Vikerkaare lastega

2009-01-26T00:52:00.000+02:00

Sukeldumine kokku lepitud, loivasime tagasi oma territooriumile, otsustasime üüratus beduiini telgis lavatsil ennast kerra tõmmata, teed tellida, vesipiibu süüdata ning jaheda briisi käes seda kõike nautida. Meie esimesed tunnid Jordaanias tõid rahu. Minu hinge vähemasti küll. Ma ei tea, aga ka Iisraelis olles meeldib mulle rohkem Jeruusalem, kus tänavatel valitseb meeldiv segadus, inimesed rüselevad, et üksteisest ette saada ja kiiremini liikuda, kus ürdid lendlevad kõrgele peade kohale, iga kord kui pika abayaga naine nendest kaunilt sätitud tornidest möödub. Need ürdid segunevad ning langevad siis hoopis uute aroomidena segastele tänavatele. Mulle meeldib lihtsalt see araablaste way of life. Mõni peab seda vastikuks, pealetükkivaks, räpaseks, teine muidugi ei saa aru, mis soojad tunded mul terroristide vastu saavad olla. Jääge oma ignorantsuse juurde, ma ei vaevu küsimagi, kui palju te tegelikult neist rahvustest, keelest, usust ja kultuurist teate. Sest kui teaksite, siis ei mõtleks te nii piiratult.

Igal juhul jäin mina rahu ja beduiini telgi ja vesipiibu juurde.

Teel telgi nurka möödusime kahest pikajuukselisest hipist, heitsin silma nurgast neile pilgu, ühele oleks pakkunud äärmisel juhul, et sakslane, teine oli selline tume ja räsitud, võibolla Jeemen, Omaan, kuskilt lähedalt, näiteks beduiin?

"Me oleme kolm päeva oodanud siia noori inimesi!"

Ma keerasin end näoga kõnetaja poole ja naeratasin.

"Kui nii, siis me istume teie juurde."

Poisid tegid ruumi ja me istusime oma teetassidega kahe pikajuukselise hipi kõrvale. Lahe. Tuli välja, et tegemist on love and happiness meestega, kes on juudid, aga mitte tavalised. Nii nad ütlesid, sest neil on häbi oma riigi pärast, kes on kõik aegade algusest valesti teinud, et terve maailm neid vihkab, terve see maailm, kus need kaks vabahinge tahaksid rännata. Neil oli südamest kahju, et nad meiega Liibanoni ega Süüriasse ei saa tulla. Ega meiegi teadnud, kuidas piiriületus sujub, aga plaan meil oli jah.

Lõpuks jõime me meie teed ära, tõmbasime piibu ära, rääkisime kanepist ja paljalt ringi jooksmisest ning riigist, kus valitseb armastus. Ja kõige lõpuks otsustasime minna meie campimis platsi taha kõrbesse ning seal tähtede all pimedas olemasolevatest materjalidest lõke teha, teed keeta ja Armastuse Riiki planeerida.

Sellel sakslase moodi juudil (no pärast tegelikult sain aru, et ta on tiba tume ikka sakslase kohta) oli nimeks Or ning Oril oli hetkel pooleli väljapääsmatutest olukordades ellujäämisõpetuse raamat. Ta oli just läbinud peatüki, kuidas eimillestki tuld teha ja kuidas see põlema saada ka megatuulise ilmaga. Just selline ideaalne õhtu siis oligi, nii et Or sai oma teadmised proovile panna. Pärast seda, kui olime kõrvalt prügimäelt endale istumiseks peaaegu põhjata toolid leidnud ja pärast mitmeid kordi, mil meie lõke oli kustunud, saime siiski kogu loo põlema, sest Or määras tuulesuuna ning ehitas leitud vineerist seina tuule kaitseks. Tee sai valmis ja me leiutasime isegi tassid. Hea, et oli piisavalt pime, et mitte näha, kui puhtad olid meie tassid, kas mõned putukad äkki toolidel ronisid ja kas ümbruses meid mõned kõrbekoerad ei piilunud.Küll aga ei olnud piisavalt pime selleks, et mitte näha meie hotelli omaniku pervarist poega, kes taamal suitsu tõmbas ja meid jälgis. Harvade hetkede tagant süttis pimeduses jälle suits,millest ma aimasin tema kohalolekut.

Or ja tema Jeemeni päritolu sõber olid sellises äärmuslikud inimesed, keda ikka naljalt ei kohta. Nad olid ekstreemökovennad. Just! Or passis nonstop vikerkaare kogunemistel ja kui parasjagu mõnda ei olnud, siis ta korraldas selle oma sõpradega. Riiete pesemine ju reostab loodust alustades nende riiete tootmisega lõpetades nende pesemisega. Niisiis eelistas ta paljalt kuskil ürgses looduses ringi joosta. Istuda jalad harkis kuskil kivil ja lasta päikesel just sinna, kuhu vaja. Ilma igasuguse häbita. Ja mis seal siis häbeneda?

Kõige lõppeks otsustasid nad, et ei taha iial tööle minna, tahavad abielluda mõned vahva tüdrukuga, kes neid Iisraeli passidest vabastaks, et siis ükskõik, kus maailmas vikerkaare inimestega pidevalt ühineda, paljalt joosta, looduse eest hoolitseda, üksteist armastada ning nõnda oma riik luua. Armastuse Riik. Kas pole ilus mõte. Riik, kus valitseb armastus, inimesed ei varasta, ei eksisteeri halbasid mõtteid, keegi ei sõdi. Power to the peaceful!

Piirid ja taksojuhid ja Allah

2009-01-22T15:38:00.000+02:00

Taksojuht, kes meid Meduza eest peale võttis, oli Aus-Ants. Või noh Aus-Ahmad vähemasti. Täitsa nõme, et peab iga oma jutuajamist inimesega alustama küsimusega: Palju maksab? Aga seal piirkonnas teisiti ei saa. Mees noogutas ja osutas taksomeetrile, mille nuppu vajutas ta siis kui olime parklast välja sõitnud. Ja ets kae imet, arve oligi poole pikema sõidu eest kui see bussijaama metsakooli ots poole väiksem. Jätsime veel jootraha ka, nikastasime endale seljakotid selga, lehvitasime taksojuhile ja hakkasime siis piiri ületama. Mis mulle meeldib jalgsi rännates, on see, kuidas sa näed piire ületades erinevust, et sa päriselt satudki teisele maale. Isegi Iisraeli ja Jordaania vahelisel eikellegi maal sa juba tunnetad mingisugust erilist võnget, turgude imalmagusat õhku ja tead, et oled jõudnud kõigest vastaskaldale, aga veealune paradiis on hoopis teistsugune- värvilisem ja liikuvam.
Turritavate lokkidega Iisraeli chikk tahtis ilmselgelt varsti koju saada, pani templi meile passi, vaatas oma küüsi selle asemel, et meile head reisi soovida. Lonkisime päikeselõõsas kolmele araablasele järgi, lubasin Gretele, et Jordaania poolel saab nalja. Ja saigi. Kõigepealt astusime sisse imetillukesse ruumi, kus oli siis x-ray masin, mis meie kottide sisu tuvastas. Kindlasti tuvastas, aga ega see piimavuntsidega ja neli numbrit suuremate pükstega mees siis ekraani ei vaadanud, rohkem üritas ta meid vaadata ja aru saada, mis loomadega tegu. Vinnasime kotid jälle selga ja edasi järgmise luugi juurde, mis avanes imekähku, meid ja tollimeest jäid eraldama trellid, kus teisel pool mehe nina ees oli näha aastaid näinud arvutikuvar. Mees viskas paar jordaanlastele omast kildu, lubas meile vuntsid joonistada ja küsis, miks ma enne blond olin ja nüüd tumedate juustega ning tõmbas siis luugi kinni. Nonoh, mis siis ikka. Nüüd siis olen brünett ja vuntsidega. Luugi ja seinte tagant kostus meeste mörinal naer ja meeletu tembeldamine ja klõbistamine. Juba avanes järgmine luuk meeter eemal eelmisest ja sama mees ulatas naeratades passid. Ma ka naerataks, kui saan kahele hulkuvale lääne naisele vuntsid joonistada. Õnneks vuntse ei olnud ja saime ka kohe takso peale, kuigi taksohind on ikka kerkinud kergelt öeldes mitmekordseks. Rääkisin siis taksojuhile, et saa aru, sa oled röövija, tema ikka, et mis sa ajad, ei ole ju, sa tahad ju kesklinnast välja sõita. Ma siis vastu, et so what, eelmisel korral sõitsin ka, ei olnud probleemi, taksod viisid meid isegi linna sööma ja tagasi, ikka ei olnud probleemi. Sama kui ma elaksin Tallinnas näiteks Nõmmel ja taksojuht keeldub minu juurde sõitmast või siis küsib tavapärase 125 kr eest 550 kr. Nii lihtsalt ei tehta, olgugi, et olen turist, see ei tähenda, et sinust 10 korda rikkam. Jordaanlased saavad normaalselt palka ja elu ei ole seal ropult odav midagi.
Keset käänulisi teid, pikk maa veel linnani, paneb taksojuht äkki piduri põhja, vajutab nuppu ja tagumine luuk lendab lahti. Juht kamandab meid oma asju võtma. Juut oma naisega, kellega taksot jagame, on ilmselgelt hämmingus. Taksojuht ütleb vaid: "This car is shit!" ja meie kolime oma asjad uude taksosse, mille noor juht meid rahustab ja ütleb et ok, ta ei küsi meie käest 15JD vaid 10 (korrutage 16-ga). Ma noogutan. Ja see kuradi pasapea küsis kohale jõudes meie mõlema käest 10JD. Passis käsi pikal meie hosteli värava ees ja vaatas Gretele otsa, et noh, kus mu papp on. Ma olin sellest uppumisest ja kuumast instruktorist ja kuumadest sukeldujatest seal Meduzas ja naljatlevatest tollimeestest ja päikesest ja kõndimisest nii väsinud, et ma lihtsalt lõin käega, võtku see raha ja olgu õnnelik. Ma usun, et Allah neid kõiki omakasu võtjaid karistab. Allah on minu meelest õiglane ja teda nad kõik kardavad. 10JD ei olnud piisav põhjus Jumala nime suhuvõtmiseks.
Ja seal me seisimegi. Minu lemmik hosteli väravate ees. Bedouin Garden Village! Lonkisime sisse, olin mõned tunnid enne ka reserveeringu teinud. Kuigi on lahe uusi kohti avastada, siis mõnikord lihtsalt naudid vanasse, ent heasse kohta tagasitulekut.
Panime asjad ära ja siis lippasime kohe üle tee sarnase hosteli taha uurima, kas Talal ikka veel seal töötab, et Grete homme sukelduma viia. Ja oligi ja kohe leppisid siis ka kokku, et lähevad hommikul sukelduma. Cool!

Punasesse merre uppuma

2008-12-14T22:08:00.000+02:00

Peab tõdema, et hipid need seal lõkkeplatsil eelmisel õhtul ei olnud. Oli hoopis kamp jõmpsikaid, kes pidutseid. Ja hommikusöögi lauas suures sööklas perekonnad, peamiselt venelased. Perekond nägi välja umbes täpselt nii: isa, kolm särginööpi lahti, karvkate higise keha taustal turritamas, naine, vähemalt kolm last süles, vaikselt huuli torutamas. Ja siis lapsed, need väikesed väänikud, kes üle omletihaisuse söökla kisasid nagu ratta peal. Meie, kaks hipit, laiad püksid jalas, rätikud peas, istusime ja vangutasime päid.

Ari, va meistermees, oli meile õnneks sukeldumisinstruktori sebinud, kes meid siis Meduza sukeldumisklubis ootas. Või pidi ootama, aga sellest kõigest kohe.

Tirisime 30 kraadises novembrikuumuses need suured seljakotid selga ja sõitsime kohale. Keda aga ei olnud, oli see sukeldumisinstruktor. Mis sest ikka, meid pandi laua taha ootama kuniks paberid korda aetakse, meile briifi mees leitakse ja siis muidugi instruktorid. Alguses ei olnud see ootamine üldse kohe meelt mööda, aga hetke pärast silmasime baari nurga taga mõnusaid valgeid diivaneid ning sättisime end sinna nagu laisad kassid.

Ja pisut pärast seda hakkas see Meduza klubi tõelise hipiparadiisina tunduma. Patsidega, patsideta, rõngastatud, rõngastamata, tattoodega, musklitega ja pruuuuuunide silmadega poolpaljad Mehed seilasid ringi, kes oli just veest tulnud, kes minemas, kes vaatas lihtsalt ringi, lootuses mõni Eva leida, aga kahjuks pidid nad kõik tõdema, et see oli paradiis vaid meile. Sest me olime pea ainsad naised ja ooo, milline silmailu. Mõnus muusika, tuuleke juustes sasimas ja poolpaljad kehad. Õhk sel lõunatunnil oli tunnetest tulvil.

Õigepea tegi meile briifingu üks vahva ca 50 aastane väga heas vormis ja päevitunud iirlane, siis ulatas meile üle leti silmapilgutuse saatel kogu varustuse väga sharmaant juut ning lõpuks tuli veest sukeldujate tandem: vanema ja viisakas nokamütsiga tüüp, tõenäoliselt Austraaliast või kuskilt sealt ning puhas juut, sünnimärgiga keset põske ja nii selgete näojoontega noormees, et mulle sai kohe selgeks, et temaga ma ei sukeldu, vastasel juhul tõmban vett kurku, upun ära ega näe teda enam kunagi. Grete nõustus minuga. Aga ikka sattusin mina olema see, kes selle tõelise Jahve kätetööga sukelduma läks.

Loetud minutitega olime juba Punase mere liivases põhjas, katsusime kalu, vaatasime korallide liikumist ja siis äkki, ma ei tea, mis juhtus, aga ma näitasin paaniliselt, et pean üles liikuma. Voolitud näojoontega noormees palus, et rahuneksin, aga ma ei saanud. Vesi imbus maskist sisse, toru vahelt suhu ja ma pidin hingama, aga ei olnud mingisugust võimalust, et siis kuidas. Lõpuks haaras mind täielik paanika, rebisin kätega toru suust ja hakkasin maski peast võtma, aga instruktor takistas ning näitas käega et viib mu üles. Ma ei tea, kui kaua see jändamine kestis, aga ülesminek oli pagana pikk, mu suu oli vett täis ja mul ei olnud enam midagi hingata. Ma usun, et tundsin seda, mida inimesed, kes kohe-kohe upuvad. Nägin vaid lähenevaid päikesekiiri ja lainetavat veepinda ja teadsin, et kohe olen pinnal, ellujäämisinstinkt oli nii suur. Kui ma siis lõpuks veest välja sain, rebisin maski lõpuks eest ja podisesin: Fuck, this water is fucking salty, fuck! Ja sülitasin mitmeid kordi tulisoolast vett suust, ent tundsin, kuidas see samal ajal mu hingetorus kõrvetas.

Kui ei oleks seda kuuma Hedonist olnud, ei oleks ma ka tõenäoliselt vetesügavustesse taas laskunud. Kuid tema õrnalt üle minu juuste libisev käsi oli kõik, mida vajasin, tatistasin maski täis, puhastasin oma vaatevälja ja moodustasin oma nimetissõrmest ja pöidlast rõnga, näitamaks, et kõik on kõige paremas korras.

Edasi oli kõik imeline, noormees ujus mu kõhu all, võttis toru suust ja puhus mulle vastu mu nägu, Grete möödus ja mina tegin pikka nina, mida ta muidugi ei julgenud seal 8m sügavusel vaadata, kartuses südamest naerma hakata.

Sukeldumast tulles oli päike keskpäeva ületanud ning Meduza rahulik atmosfäär veel enam sukeldujaid kohale toonud, kõik muidugi mehed.

Enam ma ei muretsenudki oma tulitava hingetoru ega ka uppumissurma pärast, lesisime seal valgetel diivanitel veel tunnikese, lastes soojal päikesel endid õrnalt paitada. Ja siis taksosse ja Jordaania piirini. HURRRRAAAAAA!

Rõskest pesuruumist uhkesse üksildusse

2008-12-02T23:57:00.000+02:00

Piia saatis sõnumeid ja helistas mitmeid kordi, siis keegi numbrilt 00008167 (mis number see on??) ja meie Gretega püüdsime mööda kitsaid Jeruusalemma vanalinna tänavaid joostes sellest tänavate ja turgude rägastikust ning lõhnast, kus segunevad araabia maiused, imalmagusad naisteparfüümid, tuhanded ürtide ja maitseainete värvikad kooslused, pääseda. Lõpuks, kui Damascuse väravast tänavale viivatest treppidest kaks astet korraga üles jooksin, silmasin Piiat lahtise uksega autos istumas, Ari oli nähtavasti meid otsima läinud. Oh, ei, seda küll vaja ei olnud, et ta näeb lihakaupmeeste kõrvalt sisse viivat koridori, mille põrand on teadmata põhjustel alati libe ja vesine, vahel lebab maas mõni "turujäänus"mõne looma kehaosa näol, teine kord jällegi on ligasel põrandal mõned verejäljed. Ja et see trepp viib külma kivipõrandaga hostelisse, mille omanikuks palestiinlane ja kelle juures töötab kindlasti mõni selline araablane, kes heebrea keelt ikka väga ei tönka. Ooo, Jumal, aita!

Ari tuli ka autosse ja tuli siis lõpuks välja, et mõlemad olid meid otsimas käinud ja meie Jeruusalemma kodu näinud. Piia raputas pead ja ütles, et on jõudnud vanusesse, kus hindab mugavust. (Aga seal oli ju mugav).

Sooja voodit (Aga voodis hakkaski pärast 10min soe).

Veetsee ja vannitoa lähedust (Aga pesema ja pissile jõudiski ju ukse avamise ja täpselt pärast seitset sammu üle koridori astumist ning ukse enda järelt kinni tõmbamisega).

Ari ütles, et Eilati sukelduma minnes paneb ta meile väga laheda koha kinni, kus ööbivad sellised rändurid just nagu mina ja Grete. Noored, kes sukelduvad, ei karda rännata ja kogeda, kes elavad paljuski rohelist elu, ei tapa ega söö loomi, riietuvad vaid naturaalsetesse kangastesse jne. Muidugi ma tahtsin sinna minna, nende inimestega vesipiipu telgis patjadel lösutades tõmmata, maailma poliitikast, kunstist, kirjandusest, fotograafiast ja muidugi rännakutest nii eneses kui enesega rääkida.

Ma olin isegi nii elevil, et Surnumeres hulpimine ei olnud enam nii nauditav kui esimestel kordadel. Püsisin vees vaevu 20minutit, siis kiheles juba siit ja sealt ja ma tahtsin juba hipikommuuni poole sõitma hakata.

Pärast järjekordset salatiga shwarmat me juba bussis istusimegi- Grete lahtikäidaval istmel bussijuhi kõrval, mina nende vahel põrandal. Ümberringi mustas taevas ning särasid tähed. Täpselt nii nagu ma neid mäletasin- nii selgete ja säravatena. Bussijuht tegi kurvikatel kõrbeteedel ohtlikke möödasõite ja ületas pidevalt kiirust ning meie seal nina vastu lina nägime kõike esimesena ja muudkui ohhetasime, et kohe saame surma. Lõpuks ikka ei saanud, jõudsime Eilati, mille Vegase stiilis hotellid kumasid öises pimeduses kaugele; tuled vilkusid ja sähvisid ning üle vee paistis Jordaania, öine Aqaba.

Me ei pidanud bussijaamas vajalikuks aega raisata vaid leppisime kohe esimese taksojuhiga, kes oli tegelikult oma pojale vastu tulnud, kuna aga sõjaväelaste bussijuht sõitis aeglasemalt, kui meie oma, ei olnud neid veel kohal ja mees viskas meid Beit Sefer Sadesse ära. BSS on siis tõlkes nagu metsakool vms.

Läheb ju kokku küll: lahedad pikajuukselised hipid, inimesed, kellel on oma materiaalsest elust villand saanud ja oma maise vara maha müünud, on nad otsustanud end nüüd looduse ja metsakooli kätte anda.

Valvur ei teinud teist nägugi, kui värvast sisse marssisime, aga olles veendunud, et ju me need võtmed ikka värava juures putkas valvava turva käest saame, vantsisime tagasi. Suur musklimägi küsis, kas ma heebrea keelt ka räägin. Ei noh, see veel puudus, et ma räägin heebrea keelt pärast vene, soome, hispaania, inglise, mõningase prantsuse ja portugali keele ning et ma niigi oma keelt väänan ja samal ajal rääkimisega rögastama püüan õppida, sest ma tahan araabia keele selgeks saada.

Lõpuks sai tüüp aru, mis võtmed pidi meile andma, meie aga ei saanud aru, kus meie maja siis asub, otsisime pimedas õues päris pikalt, kuni ühe aia alt tuli koer välja ja asus oma õhtusele jalutuskäigule. Selle peale läks mul junn jahedaks ja me otsustasime asja mõistusega võtta ja alguses dushiruumideks arvatud maja oligi meie oma.

Hingasin sügavalt, vaatasin üle hoovi sillerdavat Punast merd ning kuulasin muusikarütme, mis eemalt majadest kostusid ning kujutasin jälle ette lahedaid hipisid, mindi teed ja õuna tubakaga vesipiipu. Ja siis avanes uks. Narid üksteise järel ja tilluke külmkapp. Kui teised hipid magasid kõik koos kuskil lahedas naridega majas, siis meie maksime pea tuhat krooni, et kahekesi üksilduses pikutada. Otsustasime kohe, et olgu need green peace people nii lahedad kui tahes, homme pärast sukeldumist lahkume kas kuhugi linna hostelisse või vantsime üle piiri Jordaaniasse.

Mõeldud, tehtud. Uinusin ma tol ööl igastahes meie maja taga oleva laagriplatsi diskorütmide saatel. Beyonce, Ricky, Enrique, Nelly, Britney...

Peamiselt shwarmast ja inimestest

2008-11-26T23:58:00.000+02:00

Kell 7 hommikul Tel Avivis oma sajakordse kihi riietega lennukist mööda tunnelit väljudes hingasin sügavalt ja tundsin, et olen õiges kohas.

Autos linna poole sõites vaatasin seda sama maastikku, seda sama taevast, millest pidin lahkuma üle aasta tagasi, pärast unustamatut reisi. Lokikestega juudipoisid, pikad nöörid vöölt alla looklemas ning kipad kindlalt peas, ruttasid kooli, vanamees tee peal peatas autosid, et ka kõige pisemad juudi tüdrukud oma pikkade seelikutega üle tee jõuaksid. Mul oli hea meel olla kohal. Aga teadsin, et hing on veel rahulikum, kui kuulen araabia keelt ja olen Jeruusalemmas või ületan Jordaania piiri. Midagi ei ole teha, see kant tõmbab mind mingil seletamatul moel. Muusika, inimesed, kultuur, kombed, söök, suhtumine, olemine, hingetõmbed, salapära ja veel midagi, mida ma ei oska sõnadesse panna.

Panime kotid koju, magasime paar tundi ning sõitsime rongiga tagasi Tel Avivi, et kiirelt linnale ring peale teha, keset kõndimist tundsime mõlemad, et kõht on tühi ja nii me siis ühte kebabi putkasse sisse astusime. Karvaste kätega, plägase põllega lahke näoga mees vaatas meid, kord üht siis teist ning vaatas siis küsivalt meile otsa. Oleks ma siis osanud vaid vastata, sest terve tema pea kohal rippunud menüü oli heebrea keeles, mis on muide väikeste kohtade puhul väga okei nii Iisraelis kui ka teistes Lähis-Ida riikides. Hoolimata sellest, et ma menüüst midagi ei mõiganud, teadsin, et

tahan shwarmat koos hummuse, fuuli, salati ja lihaga, äkilisuseks lisasin paar marineeritud piprakauna. Grete võttis samasuguse. Istusime päevinäinud toolidel ja ägisesime mõnust. Grete esimene Lähis-Ida shwarma.

Kui Yafosse (vanalinna) jõudsime, oli ümberringi pime, kuid isegi pimedas on ranna ääres seisev Yafo kena ning vaade tuledes Tel Avivile nii rahustav. Hommikul ennustatud vihm hakkas õigepea sadama ning meie suundusime mõnusale kohvile enne kui bussipeatuse otsingud algasid.

Iisraelis on üldjuhul teed küsides nii, et inimeste näod ei ole väga entusiastlikud, et nad sind aitama peavad. Loomulikult nad püüavad, aga üldjuhul ei tea nad, kus asuvad nende kodulinna tänavad, poed, bussipeatused. Aga sellegi poolest nad juhatavad sind ja see on minu meelest tore. Või noh naljakas, kui kaks noort müüjannat Castro poes kahepeal püüavad mõistatada, kuidas me siis rongijaama nüüd saaksime. Üks pakub üht suunda, teine teist, lõpuks lepivad kokku hoopis kolmanda suuna. Seal bussipeatust ei olnud. Lõpuks käisime keskväljakul olnud kella järgi kõik suunad läbi, kuni viimases suunas, pimeda maantee ääres seisis uhkes üksinduses pooleldi purunenud bussipeatus, mille katusel lainetas vihmavesi. Tund aega bussi oodanud, otsustasime takso peatada, aga kui enne sõitis taksosid hordides mööda, olid nüüd kõik kliente täis. Aga nagu kartes meist ilma jääda, keeras nurga tagant välja buss, mida me olime seal õhtujaheduses oodanud.

Pärast päeva Tel Avivis liikusime Jeruusalemma. Kuna Ari viis meid oma lapsepõlve falafeli kohta hommikust sööma, läksime bussi peale kuskilt kõrvalisest kohast, nii et buss oli juba pilgeni rahvast täis, küll kohvritega turiste, kes lennujaama sõitsid, küll kipadega juute, püstolitega poisse ja tüdrukuid. Kuskil tee peal õnnestus Gretel esimesse pinki istuda ning mulle viipas üks vana India naine. Vahva, mulle meeldib, millise huviga inimesed teineteisesse suhtuvad, kuidas bussisõidud ei möödu iial igavalt, üksi iPodi kuulates. Alati hakkavad bussnaabrid jutt puhuma, nii ka juhtus minuga. Vana armas hallipäine tädi päris, kas ma inglise keelt oskan ja läkski lahti. Selle tunniga, mil me käänulistest teedest aeglaselt üles Jeruusalemma poole minna ponnistasime, kuulsin tädi terve elukäigu ära. Pikki aastaid tagasi otsustasid kaks noort Indiast- tädi ja tema mees- Iisraeli kolida, juudihing kutsus. Juudamaal ootasid noori paremad elamistingimused ning töökohad, samuti olla see olnud armastus esimest silmapilgust. Nii kaunile maale oleks olnud patt mitte jääda. Pere kõik viis last kasvasid siin väikesel maalapil, kus rohelus sulab tulisoolaseks Surnumereks ning kõrbeväljadelt puhub suvekuudel kõrvetavalt kuum tuul, nii et nina limaskestal hakkab valus. Tädi on olnud lesk juba 10 aastat, tema ükski laps ei ole juudiga abielus. Pea kõik kaasad on mõnest araabia maast. Mõni ütleks, et needus, aga tädi naeratas heatahtlikult, võttis mul käest ja lausus: "Minu hing on ammu õnnelik, sest ma olen näinud, millised head inimesed minu perekonda on sattunud ja nad kõik armastavad minu India karrit. Tulevad ja söövad ning võtavad kojugi kaasa."

Tädi rääkis oma reisimiskirest, kuidas ta igal aastal Indias käib, siis üht õde Inglismaal külastab ning siis veel tütart Kanadas ja poega New Yorkis. Ja selle kõige juures vaatas ta aknast välja kiitsakatele puudele ning ütles, et Jeruusalemm on ikkagi ta kodu.

Läbinud kotikontrolli bussijaamas, vantsisime vanalinna poole. Otsustasin minna tagasi kohta, kus ööbisin eelmisel korral. Kuigi oma olemuselt väga askeetlik koht, on see ikkagi nii suure hingega väike kodu, kuhu tead, et saad iga kell varjule minna. Kui keegi minemas, otsige hostelit Fayssal otse Damascuse väravast üle tee. Öö dorm toas maksab 30 sheekelit ehk pisut alla 100 krooni. Sellisel aastaajal nagu praegu peab leppima külma toaga, katteks üks tekike. Meil õnnestus omanikuga ühes toas magada ning kuna vihm oli rünnanud omanikku tema paksus tagis, siis otsustas ta väikesed soojuslambid enda voodi ette tuua ja toolile oma jaki riputada. Meie sättisime ka oma jalanõud ja rätikud hõõguvate lampide lähedusse.

Fayssalis pesema minek on ka praegusel hetkel julgustükk omaette, sest peldik ja pesemine asuvad eraldi ruumis ning külmad kivipõrandad ja rõsked seinad ei tee olemist kohe kuidagi soojaks. Nii tulebki kohe nahka maha võttev tuline vesi lahti keerata ja oodata kuni aur 70cm X 70cm kabiini kuumaks kütab. Aga see kõik on vastuvõetav ühele rändurile, seda enam, et tee selle maja "lounge area-s"on tasuta, vesipiip maksab 25 krooni ning meeletu sotsialiseerumine hakkab kohe käima, tavaliselt ei jõua sa lavatsile veel oma peputki maha potsatada. Rääkimata siis jalgade mugavasse asendisse sättimisest jne.

Olles pisut meid kagusest jälginud, sigareti läitnud ning meid oma kortsude vahelt piilunud, astus üks vanamees äkki ligi, libistas enda pruunides viigipükstes jalad toolile ning hakkas meid aeglaselt küsitlema. Alates päritolust kuni meie reisi mõtteni. Mis selgus oli see, et onu oli puhas venelane, aastaid tagasi rändama hakanud ajakirjanik, kirjanik, tõlk ja mis kõik veel. 12 aastat tagasi otsustas ta aga Iisraeli jääda, kuna korterit ta endale lubada ei saa, siis elab ta tolles samas hostelis ning teenib nüüdseks raha reisijuhina, sest venelasi käib Jeruusalemmas ikka väääga palju. Uskuge mind, kui te kunagi neid Nutumüüri ääres kohtate saate kaugelt juba aru, millised venelased on. Tavaliselt on neil kõigil totrad kollased nokamütsid, ühte moodi t-särgid või siis on naistel mingid lehvivad sallid peas, samal ajal, kui jalas on nii lühikesed püksid, et perse on kohe kohe välja tulemas. Vist seepärast, et nad on "araabia maale" tulnud ja siin lihtsalt ei ole sünnis oma juukseid näidata. Igastahes näevad nad kordi litsakamad oma roosa lilleliste hõljuvate sallidega välja kui meikimata ja juukseid mittekatvad naised, kes teavad, et püksid võiksid ikka põlved ära katta.

Tagasi tulles selle mehe juurde, kes rääkis aeglaselt, pikalt oma lausete üle mõeldes. Mees kirus Venemaad ikka nii, et oli kirutud, tema ei saanud aru, miks oli vaja neil Eesti ja teised Baltiriigid endale haarata. Veel tundis ta huvi, kas Anne Veski veel laulab ja meie meelde tuletamise peale meenus talle pikk poiss telekast, kes esitas väga teravaid küsimusi. Urmas Ott. Kahjuks pidime onu küsimused katkestama, sest Roleen koos oma sõpradega ootas. Roleen on noor nainec Palestiinast, kes elab Jeruusalemmas, töötab Reutersile ning kellest ma loo kirjutasin, nüüd siis kohtusime esimest korda silmast silma. Laua taga istus veel tema poiss-sõber, kellest ma suurt midagi ei tea, vend, kes mitmeid ja mitmeid kordi vangis istunud. Ärge muretsege, kedagi ta ei tapnud, lihtsalt tuline araablase veri lööb välja, kui tegemist on juutide ja palestiinlaste omavaheliste suhetega, nii ongi see veri sundinud teda politseile kallale minema ja juutidega kaklema. Laua taga istus veel 26 aastane abielus palestiinlanna, kes sai kaheks päevaks loa Jeruusalemma, et USA viisat taotleda. Järgmisel päeval pidi ta taas piiri ületama ja Palestiinasse pöörduma. Ning siis oli Nidal, noor ajakirjanik Gazast, kes ühes pommiplahvatuses oma jala kaotas. Ja siis ma vaatasin neid noori seal laua ümber, nende elu on olelusvõitlus, enda kodumaa eest ja õiguste eest võitlemine, et neil oleks lihtne elu, mitte toit, mida tuuakse Egiptusest läbi tunnelite, mitte pimedad õhtud elektrita ja kütteta, kui peaks pommitamiseks minema.

Aga sellest hoolimata on nad lõbusad ja nii avatud. Ma olin saanud salli õlult visata ja mindilimonaadi tellida, kui Nidal juba pool oma elust mulle rääkida oli jõudnud. Ta ütles, et Gaza on ta kodu, aga ta ei saa sinna tagasi minna. Kui ta Jeruusalemma operatsioonile toodi, siis otsustas ta siia ennast paika sättida. Ma ei tea, kas kindlustus maksab, aga poiss on endale kauni maja üürinud, mis maksab talle iga kuu umbkaudu 20 000 krooni, mis ei ole just väike summa. Arst on lubanud uue jalaga käia vaid mõned tunnid päevas, ent Nidal lonkab kepi toel võluv naeratus näol pisaraid alla neelates hommikust hiliste õhtutundideni, ta ei taha, et jala kaotuse tõttu tal midagi nautimata jääks. See pidev võitlus ning enesetõestamine on neil kaasa sündinud ja meil jääb vaid üle vaadata ning sellest õppida. Ja muidugi mõelda, kas ikka minu probleemid on päriselt probleemid või elame me pseudoprobleemide maailmas, kus tõesti sääsest võib väga lihtsalt elevant saada.

Maailma igavaima lennujaama tiitel läheb, põmm põmm, Riia lennujaamale

2008-11-26T22:59:00.000+02:00

Mõned kuud tagasi Iisraeli odavaid lennupileteid leida püüdes, istusime mitmeid õhtuid Gretega minu voodis, kummalgi läpakas süles ning sõrm ootusärevalt taeva poole sirutumas ja tähelepanu nõudmas, ent siis taas alla langemas. Odavad lennupiletid ja Iisrael ei lähe kohe kuidagi kokku. Kui Hispaaniasse on võimalik lennata nii 10 000.- kui 2000.- eest, siis Juudamaale pääsemiseks ei ole suurt valikut, läbi Praha, Riiast või Saksamaalt-kokku maksad ikka sama hinna. Eelmise korra naasmist Iisraelist ja pikka bussisõitu Riiast meenutan ma siiani halb maik suus, seekord tahtsime lennata, aga lõpuks kukkus välja nii, et meie nina eest said mõistliku hinnaga piletid otsa ning taas tuli bussipilet tasku pista, hiiglaslik seljakott pagasiruumi lajatada ning tagumikule üks laksakas anda, et see toolil istumisest kangeks ei läheks. Bussijuht kihutas Riia poole nagu pöörane, nii kiiresti, et valged maantee triibud sulandusid üheks jutiks, mis välgukiirusel kaugusesse kadusid.
Tänu sellele, et magasin, läks sõit kiiresti. Õhtuses Riias lehvitas naerul näoga vihmakardin, nii et minu niigi päevinäinud valged tennised värvusid esimeste sekunditega veel hallimaks kui nad enne olid ning suur varvas imbus märjaks. Lennujaama jõudes näitasid kellaseierid pisut üle 10 õhtul, kuna kõht pisut korises ning lõhnariiul vajas täiendust panime vaimu valmis heaks äraolemiseks. Check-in lasti ka nii vara ära teha ning turvaväravates vahtisid väsinud nägudega ametnikud, kes lihtsalt noogutasid, et kõik on korras.
Esimene kohvik oli kinni, teine punase valge triibulise lindiga piiratud, kolmandas koristati ja laamendati kastrulitega ning lõhnad tukkusid kustus tuledega poes ja akna taga laiutas vihm üle akende, ise naerdes.
Tõmbasime end plekktoolidele ootele, ehk tehakse ikka mõni kiosk lahti. Aga ei midagi ka pärast tunnist passimist. Meie toolist paremal seisid uhkes üksinduses kaks automaati, üks kutsus lahkelt kohvile, teele ja kakaole, teine pakkus šokolaadi, peamiselt vahvliga, mis minu lemmik ei ole, kartulikrõpse ja erinevaid jooke, alustades tavalisest Coca Colast kuni Lighti ja Zeroni välja.
Korjasin kotipõhjast oma Euro mündid kokku ja esitasin Gretele oma tellimuse. Nõnda me oma aega sisustasimegi, automaati münte libistades, numbrikombinatsioone sisse toksides ja siis jälgides seda, kuidas automaat nagu aeglane teenindaja restoranis end liigutas ning kuidas seejärel potsti või pauh-pauh krõpsud, Colad, kohvid auku kukkusid ja valmisid.
Pärast nii mõndagi arvukat pakki krõpse, šokolaadi, jooke ja kohvi tuli minul uni. Jälle. Pressisin jalad rauast käsitugede alt läbi, tõmbasin oma pika kampsuni üle selja ning uinusin. Nägin unes sooja ilma, päikest, millel oli veel laiem naeratus, kui sellel totral vihmakardinal, mis mängeldes vastu aknaid tagus ning inimesi, keda kõiki lihtsalt tahaks armastada, sest nad on nii head.
Ja siis kuulsin ma laeva mööda sõitvat, mille ruuporist hüüti midagi...
See oli kutse meie lennule, mis nelja tunni pärast maandus Tel Avivis.

Iisrael-Jordaania-Liibanon-Süüria

2008-10-15T21:30:00.000+03:00

Armsad sõbrad ja blogihuvilised,

minu sihtkoht on siis nüüdseks selgeks saanud. Mind ümber veenda ei saa, sest piletid ja plaanid on kinnitatud.

Lahkun Eestist 27.oktoobril Tel Avivi, seejärel Iisraelist Jordaaniasse, et öelda sõpradele tere, vaadata üle Punane meri ja sukeldumisvõimalused ning Petra beduiinid ja siis juba ootab ees susservusser skeem Ammanist lennukiga Beiruti, kus maandudes unustame oma vanad passid ja astume riiki uue passiga. Kui veab antakse viisa ja lastakse maale. Kui ei vea, siis oleme piletirahast ilma ning peame ka uued piletid Ammani ostma. Kui veab, siis saame maale ning lahkume sealt läbi Süüria Jordaaniasse ning Jordaaniast Palestiina aladele ja siis juba Iisraeli tagasi. Hoian teid kõige kursis, luban. Ahmad lubas juba eelmisel korral, et tema telgis on internet ;)

Wagidest ja nudismist

2008-09-19T00:16:00.000+03:00

Ma juba hoiatan ette, et räägin kõigest ja korraga, sest mul on sügismasendus siis ametlikult kohale jõudnud, või noh ma kutsun seda nii, sest am ei tea tegelikult, kuidas masendus välja näeb.Eile õhtul sattusin lobisema Mallega, kellega kunagi koos Versust tegime. Malle jäi meelde muidugi oma hull blondi juuksepahmakaga, oojaaa, te ei ole sellist enne näinud, ning teemadega, mida ta alati koosolekule kaasa tõi. Alati ta nihverdas end sinna, kuhu tollal 17 aastases ei saanud ja tegi lugusid, oo milliseid. Sama vanalt püüdis ta saada Eestit külastanud Ronaldoga intervjuud, sest Mallel oli jalkamaailmas käpp sees ja peal ja ma ei tea, kus veel:)Nüüd elab Malle Inglismaal ja need jutud, mida ta eile msnis rääkis...Ühesõnaga sealmail käibki elu nii nagu USA tiineka filmides- valitakse kooli ilusamaid inimesi ja võitjad saavad raha panuse eest koolielu aktiivsemaks muutmise eest vms, kui su kutt on jalgpallur, siis sa oled Naine ja reaalselt ongi olemas tüdrukud, kes tahavad saada WAG-i ametit. Nad küsivad ja uurivad, mida peab tegema, et saaks jalkamängija omale meheks. Sellised Tegijad peavad elama ühes piirkonnas, mis on teistest tunduvalt kallima ja kui sa ei ela, siis ei kuulu ka gruppi.Malle hoiab madalat profiili, ta ei ütle, et tema exkutt mängib liigas(?) head hooaega. "No names," ütles Malle. ja muigas kavalalt ja ma kujutan ette, kuidas ta enda juukseid seepeale raputas. Samuti ei ütle ta teatud seltskonnas, et on olnud väga lähedal Ronaldole ja teistele jalkaässadele. Põhimõtteliselt on tal WAG-i elu käega katsutav, aga teda ei huvita, lihtsalt naljakas tundub talle see kõik.http://www.thespoiler.co.uk/index.php/category/wag-of-the-daySiis homme sõidavad Londonisse elama Egon ja Kadri, keda ma nii väga armastan. Kellegagi ei saa nii palju kvaliteethuumorit, kasvõi kell 3 öösel nende suitsuses köögis luuletusi ringis kirjutades.Üks päev räägin teile ka korteri petuskeemist, mida mustad, peamiselt Nigeeriast, läbi viivad, et lollidelt Ida-Eurooplastelt raha välja pressida.Enne Eestist ära minemist, tegid nad elupulli, nimelt algas see kõik ühel ööl jommis peaga, ei tea, kas seal taga oli munaliköör, mida nad Levikas jõid (mis minulgi tänu Kadrile nüüd kodus kapis on) või miski muu, igastahes läksid noored Olde Hansa terrassile, Kadri rebis tissid paljaks ja jooksis üle suure terrassi, kuhu mahub 100 inimest istuma. Ja see ei ole veel kõik. Kuna nalja ei saanud piisavalt, läksid nad Riigikogu ette, koorisid kõik riided peale jalanõude ära ja hakkasid hullunult ringi jooksma, taksojuht peatus, inimesed vaatasid, aga lõpuks enam ei jaksanud külma õhku sisse ahmida ja Egonil sai võhm otsa, nii et nad otsustasid mäest alla kõndida ja koju minna. Niisama alasti, tissid üles-alla hüplemas, noku jalge vahel tolknemas otse Kapi tänavale Wismari juurde. Õues oli mõni kraad sooja. Armastan teid, tibulinnud. Varsti jookseme kolmekesi Londoni öistel tänavatel alasti:)

Unistustest tõelisusse

2008-09-15T00:14:00.000+03:00

Ma olen jõudnud siis sinna punkti, kus kool peaks olema lõpetatud, sihid selged ja vaated paigas. AGA, noh nagu ühele lillelapsele kohane kiigun ma hetkel maa ja taeva vahel. Kooli ma kevadel ei lõpetanud, sest sellist teemat, mis mind ennastunustavalt ja kirglikult kirjutama ning uurima paneks, ma ei leidnud ja pole siiani leidnud. Uus katse on siis nüüd, püüan oktoobri lõpuks teema leida, kirjutama asuda ja koolikoorma õlult saada kevadeks. Ma tahan veel siinkohal öelda keskkooli lõpetajatele, et ärge tormake läbi udu kinniste silmadega ülikooli poole, võtke parem aega mõtlemiseks, ilmas ringi vaatamiseks, tutvumiseks. Tasapisi hakkab siis pilt kujunema sellest, mida sa tõeliselt tahad. Iseennast tule õppida tundma. Minu õpihimu tuli alles eelmisel sügisel, kolmandale kursusele minnes. Vaatasin esmakordselt siis teiste erialade aineid ning võttisin erinevaid aineid teistest osakondadest. Mõistsin, mis mind huvitab ja millest ma tõeliselt huvitun. Ühesõnaga ja kahesõnaga olen ma siis hetkel punktis, mille ületuse korral on maailma kirevad uksed valla ja mind ootab meeletu maailm: Aafrika oma erinevate hõimudega, Ladina-Ameerika nõiad, vapustab loodus ja metsikud kogemused, hullumeelselt lahe Lähis-Ida ja salapärane Aasia. Ma elan oma unistustele...ja tean, et annan endast kõik, et need unistused ka täituksid. Sel suvel käisin korraks Hispaanias, seda ka suve alguses ja edasi olen kannatanud Eestimaa jäist ja kõledat suve. Viimase paari-kolme aasta jooksul esimest korda suvel Eestis, aga selle varem saabunud sügismasenduse likvideerisin juba eos. Ostsin lennupileti Iisraeli ja sealt mu selle sügisene matk ja seiklus alguse saab, suundudes edasi Egiptusesse ja Jordaaniasse. Mina, mu seljakott ja armas Grete. Avastame kõik kõige tolmusemad urkad, Punase Mere värvilisemad kalad ning väikesed beduiinikülakesed, äkki jõuan Jordaaniasse mäe otsa ka oma beduiini sõpradele külla.

Pildid on eelmise aasta suvest, fantastilisest reisist Iisraeli ja Jordaaniasse.

Majanduse keerulised ajad

2008-05-31T00:11:00.000+03:00

Majanduses on rasked ajad, või vähemasti sellise kunstliku olukorra on loonud meedia. Meie ajakirja igakuised reklaamitellijad kärbivad tootmist ja reklaamile minevat raha, seega nad enam ühtäkki reklaami ei telli. Inimesi koondatakse peaaegu iga päev, sama osakonna teine inimene hakkab sama palga eest kahe inimese tööd tegema, ajakirjanikud peavad rohkem ja pikemaid lugusid kirjutama, raha makstakse niigi nirusele palgale juurde vähe. Kuna ma olen suur trennis käija, siis minu jaoks oli oluline sportimisvõimalus, millest firma üle poole kinni maksis. Et te siis teaksite, siis see võeti kõigepealt meilt ära. Nüüd pean oma kesklinna klubi millegi haisvama, treeningute poolest kesisema ja kesklinnast kaugemal asuva vastu vahetama, sest ise üle tuhande krooni kuus maksta ma ei raatsi. Parem jätkan oma ülepäevaseid 35 kilomeetriseid rattasõite või teen kodus suure trennipalliga harjutusi või terrassil joogat.Teiseks kaotati igakuised firma koosistumised. Neist mul väga kahju pole, sest ma ei olnud seal just tihe külaline, ent kahju on ikka, kui inimeselt võetakse suures firmas ära võimalus kohtuda ühise laua taga inimestega, keda muidu iga päev ei kohtakski.Viimasel koosolekul ma siis mõtlesin, et ehk peaks töökohta vahetama, samas on see koht mulle nii armas ja veel armsam on mulle vabadus. Tavaliselt käin kontoris õhtuti või siis kui kool on läbi või siis, kui mul tuleb inspiratsioon kirjutada üksinda suures vaikuses, näiteks nädalavahetuseti, kus suure maja peale on tööl võibolla kümme inimest ja need ka kuskil teistel korrustel. Pluss on see minusugusele rändavale liblikale üks hiiglama mõnus koht, kus oma kirjutisi ja pilte avaldada.Eks elus nii olegi: saad palju raha ja head töötingimused, ent tööd teed ka looma kombel ning lähedastega jõuad kohtuda juhuslikult vannitoa uksel, vetsu järjekorras, köögis hommikul võileiba kokku klopsides, samal ajal kui teised laua taga kohvilõhnal end hellitada lasevad ning mõnusat putru söövad. Või siis teenid enamvähem palka, tingimused on ka enamvähem, eelarvet kärbitakse pidevalt, palgatõusu pole oodata, aga on muud väärtused, mis selle kõik taevasse kaaluvad. Kombinatsiooni neist kahest on vähe.

Õues on hakanud päike päris tuliselt kõrvetama, panen rüperaali kinni seks korraks.

Paastumine

2008-04-24T00:09:00.000+03:00

Tundsin sel aastal pärast talve eriti tugevalt seda, kuidas mu sees on energia, aga see ei pääse välja. Pärast Kuubalt tulekut imes üks sügav auk mind vaikselt endasse ja ma olin täiesti võimetu end kuidagi aitama. Magasin tundide järgi väga korralikult, koormus koolis ja tööl ei olnud suur, aga ma tundsin, kuidas vaikselt ja valutult sinna auku vajun. Energia hüüdis hääletult mu sees, aga ma ei osanud midagi teha, et end aidata. Kuubalt saabumisest alates läksin magama 3 või 4 öösel, sest siis oli sealse aja järgi kell umbes 10 õhtul ning ärkasin siin kell 11 või 12 päeval kella peale. Ja ma olin nii väsinud, et loengutes lihtsalt pea nokkis iga jumala kord. Kuna lapsest peale on meie peres olnud vaikiv tablettide vastane sõda, siis mingisuguse vitamiinipurgi või ma ei tea, mille kallale ma ei läinud. Otsustasin abi otsida paastumisest. Tean inimesi, kes sellega on vähi seljatanud, mitmeid kergemaid haiguseid ning muidugi saanud meeletu energia.Nii kui kui kestab paast, tuleb paastu sisse minna ja sealt välja tulla. Sisse minekuks piisab sellest, kui liha menüüst välja jätta ning puhastada organism salatite abil, palju vedelikku (vesi ja taimeteed) tarbides. Reede hommikul sõitsime Maaritiga Viljandi poole, esiistmel oli meie kaaslaseks suur pudel Eviani. Poeskäik oli muidugi omaette nali, meie ostukorv koosnes 6st pudelist Evianist, 6st sidrunist ja vatipadjakestest. Kohale jõudes anti meile pool liitrit ravimtaimede teed, sellist mustjat tummist segu, mis pidi siis 3-7h pärast kõik sooled tühjaks tegema. Neli tundi pärast mustja segu joomist pidi alustama tavalise ürditee joomist, mis oli koguaeg termosega köögikapil. Esimesel päeval tundsin ma nälga just siis hommikul, kui autos sõitsime ja ma veejoomist alustasin. Vahepeal käisin teeäärses grilli kohas pissil ja muidugi need grillilõhnad ei aidanud mind isude ja kõhutühjuse juures eriti. Esimesel päeval õnnestus meil kohe ka massaaži saada, mina sain meemassaaži, mis väljutab hästi mürke ja muidugi silub nahka. Teisel päeval kell 16.00 võis alustada enda kaasa toodud pudelivee joomist. Joomise ajal pidi silmas pidama lihtsat reeglit: joon seni, kuni süda on paha. Teine päev on paastuja jaoks kõige raskem: on neid, kes oksendavad, kes minestavad jne. Maarit ärkas kerge nõrkusega, selle peletamiseks võtsime all köögis lusikaga mett keele alla ning hingasime õues värsket õhku. Mina läksin kell 9 lümfimassaaži, jällegi väljutab mürke, stimuleerib ainevahetust ja mida kõike tervislikku veel.Ja siis tekkis mul lihtsalt kohutav söögiisu. Just isu. Kõht ei olnudki tühi, sest sooled oli puhkeasendis, midagi ei töötanud, aga oli lihtsalt isu. Sel päeval ma muidugi kuritarvitasin ka meepurki, mis ainsa toiduainena meie köögis oli ja mida iga päev 2 lusikat süüa võis. Ma sõin sel päeval umbes 4 teelusika täit. Iga päeva juurde kuulus muidugi ülimõnus saun. Kolmanda päeva hommikul, kui paljud juba hallide nägudega ringi käisid, kalpsasime me Maaritiga talumaja esimesele korrusel ja sealt õue pikale tiirule põldude vahel. Minul kaks kapuutsi peas ja teetass käes, Maaritil vesi näpus. Õhtul ootas kojusõit ees ja poodiminek. Kiusatus, mõtlesime meie ega olnud väga julged poodi astuma. Isegi ei suuda imestada, aga need lihaletis vedelevad lihatükid ei paelunud üldse, pigem oleksin tahtnud puuvilju süüa, aga see oli keelatud. Paastujärgselt tuleb väga täpselt jälgida, mida sööd ja kuidas paastust välja tuled. Liha tohib alles nädala pärast süüa, kui on läbitud kolme päevane paast. Kala on lubatud aurutatult ent maitsestamata kujul kolmanda päeva õhtul. Enne kuulub paastust tulija põhimenüüsse kuivatatud teraleib, väherasvane keefir, porgandisalat ananassiga, kaerahelbe kört, köögivilja keeduleem ja järgmisel päeval leemest eemaldatud köögiviljadest püree. Ahjaa, et kuidas siis see mulle mõjus.Ma arvan, et minust saab edaspidigi paastuja. Ma ei tea küll kas ideaalne, kes aastas 4-6 korda paastub, aga paar-kolm korda teen seda kindlasti. Esimesel ja teisel päeval on loid olla, aga kolmandal päeval vallandus see energia, mis seni kuskil kinni oli.Paastu ajal on oluline oma keha kuulata, kui on uni, tuleb magada, isegi kui päeval magamine veidrana tundub. Juba kaks päeva lähen ma magama nagu vanasti, kesköö paiku ning ärkan ise, ilma kellata poole üheksa paiku. Need, kes tahavad paastu ebatervislikkusest rääkida, hoidku oma kommentaarid endale. Keha on nagu masin, kui me auto viime hooldusesse, siis millal meie keha puhkab. Magades on vale vastus. Ikka peab ta meie hilistel õhtutundidel sisse vintsutatud sööki seedima. Kehale peab puhkust andma ja ma usun, et paast on õige tee.

Lapsed maal: kukk Peedu ja seapõiest õhupall

2008-04-08T00:07:00.000+03:00

Ma proovin uuesti kirjutada sellest, millest lubasin, ehk lapsepõlvest maal. Ajendas mind kirjutama kuulujutt Viru keskuse lastest, kes pidavat sealsetes peldikutes siivutusi korda saatma ja üks jutuajamine, mida hetkeks keskuse teise korruse pingil istudes kuulma juhtusin. Lühidalt oli jutt räme, hõlmates suhuvõtmist, dildosid jne, muud pole midagi, aga seda rääkisid alla 14 aastased lapsed. Tattnokad. Ja muidugi ajendas mind kirjutama tänapäeva hukkaläinud noorusest see, kuidas mõned päevad tagasi CC Plaza kommipoes kummikomme kotti toppides, keeras välimuse järgi 13 aastane poiss viiekroonise rulli, võttis pea tühjast kommikastist sidrunihapet, laotas selle enda peo peale ja demonstreeris sõpradele, kuidas ta kokat tõmbab, tavaliselt. Jep. Ja hiljem kutsus oma tatikatest sõpru portveini jooma, lubades, et küllap keegi neile ikka ostab. Mina, vana inimene, ok, mitte oluliselt neist vanem, raputasin pead ja ütlesin vanamuti kombel sellele viksi sametise jakiga kokatõmbajale, et kõva narkomaan oled ikka küll ja maksin oma kummikarude eest ning trampisin poest välja. Ma usun, et paljus on süüdi kodune kasvatus (raske uskuda, et ma seda nüüd niimoodi sõnastasin, aga olen aru saanud, et nii on ja Viru keskus lapsi ei kasvata). Mina näiteks veetsin kuni koolini kogu oma aja maal, vanaema ja vanaisa kollases majas Tudus, kus elas ja elab endiselt mitte rohkem kui 500 inimest, kelledest küla vahel võib päeva jooksul heal juhul 10 näha.Kooli minnes veetsin maal kõik koolivaheajad.Minu mängukaaslaseks oli naabripoiss Robi, kellega meil oli oma kontor pargis redelitel. Kohe selgitan. Redelid on need A-kujulised asjandused, millele heina pannakse ja kui veel heinategu ei olnud alanud, olid redelid toetatud vastu hiiglaslikku puud nii, et neist moodustus koht, kus istuda ja pisut kõrgemale laud. Kujutate ette, et 16 a tagasi olid mul ja Robertil juba arvutid seal kontoris:) (ehk siis me kujutasime ette, et kogu töö käib arvutitel ja klõbistasime oma näppe vastu puitu).Ei minu ega Robi vanaema ei lubanud meid tuppa mängima ega tube segamini ajama, niisiis me olime hommikust õhtuni õues. ja meil ei olnud kunagi igav. Mäletan vaid korda, kus vanaema lubas Robi tuppa. Kell oli 7 hommikul, oli soe ja päikeseline juulikuu hommik, mina aga teada tuntud magajana nägin magusamaid unesid ja keerasin teist külge, Robert, kes alati kell 6 silmad lahti tegi oli juba tänaval oma rattaga ja muudkui hüüdis: "Triiiiiiiiin, Triiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin!" Ise edasi-tagasi sõites. Lõpuks sai mu vanaemal siiber, ta äratas mu üles ja kutsus naabripoisi tuppa. Nii me siis multikaid koos vaatasime mõnda aega, aga siis hakkas juba igav ja me läksime ikka õue. Kord kui vihma sadas, pani Robi vanaisa nende hoovi postide peale laia laua ning me pugesime sinna 30cm laiuse laua alla ja aiapostide vahele vihmavarju.Kord saatis mu vanaema meid piima kellelegi viima, õues oli jälle lämbe suvine ilm ja ühtäkki teepervel kärnkonna silmates, tuli meile Robiga meelde, kuidas külatädi kord rääkis, et kärnkonn piima sees pidavat viimast riknemast hoidma. Egas midagi- tehtud, mõeldud. Konnake lendas mannergusse ja meie olime õnnelikud, et külatädile mõeldud piim ei lähe hapuks. Järgnevat ma muidugi ei kirjelda, sest meie ilus kavatsus tuli välja.Gretega kolisime alati suve alguses verandale elama, sügisel nii hilja kui võimalik sealt tagasi tuppa. Verants oli meie absoluutne lemmik. Eriti armastasin ma suviseid hommikuid, mil plekkkatusel tantsiv vihm meid äratas, aga siis kohe jälle uinutas. Kui vihmasadu tugevamaks paisus, tuli mõningatesse kohtadesse meie puidust laes plastiliini toppida,

sest vihmapoiss tilkus sisse.Päeval mängisime me laudas saadet, mis oma ülesehituselt sarnanes kokasaatega: "Tere, täna oleme me siin laudas, et tutvustada maatöid, oi ettevaatust, et kaameramees kanakaka sisse ei astu." Muudkui tutvustasime, mida me nüüd teeme, ise samal ajal munevaid kanu kergitades, et näidata mitu muna on juba oma tee pessa leidnud ja siis kühveldasime muidugi hooga sõnnikut laudast välja.Kui vaja võtsime kassil sünnitust vastu, vaatasime pealt, kuidas siga tapeti ja vanaema verd suurde potti lasi, et hiljem verivorsti teha. Talvel meenutasid verejäljed lumel veel mitu päeva seatappu, enne kui uus lumi jäljed peitis. Hullupööra ootasin ma iga kord päeva, mil vanaisa seaaedikut puhastab, sest kui kogu jama välja roogitud, kuni põrandani välja, pandi sinna värske põhk, siis ronisime Gretega sinna aedikusse ja hakkasime notsusid taga ajama selles 1,5m X 1,5m aedikus. Kord olime meie sigadel otsas, siis sead meil. Aga äge oli. Vägev oli ka heinategu. Siis ma muidugi nii ei arvanud, sest vanaisa ajas vara üles, vanaema tegi kaasa vormileiba suhkruga ning jõhvikamorssi. Mis sest, et heinamaa asus 5min kaugusel kodust, ei olnud mingisugust aja raiskamist, ega ka kojutulemist. Lõuna toimus lepapuude varjus kivi otsas ja siis jälle riisuma, nii et õhtuks olid pihud villis. Märksa nauditavam oli heina koju toomine, meie Gretsiga olime kastiautos heinalaadungi ostas, vanaisa sõitis. Lakka läksime ka meie talluma, et rohkem mahuks. Õhtu lõpetas saun. Pärast kipitasid sääred nii mis kole torkivatest heinakõrtest ja puhtast nahast. Aga uni tuli magus ja ma nii armastasin neid õhtuid. Siis kasvatasin ma üles vahva kuke Peedu. Vanaemaga avastasime, et meil on kana, kelle ma hiljem Auroraks nimetasin, kellele meeldib munade haudumine, mitte nende munemine. Niisiis sain vanaema nõusse, et me laseksime Auroral tibusid ilmale tuua. Nii läski, vanaisa tegi tibudele kasti, millele pani võrgu peale, et kanakull väiksekesi ära ei saaks viia. Mina keetsin toas muna, hakkisin kahvliga peeneks ja käisin tibusid toitmas. Piisavalt vanad, saime aru, et üks ei ole teps mitte kana, oli teine suur ja meenutas kangesti noort kukke, mina sain ta endale ja panin nimeks Peedu. Alguses oli ka tema kastis, aga kuna ma teda ikkagi hellitada tahtsin, lasin teda nööri otsas vanaema piinlikult ilusate peenarde vahele, hiljem aga omapäi kõndima, Kui vanaema tuli, siis tarvitses mul vaid kõvasti Peeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeedu karjuda, kui väike must tegelane põõsaste vahel minu poole jooksis. Vägev kukk, huh? :)Maarit rääkis nädal tagasi, et tema lapsepõlvgi möödus maal majas, kus elasid koos mitu põlvkonda ja vanatädi, kes lastelastele seapõiest õhupalli tegi ja need siis mängima kutsus. Maarit polnudki siis enam teab, mis väike. Vanatädi arvas, et lapsed võiksid tema Siberaegsest mängiasjast huvituda. Ja huvitusidki, sest see oli omamoodi äge ja erines sinistest, kollastest ja rohelistest õhupallidest, mida poest raha eest sai. Mida ma öelda tahan, on see, et elu ja loodus kasvatavad, Viru keskus ja tehiskeskkond mitte. Inimene, kes kasvab pulgakommide, hamburgerite ja ostukeskustega, ei saa iial looduses hakkama, ei oska iial oma keha kuulata, ei saa iial aru sellest, milleks ta elus võimeline on. Ta on inimene, kes pead langetades nõustub kõigega, mis temaga juhtub, tal ei ole usku, et ta on millekski enamaks võimeline, et tema on see, kes oma elu teeb. Määrab selle, kasrada kaldub vasakule või paremale. Põlvkond, kes mulle ja mu sõpradele peale kasvab on habras ning mõjutatav. Nende vanavanemad ei ela maal ja kui elavad, siis eelistavad need noored keskuses hängida või kinos sõpradele kokatõmbamist näidata. Vanavanemad saadetakse julmalt perse.Äh, mis ma ikka soiun, mina tean, kuidas käib seatapp, kuidas lehmale pulli otsitakse ja kui ei leita, siis kunstlik viljastamine tehakse, kuidas heina tehake ja seda, et oblikasupp maitseb hästi.

Lahkuminekutest ja loobumistest

2008-04-01T00:05:00.000+03:00

Siin keskpäevase päikese käes Raekoja platsil kohvi juues ja kirjutades, sulavad mu silme all viimased lumehunnikud, munakividelt kaovad iga minutiga märjad laigud ning inimesed naeratavad laialt. Kevad on ametlikult käes ja ma tunnen, kuidas igal hommikul nähtamatu käsi libistab oma sooja pihu üle mu sassis juuste ning mina manan näole suure naeratuse, selle nähtamatu käe omanik ütleb mulle igal hommikul: Rise and shine! Ma olen selline lendlev inimene, kes laseb endani harva, aga kui laseb, siis nii sügavale, et hiljem on raske lahti lasta. Ma ei räägi siin ilmtingimata suhetest, ma räägin kõigest. Ma ei vaimustu kunagi kergesti. On asju, mida ma armastan juba enne kui neid päriselt näinud olen ning on asju, millesse kiindun tasapisi, nende konarlusi ja õõnsuseid avastades. Viimasel ajal on elu sundinud loobuma, võibolla isegi mitte loobuma, vaid lihtsalt ise oma käike tehes mõned asjad minult rebinud. Kõigiga juhtub. Nädal tagasi rääkisin Franciscoga, kellele kuuluvas vanalinnakorteris Malagas alati olen, see korter on näinud mind lõbusana, kurvana, rõõmust naervana ja suurest kurvatusest nutvana. Minu inspiratsioonikorter, millesse armusin enne, kui seda pärislt näinud olin. Ärge küsige kuidas, aga nii see oli. Kaks suve tagasi Hispaanias hääletades oli see minu ja Kersti staap, meie kindlus, kuhu iga kell tulla. Seal sündis suur osa minu blogist, siis kui kell juba varaseid hommikutunde kõndis, Kersti, tekk üle pea, magas ning Sade vaikselt laulis ja paksud kardinad rõduuste ees tuule käes lainetasid. Francisco ütles, et müüs mõlemad oma restoranid ära, andis korteri ära ning otsis tasuvama ning liikuvama töö. See oli löök, mida ma kõige vähem ootasin. Ma armastan seda korterit, tal on mulle eriline tähendus ka siis, kui seda enam pole. Mida ma aga tean on see, et Malaga lahkub mu lemmikpaikade hulgast Hispaanias. Olen vist halb seletaja, aga see tunne on mu sees olemas. Malaga on turistikoht, mina selliseid ei salli, aga see korter tekitas erilise aura. Kuidas ma võtmed näpus mööda väikeseid tänavaid poodi kõndisin ja hiljem poekottidega päikesesoojadel tänavakividel tänavamuusikuid nautisin ja vaatasin mööduvaid inimesi või meest ja naist, kes selle sama muusikajärgi ennastunustavalt tantsisid, vaid teineteisele. Või, kuidas ma eelmisel suvel Marokost tulin, hing segamini, pea mõtteid täis ja teisel hetkel juba mõtetest tühi, ma olin esimest korda oma mõtetega üksi. Ilma ainsagi võimaluseta kelleltki midagi küsida. Minu kolme rõduga korter aitas mind. Malaga on sellisena täis mälestusi, millest ma ei ole nõus loobuma. Loobusin pelgupaigast, mida nüüd vaid tänavalt möödudes võin jälgida, ent mälestusi ei luba ma kellelgi võtta.See sama lugu pani mind inimestele mõtlema. Ja ma mõtlen, et miks küll me loobume liiga kähku. Miks me lööme tihti käega asjadele, millel võiks tulevikku olla, aga me ütleme pärast esimest tagasilööki, et ju elu tahtis nii või ju oli siis ette määratud. Mis kuradi ettemääratud? Mis elu tahtis nii? Kes see elu selline on, et meile asju ette kirjutab. Ma usun, et teatud asjad on inimesele sündides tõesti "ette kirjutatud", ent kuidas me saame öelda mõne suhte puhul nii, kui me ise ei ole pingutanud või laseme teisel poolel egoistlikult ostustada. Mulle meeldis kinos seinal rippuva filmi plakatil öeldu: "Vahetevahel on vaja armastust veidi tagant tõugata." Ja ma ei räägi siin ainult mees pluss naine või naine pluss naine või mees pluss mees sügavamatest suhetest, ma räägin kõiksugu tunnetest, paaridest, sõpradest, tuttavatest. Tihti me lihtsalt vaatame, kuidas teine inimene kaugusesse kaob ja me ise ei tee selleks vähimatki. Vahest võibolla polegi millestki loobuda, meile vaid tundub, et on. On olnud vaid segased tunded tänavate rägastikus, lendlevad õhus, majanurkade vaikuses. Ma istun siin edasi ja püüan oma segastele mõttekäikudele mingisugused sadamad ja sihtpunktid leida, aga ma palun, et te kõik mõtleksite endale oluliset inimeste, paikade, olukordade peale ning mõelge, milliseid neist tasuks tugevamini kinni hoida, milliseid tagasi võita, milliseid endaga kaasas kanda. Mina järjestasin enda omad. Tean, et kui olen olnud sunnitud millestki lahti laskma ja päevavalguses tunnistan, et elu läheb edasi ja ma olen lahti lasknud, siis õhtupimeduses üksinda tulevad segased tunded tagasi ja ma olen ikka seal hetkes, kui tagasilöök tuli. Mu pea on segamini ja ma ei oska olla õnnelik. Hommikul tuleb see nähtamatu käsi ja kõik on jälle särav.

Rassism keskturu elektrikute seas

2008-03-20T23:04:00.000+02:00

Jajaa, ma tean, et ma lubasin paljudele sellest vahejuhtumist rääkida, isegi Piiale Iisraeli saatsin sõnumi kutsega õhtul seda lugulaulu oma silmaga kaema tulla, aga ma lihtsalt ei viitsinud kirjutada. Ah, et millest ma sogan, kohe räägin.Elan linnast väljas, Peetri külas ja sõidan marsaga linna, sest ma olen liiga laisk, et autojuhi lubade tarvis kooli teooria eksamit uuendada ja ARK-i minna. Auto ootab mind juba 2 aastat maja ees. Mõneti on see laiskus ka selles kinni, et otseselt mul kuskile koguaeg sõita ei ole vaja, vahest kui on, siis on ju takso või sõbrannad olemas ja pealegi meeldib mulle ühistranspordis inimesi vaadata. vahest võin üpris totaka mulje jätta, aga ausalt öeldes nagu väga ei huvita. Minu istekoht on alati hoolikalt valitud, silmas pidades muidugi seda, et ma võimalikult paljusid inimesi sealt näeksin. Kunagi, kui ma nii palju aega kodus voodis kirjutades mööda ei saatnud, siis ma võtsin ette reise trammiga Baltijaamast Kopli poole ja siis sealt tagasi Kadriorgu, kõige põnevamad inimesed tulid peale alati kuskil Linnahalli kandis ja siis võis peatuseid liigitada vabalt selle järgi, kui vanad inimesed peale tulid. Ühesõnaga, nüüd olen ma läinud üpris kaugele sellest, millest rääkima pidin hakkama. Mina, Peetri küla, laupäevane päev ja 11.30 Jüri marsa nr 214.PS! Marsas ma istmeid ei vali, sest tihti on lihtsalt pole midagi valida, peab püsti seisma.Paar nädalat tagasi jagasin pikka rida marsa lõpus koos kahe töötansoomeskannantosse tüübiga, mõlemal oli vahvasti paar esihammast puudu ja nõnda nad mõnusalt väga sotsiaalpoliitilisfilosoofilist vestlust pidasid. Minu kõrvad hakkasid liikuma, kui jutt läks Inglismaal koos neegritega töötamise peale. Järgnebki dialoog kahe puuduvate hammaste, vatiinijope, siilisoengu, viltuse lõua ja tossudega tüübi vahel marsas nr 214, millest lubasin nii mõnelegi juba ammu kirjutada.A: "Tead, seal Inglismaal, onju, seal ma töötasin koos täiesti neegriga, must noh, nagu öö. Nii et pimedas oleksin ta jalust jooksnud mitmel korral. ja tead, mis mulle kohale ei jõua? See, et neile orjadele makstakse nagu mingi 13 naela tunnis, see on ju seal Mosambiigis mõne kõvema kuti kuupalk. Tead, kuidas minu meelest peaks olema? Peaks olema nii, et see, kust sa tuled määrab su palga. Need vaesed neegrid peaksidki kuus 13 naela teenima."B: "Noh, aga sul ka on Eestis ju palk väiksem, kui seal Inglismaal?"A: "Mis sa oled nende poolt vä? Üks neeger oleks mind pimedas ehmatanud surnuks ju. Mina olen valge ja peangi rohkem teenima."B: "Mõistan, ma olen su sõber ju. Aga mul seal Keskturul on ka ju nii, et need kuradi Pakistanlased eks on siia kolinud. Mõtle meie maale. Ja üks päev läks ühel Ahmadil pirn läbi ja siis kindaga susis seal midagi, oma musti näppe ei olnud julgust välja võtta, lõpuks kutsus minu, maksis 100 ja palus, et ära vahetaksin."A: "Ma ütlen, sünnist peale vaatavad, et lihtsamini saaks, mustad, raisk. Mida nad siia ronivad, olgu oma kodus."See vestlus kestis nii kaua kuni mina lõpuks vihast sinisena marsal turu juures kinni lasin pidada ja edasi jalutada otsustasin. Võibolla kestis see vestlus edasi, ei huvita, lihtsalt vihale ajas, kui kuradi rassistlikud võivad ühed inimesed olla. Meil on nendel mustadelt õppida ja neil kindlasti meilt ka, aga me ei räägi siin mingisugusest vahe tegemisest. Ei tea, mille poolest need hammasteta ahvid paremad on kui must mees näiteks Mosambiigist või tahmanäpp Pakistanist?Ja punkti pani mu oma isa sellel esmaspäeval, mil pärast mu sünnipäeva koju sõites minu jutu peale, kuidas ma oma suurendatud foto väikesest imearmsast Kuuba tüdrukust suure toa seinale teleka taha panen, ta lihtsalt ütles resoluutse ei, aga olles enda eist ilmselgelt pisut üllatunud, püüdis olukorra naljaks keerata. "Mis must Kuuba tüdruk, kui sa selle sinna paned, siis ostan nii suure teleka, et midagi kuhugi ette ega taha ei mahu, ülemiselt korruselt saab ka telekat vaadata ja see must tüdruk ei mahu kuskile."Minu vanemad põhjendavad oma vastumeelsust tumedate vastu sellega, et meie ühiskond ei ole valmis (noh kui näiteks valgel naisel on mustaga v mulatiga v vahet pole mis värvi tumedamaga laps) ja et laps kannatab.Ja nii me sünnitamegi rassismi. Püüame lastes juba varases eas tekitada tunnet, et must on imelik, valge on normaalne.Maarit rääkis täna vahva loo sellest, kuidas tema endise kuti perekonnas on keegi Rootsi mees, kelle mõlemad lapsed, poiss ja tüdruk, on endale mustad kaasad leidnud ja kui siis ükskord ühise laua taga istuti ütles üks tilluke Eesti sugulane sellele, kes veini kallas: "Vala neegrile ka veini!"Lapsesuu räägib seda, mida kodus räägitakse :)

Te quiero, amor

2008-01-29T00:02:00.000+02:00

Ma ei raatsinud Kuubal olles päikest, salsat, värvilisi inimesi, ürgset loodust ja seda imelist aurat ja mulli, milles hõljusin mitte kuidagi raisata aeglasele internetile ja siin kirjutamisele. Igal juhul teen seda nüüd, trotsides oma voodis teki all rõvedat Eesti ilma ja vihaseid inimesi, kes kunagi mitte millegagi rahul pole.Kuubal on kõik nii lihtne: inimesed istuvad päevast päeva maja ees, kiiguvad edasi-tagasi kiiktoolides, lehvitavad möödujatele, kes peatuvad, nendega vahetavad mõned laused. Nendest lausetest võib aga ühtäkki pikk, minuteid või ka tunde kestev jutuvada saada. Inimesed on siirad, naeratavad ja armastavad. Iga kuubaka jaoks on oluline tema perekond ja isegi noorele on pühaks missiooniks leida enda kõrvale inimene, kellega abielluda ja lapsi saada. Need inimesed lihtsalt teavad, kuidas armastada ja hoida. Meie teed ristusid soome poisi Samiga, kes oli paar päeva varem rannas tutvunud kohalike meestega ja nendega nüüd siis õhtuti koos hängiski. Paar päeva pärast meie kohtumist ristusid meie teed ka tema sõpradega. Toredad inimesed, ei püüdnud midagi pähe määrida, huvitusid meist, meie eludest, mitte rahakotist, mis tegelikult pooltühjana kotipõhjas kaasas tolknes. Pärast esimest õhtut ja paari salsa tantsu oli selge, et nemad meile selle pagana salsa selgeks õpetavad. Neil oli selline eesli kannatus meiesuguste puupuusadega, et sobisid õpetajateks küll. Noh võibolla oli nendega päevast-päeva hängimine viga, sest asi lõppes kahe kurva silmapaariga, kui minemas olime. Teise päeva veetsime üksikul rannal, mis oli iseenesest kena ja metsik, aga meist paar meetrit eemal lebas roosades trussikutes mustanahaline, kes pärast 15 minutilist meie liivas hullamist jälginuna püsti tõusis, rahulikult oma taevastesse avarustesse tõusnud meheuhkuse laiade lühikeste pükstega kattis ja siis põõsasse ca 10 minutiks kadus. Teadagi, mida tegema. Meie salsa õpetaja küsis veel samal õhtul üle, et kas me ikka saime aru, et me seda meest erutanud olime. Õhtul läbisime sama raja: jalutasime mööda valgustamata linnateid randa, sealt edasi mööda täielikku pimedust mööda rannaäärt, kus kostsid ainult lained ja vahetevahel haaras silm pimedas mööda randa jooksvad krabid, kes tõenäoliselt meie sammude eest põgenesid, edasi oli vaja ületada sild, mis oli rohkem nagu kaks palki koos aukudega, kust mul näiteks jalg läbi libises. Siis tuli läbida küla koos keset teed magavate sigadega ning lärmavate koertega. Lõpuks rannas, olin ma õnnelik, tagasitee veel ootas, aga ma lootsin sellele ainsale mojitole, mille kavatsesin juua. Seal me lamasime, taevalaotus oli tähtedest kirev, meri nii vahune ja hirmutav, et iga kord, kui hiiglaslikud lained vastu kive pekslesid, tundsin ma hirmu, selline tunne nagu need laineksid oleksid tulnud, et sind kaasa viia. Ragner nüsis tähekumas rannast leitud kivil laimi ja valmistas imehead mojitot. Istusime vaikuses, mina, Grete, 2 kuubikut ja meie soome sõber Sami. Vaat, see on vabadus. Sa tuled keset ööd, viskad end üksikule rannale selili, hoiad käes mojitot ja su kõrval on inimesed, kes oskavad seda hetke nautida, ilma igasuguse lobata. Vastu randa pekslevad hiiglaslikud lained ning lugematul arvul tähti virvendab su ees. Hiljem libistasime end üle selle sama silla, vahetasime kodus riided ja läksime tantsima El Ranchoni. Pärast pidu, mis juba kell 1 oma uksed sulges, kobisime Ragneri juurde sööma ja siis koju. Pärast seda päeva olid aga kaks meest kindlad, et just meie oleme neile need õiged. Maja ees hüvasti jättes, haaras Mister Salsa mu käe, hoidis seda enda südamega ühel kõrgusel, vaatas oma sügavate silmadega minu mitte nii sügavatesse silmadesse ja teatas: "Te quiero!" Mina lipsasin selle peale tuppa. Mis asja, ta armastab mind? Hallooo, nii need asjad ei käi. Ma arvan, et tundsin sellel hetkel ennast nii nagu mehed, kui naine neile pärast esimest nädalat kohtamisi armastust avaldab.Järgmised paar päeva lasime endale salsat õpetada, Grete õpetaja muudkui korrutas, et tema abiellub selle tüdrukuga, mõnele teatas, et Grete on juba tema abikaasa. Minu õpetaja oli pisut tagasihoidlikum, tegi üle laua silma ja kutsus tantsima. Meie viimasel õhtul hingasin mõnes mõttes kergendatult, et enam seda ülevoolavat headust ja hoolitsemist ei pea taluma, teisalt oli kahju kahte murtud südant vaadata, kelledest üks vaikuses oma südamevalu välja elas, teine aga Gretele korrutas, et mis sest, kui tüdruk teda ei armasta, mees selle eest armastab palavalt. Seisime viimast korda meie maja ees, et hüvasti jätta. Ja siis haaras minu tagasihoidlik austaja mu käe ja küsis vaiksel häälel: "Ütle, kas on midagigi, mis sulle minus meeldib?"Mina muidugi tahtsin naerma hakata, aga suutsin kuidagi selle naeru kenaks naeratuseks võluda.Seepeale noogutasin, et teda mitte väga kurvana sinna seisma jätta pärast lahkumist."Mis asi siis?""Noooo, lihtsalt.""Mis asi? Või äkki ma ei meeldi sulle üldse?""Ah jäta, ma ju tantsisin sinuga. Sa oled kõige parem tantsija.""Tead, kui sa paari aasta jooksul tagasi tuled, siis ma tahan sinuga abielluda, sest ma tõesti armastan sind. Sa oled kõige erilisem naine, keda näinud olen."Näete siis, mina vaatasin suurte silmadega seda juttu ja hoolimata sellest, et minu jaoks oli ta suhteliselt võõras inimene, tundsin ma, et see, mida ta just öelnud oli, oli nii õige. MItte selles mõttes, et ma eriline oleks vms. Lihtsalt viis, kuidas nad elavad oma lihtsuses. Nad ärkavad hommikuti, lähevad tööle, õhtuti teevad staadionil trenni, õhtul keerutavad jalga ja liigutavad puusi salsarütmis. Ja kui nad on leidnud inimese, kes nende meelest neile sobida võiks, siis nad haaravad sarvist, lihtsalt nii ongi. Ei mitte midagi pealetükkivad, nad teevad seda kõike lihtsalt. Ja nii ongi. Meie siin vaagime nädalaid, kuid, vahest aastaid ja ega me kaugemale jõua. Järgmisel päeval bussi peale minnes oli nii kahju vaadata täiskasvanud meest nii murtuna seal seismas. Minu õpetaja tegi tööd, Grete oma puhkas ja tuli meile lehvitama. Istusime viimasesse ritta, krabasin aknal kardina eest ja muudkui lehvitasin. Kui buss vaikselt liikuma hakkas, panin päikeseprillid ette ja lasin tillukestel pisaratel üle põskede voolata. Kõik see kokku oli nii kurb. Mind oli võlunud nende lihtsus, nii valus oli inimest seal seismas ja tõsiselt igatsemas näha ning ühtlasi tähendas Baracoas lahkumine pikka tagasiteed Havanasse-21h bussisõitu- ning viimane omakorda lennujaama ja kojutulekut.

Te quiero Cuba!

Kuuba avatus

2008-01-21T00:01:00.000+02:00

Muljed Havanast skipin ma kohe, sest nagu paljud teist teavad, siis ei ole ma mingisugune suurlinna plika. Kardan vinguhaisu nagu pussipauku, larmavad inimesed ja mustad linnatanavad ei ole minu mangumaa. Havana on omamoodi lahe, selline sipelgapesa, kus koguaeg sagitakse ringi, suured varvilised ameeriklased liuglevad mooda tanavaid, keegi uritab pidevalt sulle midagi pahe maarida voi toksib sind oma köntidega ja palub raha. Kirjutan siia nuud jooksvalt, kus ja mis me teinud oleme, kui Eestis tagasi olen, kirjutan hindadest, kohtadest, bussidest ja inimestest rohkem ja puhendunumalt, sest tegelikult on siin oldud pea 2 nadalat mind inspireerinud, kui oleksin oma lapkaga siin, siis kindlasti ainult kirjutaksin, muidugi samal ajal turkiissiniseid laineid palmi all jalgides ja kookosepiima luristades. Hehee.Parast monusat rannapaeva otsustasime veel uhe oo Havanas olla ja jargmisel paeval Vinalesesse porutada. Ma olin netis pilte nainud monusast maastikust ja hobustega meestest, aga rohkem nagu midagi ette ei osanud kujutada. Ajavahe tottu oleme me olnud muidugi nagu vanad laiskvorstid, nii kui kuskile maha istume voi voodit naeme, huppame me pea ees ja suleme silmad. Magame uhesonaga koguaeg. Umbes pool teed nautisin ma segast unenagu, siis tuli vaike snaki peatus. Kuna siinmaal ei ole nii, et lahed koduuksest valja ja saad osta, mida ainult tahad igast tanava poest, siis ei ole tee peal baarides ka valik teab, mis suur. Kartulikropsud maitsevad nagu papp kerge peekonihaisuga, aga tuKola on kuubalaste versioon Coca-Colast ja seda oleme me siin joonud. Igal juhul, sellest baarist ei ostnud me midagi, sest bussist moni sentimeeter edasi seisis tume neegriplika kast kaes ja muus banaane. Noh, me siis motlesime, et oi kui cool, lahme ostame, nagu mustlased arbuuse vahest Eestis muuvad. Hinnaks utles chikk un peso. Me ladusime letti oma peso (turisti raha peso convertiblet, 1peso vordub u 12 EEK), et ta meile banaani annaks, ise motlesime, et pisut kallis nagu maa kohta, kus terved tee aared banaane tais on. ja oh meid lollakaid, chikk hakkas siis oma kastist neid tolmuseid banaane meile katte laduma. See tahendab, et uks banaan oleks maksnud 1 kohaliku peso ehk moneda nacionali, mis vordub u 50 eesti sendiga. Nii me siis bussi ronisime, ise onnest saravad oma banaanihunniku ule. Mida rohkem Vinalesele lahemale joudsime seda monusamaks loodus muutus. Palmid kuidagi saravamaks ja lopsakamaks, lehed puudel suuremaks, majad muutusid huttideks, inimesed soitsid hobustega ja lapsed ajasid paljajalu kanu taga. Vinalese bussijaama joudes nagin juba aknast, kuidas uks vaga vana hallipaine tadi hoiab A4 lehte kaes koos kirjaga: Triin y amiga! Nii armas, esimest korda elus oli keegi sildi teinud ja ootas mind. Meie uus kodu oli avar ja vahva. Saime endale tanavpoolse toa, nii et hommikul kell 5 vois kuulda koige varasemat kukke kiremas, sellele jargnes ilmselt mees autoga, kes kiremise peale ules oli tousnud ja siis kell 6 juba elu kihas. Inimesed ootasid tanaval bussi, millel ilmselt mingit graafikut ei olnud, sest moni ootas monel hommikul umbes tunnikese koos jalge ees siblivate kanade ja kukkedega. Meie kodu kulas elas 14 000 inimest. Jajah, tundub suur, aga tegelikult labis kula uks suurem tanav, mida mooda autod soitsid ja moned risti kulgevad korvaltanavad, kus inimesed elasid. Mida inimesed Kuubal teevad? Mulle tundub, et midagi erilist. Kastitais mehi soidab paar korda paevas kuhugi poole, voib arvata, et naiteks poldudele toole. Teised inimesed istuvad maja ees kiiktoolides ja lihtsalt passivad. Huuavad holaaa, lehvitavad voi ajavad naabrinaisega juttu. Vinaleses on tunne, et aega on koikide nende kiirete asjadega ja tegelikult ei peaks me uldse kiirustama nii mottetult. Teisel paeval votsime kohe uhe tuubi koos hobustega ja laksime orgude vahele kappama. Oeh! Ei suuda mina seda uldse kirjeldada: maed on kaetud pikkade palmidega ja meenutavad vihmametsa, sellised maed vahelduvad orgudega, kus laiuvad tubakapollud ja hutid, kus tubakat rullitakse ja kui moni turist sinna satub, siis pakutakse tallegi uks hea sigar koos jallegi kookose seest pakutava piimaga, millesse on alati voimalik lisada rummi, mett ja sidrunit. Uhte sellisesse me ratsutasime. Roheliste silmadega kohalik Romeo toi parima rummi oma hutist valja ja laks peoks. Parast tunnist plakutamist olime sobrad koos teise hobusepoisiga tulnud Mehhiko paariga, kellega teekonda jatkasime. Kui meie ostetud 4 tundi labi said, tegid hobusepoisid ettepaneku teha veel 2 tundi retke uhte tillukesse kulla, kus peetakse kukevoitlust, seltskonnas ringleb kovasti rummi ja on tunda verelohna. Muidugi pidime me maksma, aga olime nous. Kui juba hobuseseljas olen, siis voib ju minna. "Kyla" oli keset poosaid asetsev ring, mille ymber istusid igas vanuses mehed, ringi sees kaisid teised mehed, yhes kaes rumm, teises plasttopsid. Voite siis arvata, mehed olid monusalt svipsis ja voitluseks valmis. Kukkedel katkutakse jalgade kyljest suled ara ning pannakse nad nooriga kinni paikese katte, sest vastased peavad yhes kaalus olema. Arvatakse, et mida peenem, seda sitkem. Vahetult enne voitlust pannakse neile vahaga teravad kannused kylge ja tupsutatakse sulgede vahele vett, et nahka pisut niisutada. Lopuks viiakse kaks kukke ringi, enne teevad inimesed panuseid, et kes voidab. Siis tulevad omanikud kukkedega, poks kuulutatakse avatuks ja laheb lahti. Publik moirgab, plaksutab, oigab. Mina yritasin yle nende hyplevate peade pilte teha. Avavoitluses olid vastamisi pruun ja valge. Voitluse kaotab see, kellel rohkem verd tuleb, kes vahem liigutada suudab. Kaotaja tapetakse, voitja laheb edasi. Kogu voistluse seeria voitnud kukk lastakse karja kanadega kokku, et veel voitluskukkesid saada. Selleks ajaks kui voitja kanadega kokku lastakse on ta tihti pime ja vigane, aga kova mees ikka. Vaatasime yhe matsi ara ja hakkasime tagasi ratsutama. Vagev, aga rohkem vaadata ei tihka. Jargmisel paeval laksime Cayo Levisale, saarele, kuhu saab tunnise bussisoiduga mooda vaikeseid kylateid ja pooletunnise praamisoiduga. Praam ei ole muidugi mingi Saaremaa praam ja tegelikult ei raagi ma siinkohal ka mingisugusest sadamast, sest siinne sadam oli lihtsalt silm merre ja praam yks alus kus istuda sai pea ainult kapten, teised hangisid taga mootori juures. Saar ise oli imearmas, tyhi rand, koos valge liiva ja siniste lainetega, aga noh ilmaga meil ei vedanud. Alguses oli pilves, keerasime end rannatoolile kookoselehtedest varju alla kerra, aga siis tousis ka tuul ja hakkas sadama, nii et pogenesime baari katuse alla varjule. Kylmetasime 5 tundi enne kui tagasi oma vaikesesse kylla saime. S6brad, netiaeg on taas labi saanud, pean kahjuks lahkuma, aga lahipaevil jalle. Hetkel, kui teie minu reisi alguspaevist loete, olen ma juba Baracoas, saare ida osas ja naudin siinset metsikut loodust.

Viva Fidel! Viva Cuba! Viva la revolucion!

2008-01-18T00:00:00.000+02:00

Cubanisimo!Et te koik teaksite, siis Kuubal on internetiga nigelad lood: kallis ja aeeeeglane.Teiseks on oues koguaeg muusika, paike ja naeratavad inimesed, nii et tegelikult naudin ma arvutist eemal olemist taiega. Aga selleparast ei jaa seiklustest kirjutamata, lihtsalt aega votab. Aga aega on, eksju. Manana! 9. jaanuaril, kui me Gretega Tallinna lennujaama porutasime, olid meil seljas seljakotid, kaes iga reisija piibel Lonely Planet ja teadmine, et oo Londonis veedame me turklasest Yussui juures, kellega olin couchsurfingu kaudu paar emaili vahetanud ja teadsime seda, et Yosvani, kellele ka kirjutasin on meile Havanas oomaja kinni pannud.That was it! Ei tundnud justkui vajadust midagi pikemalt planeerida riigi jaoks, mis on nii kaugel, kus ma iial kainud ei olnud ja millest ma midagi oodata ei osanud. Peale mojitode ja salsa ofkoooors!Yussuf tuli meile lennukasse oma tulipunase ratsuga- vana, tulipunase Audiga- vastu. Ei mina saa aru, kuidas see mees kull turklane on- juuksed on heleheledad, nahk valge ja kaed pole ka karvased nagu kebabi meestel on. Igastahes kihutasime me tema ratsuga "tema poodi" eirates koiki liiklusmarke ja piiranguid. Noh et ikka kui mark naitas 50, siis tema spidokas 120. Muideks, minu jaoks oli esimene kord soita vasakpoolse liiklusega ja veel ees istudes. Nii et iga kord kui ta sajaga kurvi vottis, sulgesin ma silmad, sest ausona oli tunne, et see vastutulev auto soidab kohe kulje maha. Lopuks joudsime me tema "poodi", mis oli kebabi putka! meid suruti kohe taha ruumi kartulite ja kastrulite vahele vanadele toolidele. Uksepiidale toetas end Yussufi vend (ikka kebabimehe moodi) ja vatras oma tunnikese Kuuba revolutsioonist, venelastest, araablastest ja muidugi sellest, kuidas tema kui turklane, kes magedes venemaale nii lahedal elab kahte viimast vihkab. Venelased on lihtsalt nome rahvas ja araablased pole neile midagi head peale usu toonud. Muidugi ei olnud see mingi monoloog, meil oli ikka tosine usulispoliitiline arutlus. Tund ja moni minut hiljem haaras ta oma asjad ja laks minema, meie passisime koos ketsupi ja friikartulitega taga ruumis oma 3 tundi, kuni poiss koik kliendid onnelikuks tegi, pliidid koristas ja ruumi tuulutas. Lopuks joudsime tema koju, mis oli nagu videolaenutus, kusi, mida tahad, koike on. I wonder: kas ta kunagi kinost ei ole kuulnud?Noh ja jargmisel paeval peale 9 tunnist vaga monusat lennusoitu (Virginairi teenindus tegi kull silmad ette koikidele teistele, kellega lennanud olen) joudsimegi Kuubale. Esimene mulje aknast vaadates oli nagu varakevadine Hispaania, pruunikas muru ja uksikud palmid. Lennukast valjudes oli asi juba parem:suures ameerika autod, akendest murtsuv salsa, passivad inimesed teede aares. Midagi Maroko ja Hispaania segu, valjaarvatud need autod muidugi. Casasse joudes selgus, et meid oodati paev varem, aga onneks oli abivalmis Rosa korvaltanavast nous meid enda illegaalsesse tuppa lubama. Otsustasime linnas voimalikult vahe aega veeta, nii et jargmisel paeval kihutasime illegaalse taksoga randa. Illegaalsed on pea alati, vahemalt Havanas suured ameeriklased, jeiiii! Mees tuli parast jargi ka. Selline service! Joime rannas kookose seest piima ja nautisime muusikuid, kes olid kontrabassi liiva sisse tassinud ja tirisid seda edasi-tagasi.

Usk, lootus ja armastus

2007-12-27T23:58:00.000+02:00

Ma olen mõelnud viimase kolme päeva jooksul seal kuskil verivorstide ja kapsaste söömise vahel, et milleks meie neid jõule siis õieti peame. Tähistame Jeesuse sünnipäeva või on need jõulud midagi sellist, mida lihtsalt inertsist peetakse, sest pea terve ilm nii teeb? Ma arvan, et neid viimaseid va uskmatuid on rohkem, neid, kes lihtsalt kogunevad peredega, et end kurguni täis süüa, olles eelnevalt jõulukuul enda krediitkaardid mitmekordsetesse miinustesse ostnud. Minu jaoks ei ole jõulud iial olnud kellegi sünnipäeva tähistamine- ühe kalendri järgi elavad teevad seda nagunii 25.detsembri ja teise kalendri järgijad kümme päeva hiljem 7.jaanuaril. Ja kolmandate jaoks ei ole üldse jõule. On hoopis sellised pühad nagu Eid ul Fitr ja ‘Īd al-Aḑḩā (millega märgistatakse islamis püha palverännaku hadži lõppu). Elame ühel planeedil, aga oleme kõik nii erinevad. Meie, Eurooplased, elame asjade maailmas, tuues põhjuseks ühe poisslapse sündi, ostame end hulluks ja peame niimoodi jõule. Samal ajal on lugematul arvul moslemeid teinud läbi raske palverännaku Saudi Araabiasse Mekasse, saanud aru endast, Jumalast ja teab, milliste järeldusteni jõudnud, uute tasanditeni küündinud. Nad usuvad. Meie mitte. Mu ema ja isa kinkisid mulle jõuludeks tillukese raamatu "Eesliga Sevennides", mille vahel olevale kaardile oli mu ema nii ilusti kirjutanud: "Aastas pole ühtki tänamispüha. Kalendris peaks olema üks päev, mil saaksime teha kingitusi inimestele, kes eelneval aastal meie heaks midagi teinud, ja neid kallistada."Ma arvan, et meil ei peaks see isegi kalendris kirjas olema, võiksimegi jõulud selliseks pühaks muuta. Ja kallistusest täiesti piisaks, ma ei pea lugu küünlajalgadest ja šokolaaditahvlitest, esimesi on mul kodus eelmistest aastatest küllaga ja šokolaad ei mahu pärast kapsast ja verivorste nagunii enam kuskile peale taskute :)Paljud ütlevad, et jõulude ajal on õigus olla aus ja laduda lagedale oma tunded ja seni ütlemata asjad. Miks ma seda jõuludeks pean hoidma, miks ei või ma koguaeg aus olla ja kui keegi minu vastu on hea olnud, miks pean ma mingi tähtpäevani ootama, miks ei võiks me kõik oma lähedasi tänada kohe, neid kallistada, oma tundeid tunnistada.Minu jaoks on jõuludel senine tähendus kadunud ja ma usun, et sel aastal asendus see millegi lihtsamaga. Kuna aga lihtsad asjad ongi kõige keerulisemad, siis võttis kaua aega enne kui ma mõistmiseni jõudsin ja jõulutunde enda südames õigesse kohta suutsin paigutada. Mulle meeldib endiselt kingitusi teha, aga ma ei pea selleks jõule ootama, ma võin niisama ka kinkida. Ja kui ma tahan kallistada, siis ei pea ma ka selleks jõule ootama, ma võin niisama kaela langeda.

"And i blessed God that i was free to wander, free to hope and free to love."

Travels with a Donkey in the Cevennes

Eesti naine

2007-12-20T23:57:00.000+02:00

Eesti Meestest ma juba kirjutasin, kirjutan nüüd siis ka Eesti Naistest. Tavaliselt inspireerib mind miski kirjutama, nii ka sel korral. Käisin täna viimast korda enne pühi trennis, rapsisin nii palju kui suutsin, et ikka kapsast ja kartulit saaks jõuluõhtul sisse ajada ilma, et süümepiinad pärast iga rasvast nõretavat ampsu mind kuskilt näpsitaksid.Igaljuhul pärast trenni pesemas oli minu paremal käel üks hoolitsetud tütarlaps ja samasugune iludud minust vasakul pool. Pesime seal pühas rahus, kuni üks neist iludustest hakkas küünenahka närima, olles sellega ühele poole saanud, torkas oma kunstküüned ninna ja nokkis kõik tatikollid väga avalikult oma ninnust välja. Lõpetuseks rögastas ta pesuruumi põrandale!!!Teine tütarlaps tühjendas seepeale häälekalt oma nina sinnasamasse põrandale! Mina siis astusin vasakule ja paremale põigeldes põrandal voolavatest kollikestest eemale. Vaatasin suu töllakil ega osanud nagu seisukohta võtta. Laseks ka läraka põrandale, ütleks midagi või oleks vait. Olin siis lõpuks vait ja vaatasin neid väga põlgliku pilguga. Naised!

Jõuludest

2007-12-18T23:56:00.000+02:00

Mis naine ma olen, kui ma jõuludest ei kirjuta! Jah, just nii mu sõber mulle ütles. Muidugi ma kirjutan, teie kõigi heaks meeleks. Minu head mälestused jõuludest pärinevad ajast, kui meil veel oma maja Ülemiste järve taga ei olnud, me elasime Siili tänaval neljatoalises korteris, teisel korrusel. Meil oli koer Morgen ja igal aastal ootasin ma kõige rohkem detsembri kuud, kui hakkasid käima päkapikud ja kui lõpuks päädis asi maale sõiduga, kus oli alati paks-paks lumi, hanged vaat, et katuseni, kuused vajusid lume all vastu maad ja vanaema pidi ahju mitu korda päevas kütma. Tuppa astudes lõi vastu alati selline õige jõululõhn, segu verivorstist, piparkoogist, mandariinidest ja praksuvatest puudest pliidi all. 24. detsembri õhtul tuli alati jõuluvana, kellele tuli sada korda luuletust lugeda, sest vanaema oli teinud ju kingitused, samuti onupere, siis mu ema ja siis veel mu isa ka. Ausõna, ma nautisin iga hetke. Nautisin isegi öötunde põrandal vatitekil magades, sest terve maja oli rahvast täis ja nooremad lükati ikka põrandale. Aga mul ei olnud selle vastu midagi, et vanaema nooruspõlve suur sitsist öösärk seljas sinna jääkülmade just verandalt tuppa toodud vatitekkide vahele end libistada. See kõik oli kuidagi nii soe ja mõnus.Asi hakkas koos lagunema siis kui ma sain teada, et minu ema ongi see, kes varastel hommikutundidel, enne minu üles äratamist mu sussi käib täitmas ja mina teda lolli peaga päkapikuks kutsun. Siis, kui onupoeg sündis, meie onutütrega teada saime, et igal aastal mängib jõuluvana mu isa ja otsustasime onupoja lõbustamiseks selle ülesande üle võtta. Jah, ma olen vähemalt 3 aastat jõuluvana mänginud, vatist habe ees ja vanaisa hommikumantel seljas. Esimesel aastal onupoeg pelgas, siis hakkas juba põlvel istuma. Nüüd on asi nii kaugel, et temagi vist ei usu jõuluvanasse.Siis saime me endale maja, ega saanud enam endile lubada paariks päevaks terve perega maale minekut, sest maja vajas kütmist, kassid ja koer toitmist. Siis jäid harvadeks talved, mil jõululaupäeval lumi ka maas oli. Kadus tasapisi see kõik, millest ma hoolinud olin, mida armastanud ja kalliks pidanud. Viimane piisk minu jõuluootuse lämmatamiseks oli vanaisa surm sellel suvel. Kõik on suureks kasvanud- onutütar vihkab maale ööseks jäämist, sest peab nende samade külmade vatitekkide vahel magama, ema ja isa ei suuda ühist aega leida, et maale sõita, mina lasen end meelega tööle panna. Sel aastal kadus ka rõõm ja tuhin kingitusi teha. Käin läbi ostukeskuse selleks, et teisele poole keskust saada, vaatan neid hulluvaid inimesi nagu ei oleks nad minuga ühelt planeedilt. Mind ei huvita, mul on ükskõik! Niisiis, mind te seal ühena nende seast sel aastal ei leia.Üle kõige igatsen seda vanaema kollase maja sooja lõhna jõululaupäeval, villaseid sokke, mida ta iga jumala aasta kinkis ja seda melu, mida meie väike pere vanaisa toodud kiitsaka tuledes kuuse ees igal aastal nautis.Mulle ei meeldi jõulud, mis on mul praegu, minu pärast võivad nad sama hästi ka olemata olla. Jõuludest on saanud pikk püha, kus korraldatakse stiilipidusid ja leitakse põhjus viina juua. Lame, minu meelest. Ma annaksin kõik, et istuda seal, kus 5 aastat tagasi, oma vanaisa, vanaema, onu, onu naise, onutütre, onupoja, ema ja isaga ning akna taga langevate suurte helvestega.

Destination Cuba!

2007-12-01T23:55:00.000+02:00

Ma olen selline planeerija. Kuigi need, kes mind teavad ei pruugi uskuda, siis tegelikult on mu elu alasti umbes kaheks aastaks planeeritud. Alati kukub aga nii välja, et elu teeb omad korrektuurid ja ikka liigun ringiga mööda oma esialgsetest plaanidest. pero no pasa nada! Teed on kurvilised ja mulle meeldib avastada uusi kurve ja oodata, millal pööre läbi saab, et võiks juba kurvitagust näha. Noh, anyways, ma otsustasin septembris, et puhkan terve novembri. Kuna ma aga ei oska puhata, siis ma lihtsalt lubasin tempovabamalt võtta. Ma ei ole julgenud enne midagi kirjutada ega öelda, aga tundub, et on juba kuu viimane päev ja ma tõesti olen suutnud novembri vabamalt võtta. Esimene plaan, mis täielikult täitus. Käisin Hispaanias, tegin pikki jalutuskäike, käisin poodlemas (muidugi ei olnud midagi osta), sõin sushist ja mereandidest end ogaraks, tulin tagasi ja ostsin trennikaardi üle ma ei tea kui pika aja. Nii ma siis oma päevi sisustanud olengi: Ärkan nii hilja kui võimalik, kui kool on hiljem, siis käin kohe trennis ära, kui kool on varem, broneerin treeningu hiljem, pärast haaran poest vähemasti kaks kilo mandariine ja kobin koju, et pisut kirjutada või telekat vaadata ning siis Une Matile järgneda.See nädalavahetus toimub aga üleminek: ma pean oma vabalt võtmise vahetama rabamise vastu. Koolis on esimesed eksamid kohe-kohe, raha on vaja teenida, et Kuubal ei peaks iga öö rannaliival magama. Jah, minu järgmine sihtpunkt on Kuuba:) 9.jaanuar lendan Londonisse, veedan öö seal ning 10.kohe Kuubale! Gretega praktiliselt unistustes elamegi. Unistame sellest, kuidas pea ees ookeanisse sukeldume, värviliste kaladega veealust maailma avastame, liivas end edasi-tagasi rullime, värviliste inimestega kohtume, Kuuba lõhnast joobume ja pisikesi külasid avastame. Oeh! Praegu siin kodus pärast body tone´i trenni Grey anatoomiat vaadates, mandariine õgides, mullivett juues ja kukalt sügades raputan ma pead ja mõtlen, et tahaks koguaeg vabalt võtta:) Kahjuks käib see aga intervallidega: kiire-kiire rabelemine ja siis nagu enese premeerimine mõnede kaunite hetkedega. Mulle meeldib, see rabelemine paneb neid hetki hindama.

Eesti mees välismaal

2007-11-16T23:54:00.000+02:00

Kell on 13.54, mu läpakal saab kohe aku tühjaks, aga ma tahan selle sissekande ära kirjutada.
Berliinis algas eile öösel rongijuhtide streik, mis tähendab seda, et rongid käivad tavapärase 6-15 minuti tagant, iga 40 minuti tagant. Otsustasin riskida ja jõudsingi lennujaama. Kuna mingi sitapea varastas mu rahakoti, oli mul hostelist lennujaamani jõudmiseks üks pilet pluss 13 eurot sularaha. Takso jäi kohe mängust välja.
Nüüd ma istun siin kohvikus, mõnus võiku kõhus ja Coca-cola laua peal ning kirjutan. Ühtäkki on mu ümber tekkinud palju laudu, kus istuvad mehed, Eesti mehed. Mul peaks ju hea meel olema oma keelt ja oma inimesi kohata, aga üldse ei ole. Ma lihtsalt vaatan neid ja mul on häbi, et ma nendega ühte rahvust jagan. Eranditult kõik nad näevad välja nagu soomlased, näost hallid või õlle tagajärjel pisut punakad ja õhetavad, neil on õllekõhud, väljaveninud kampsunid ja t-särgid, nad lösutavad laua peal ja mugivad võileiba nii, et puru lendab. Kasimatud ja kasvatamata.
Muidugi võileivaga lauda tulles hädaldavad nad kõva häälega:
„Tra, ostan siin võileiva ja Coca ja maksan 7 euri, mine nagu vittu, eks.”
Teine teeb selle peale krooksu ja noogutab.
Väga härrasmehelik.
Mina kõrvallauas teesklen, et olen kuskilt mujalt. Mina neid ei tunne, mina ei ole samalt maalt.
„Tra, ikka nii kallis,” ei saa üks töllmokk võileiva hinnast üle.
Kusjuures need Berliini lennujaama Marche kohviku baquetted on alati jube head ja värsked. Mida nad kurat virisevad. Nii tüüpiline, mitte miski pole hea.
„Kle sa oled kuidagi näost ära.”
„No, kurat, vähese viina viga, eile oli esimene päev sel kuul, kus ma olin kaine, aga kurat, ma ütlen, et see oli ka viimane.” Hahhaaa, naeravad need töllmokad koos.
Teises lauas istuvad kaks „100 kilo mehe ilu” ja söövad punetavate nägudega pintsaku nööbid lahti neid võileibu ja muudkui ägisevad rõõmust. Vastik hakkab. Nagu kuradi sadamas oleks ja vaataks soomlaseid. Siis me räägime, et soomlased on veidrad ja joovad palju. Ega meie mees välismaa lennujaamas parem välja ei näe.
Esimese eestlaste laua kõrval on laud rootsi või norra mehi, väga lihtsad, joped seljas ja tennised jalas, aga nad räägivad vaikselt, joovad kohvi, ei krooksu ja naeratavad kenasti. Väga lihtsad ja meeldivad. Ju eestlase jaoks tähendab lihtsus kohe krooksumist, läkastamist ja räme olemist.
Ja siis nad imestavad, miks Eesti naised välismaa mehe üles leiavad ja neile naiseks lähevad. Hakake endi eest hoolitsema, lõpetage see kuradi vingumine kõige ja kõigi üle, püüdke naeratada ja teisi oma probleemides mitte süüdistada ning naistele meeste mitte koerte eest olla, kes kodus ei püsi, tilbendavad ühe posti juurest teise juurde ja märgistavad territooriumit, siis hakkavad naised teid ka austama ega lähe välismaale. Aga mida mina ka siin lennujaamas oma tühja akuga tean. Ja küllap on juba hilja ka, ega matslust välja ei juuri.

Ameerika mentaliteet ruudus

2007-11-16T23:52:00.001+02:00

S9 rongis teel hostelisse kohtasin kahte Ameerika tsikki, kes õpivad Barcelonas ja kes oma mentaalset väärarengut kõva häälega demonstreerisid.
Tüdruk nr 1 (ilus pruunisilmne malbe iludus, pikkade pruunide juustega): „Is this to Alexanderplatz?” ise oma spordikotti ja veel suuremas jopes olevat sõbrannat kättpidi rongi tarides.
Üks veetlev saksa naine aitas neid, vastas küsimustele, mis kohati kõlasid väga piinlikult.
Tüdruk nr 1: „How is thank you in german?”
Tüdruk nr 2 (ka malbe tüdruk, aga mitte nii ilus ja sihvakas, kui esimene): „We know nothing about Germany, what so ever.”
Tüdruk nr 1: „Damn, do we need to validate our tickets?”
Naine: „Yes, outside are red boxes, there you can do it!”
Tüdruk nr 2: „Are you crazy, i´m not going to leave without you. Let´s pretend we are stupid tourists.”
Tundus, et tüdruk nr 2 hakkas asjale pihta saama, aga selle vahega, et nad ei pea teesklema, nad ongi lollid.
Mina: „This train is gonna stay here 8minutes more, you go quickly.”
Tüdruk nr 1 jooksis ja tegi asja ära, seni kuni nr 2 küüsi näris ja muretses, kas sõbranna jõuab ikka 2m kauguselt rongile tagasi.
Siis tuli välja, et nad õpivad Barcelonas, kus ka Naine oli aasta aega õppinud ja oma eluarmastuse leidnud ja nüüd pendeldabki kahe riigi vahet. Just, selle kõigeni siis meie jutt jõudis.
Tüdruk nr 2: „I know like what you feel, my boyfriend lives in New York, it is sooooo hard.”
Naine noogutab, õnneks heliseb ta telefon ja ta on neist tüdrukutest vabastatud.

Tüdruk nr 1 minu poole pöördudes: „So, you are from Germany?”
Mina: „No, from Estonia,” ise kapuutsi muiates, sest nagunii nad küsivad, mis firma või mis võileib see on.
Tüdruk nr 1 peaaegu kiljatades: „NOoooooooooooooo way, my good friend is from Estonia.”
Mina: „Oh, really, Estonia is so small, i probably know her.”
Tüdruk nr 1: „Her name is….her name is… what is her name? He….Heeee, Helga, Helgeee, something like that, i can´t remember at the moment.”Nii palju siis parimast sõbrast, kelle nime isegi ei suuda meenutada. Ma küll tean oma väga heade sõprade, osade nende sõprade ja ka paljude oma tuttavate nimesid. Aga noh, ma olen ka Eestist.
Ma ei jaksa kogu seda lolli juttu, mida need kaks malbet ajasid, siia kirja panna, aga ma sain täisülevaate nr 2 boyfriendist ja nende suhtest, sellest, kuidas nad mõlemad Barcelonas õpivad ja sellest, kuidas ühest saab elukutseline hispaania keele õpetaja.
Tüdruk nr 1: „You came from BCN?”
Mina: „Yes i did.”
Tüdruk nr 2: „Wow, why you where there?”
Mina: ”Spain is like my other home, you know, i have friends there.”
Tüdrukud punnitavad silmi ja muudkui imestavad, kui lahe ma olen.Tüdruk nr 2 pärast u 4 minutilist vaikust: „It is probably late to ask, but where is Estonia?”And there i was, sitting in S9 totally amazed. Ühel on sõbranna Eestist ja ta vaatab ka küsivalt mulle otsa. Jeeeeesus! Püha koraan küll!Mina: “It is fine that you don´t know, it is close to…”Tüdruk nr 2: “ Georgia ?”Mina: “Nooooo, it is close to Finland, Latvia, Lithuania, Russia .”Tüdruk nr 1 ilmselgelt segaduses, mis asi on Latvia ja Lithuania: ”OK, I know now, coz I know where Russia is.”Siis nad küsisid, kas ma tean, mis on couchsurfing, sest selle kaudu nad Berliinis öömaja saidki.Mina: “Yes, I know what couchsurfing is, i´m member.”Tüdruk nr 2: “OK, it is just that some people don´t know, we thought that you are one of those.”Mina: “Well, i´m not.” Minu väljapigistatud naeratus oli neile vist nähtav ja nad jäid omaette midagi arutama, kuni 5 minuti pärast nad ikkagi pidid minuga JÄLLE rääkima hakkama.Tüdruk nr 1: “Soooo, how many languages you know?”Tüdruk nr 2: “We know two- English and German.” No ja muidugi oli ta selle üle uhke. Mõelge ometi- kaks keelt! Huhh, must be hard!Mina: “Estonian, English, Finnish, Spanish, Russian and French, I study Portuguese and Arabic, of course I can´t speak them all fluently, but I can manage.”Tšikid olid vait.Tüdruk nr 1 pärast piinlikku vaikust teisele: “French sounds good, or Portuguese, it is also easy for us, since we know Spanish.”Tüdruk nr 2 tahtmata keele teemadel peatuda: “What do you think about boys in Spain ?”Ma olin muidugi pisut hämmeldunud, aga mis seal ikka.Mina: “They are fine, but since I have many Spanish friends and all of them are quite sexy and good looking, I don’t find Spanish men extremely sexy. And when somebody calls you Rubia or Guapa just ignore it or answer Moreno or Guapo and they will leave you alone.”Tüdruk nr 1: “Once I called one man abuelo, it means grandfather.”Siia otsa tuli veel paar hispaaniakeelset lauset, kõva aktsendiga. Mina muigasin ja muigas väga kena habetunud noormees, kes lennukis üle vahekäigu mu kõrval oli istunud.Õnneks tuli minu peatus, aga enne seda sain veel ühe pirni.Tüdruk nr 2: “Could you please tell us how many stops are left?”Mina: “Til´your stop?”Tüdruk nr 2: “Yes, we have no map.”Sellised tüdrukud siis. Esimest korda Berliinis, ei oska tere öelda, pärast seda, kui keegi neile seletanud on, kuidas see siis on, siis nad ei suvatse seda meelde jätta ja küsivad veel 3 korda, kuidas tere on. Siis ei ole neil kaarti. Aga püha jumal, oluline on see, et nad on New Yorkist, nad õpivad Hispaanias, räägivad suuuuuuuuuuuuuuure aktsendiga hispaania keelt, teavad, mis on coushsurfing ja oskavad veel ühte keelt- inglise keelt. Ja muidugi teadsid nad seda, et lumi on lahe ja et Berliinis on parim ööelu terves Euroopas.Jeiiii! Thumbs up, people!

Berliini hall aura

2007-11-16T23:52:00.000+02:00

Minu jaoks on Berliin alati lihtsalt koht, kus peatud öö ja siis edasi minna oma sihtkohta. Mulle Berliin ei meeldi, nii hall, nii kurblik, nii üksik. Võib-olla on selles süüdi muidugi see, et ma saabun alati pimedas, alati on külm aastaaeg, tavaliselt on sadanud vihma või lund ja ma olen oma tagumiku otsast külmetanud ja kõrvad vajavad toasoojusesse jõudes veel pisut hõõrumist. See kord siia tulles oli Kerttu see, kes mu päästis, olles lennukis ja kohe minuga nõus Berliinis öö veetma. Tulles Barcelonast olin enam kui kindel, et ühtegi sõpra ma teel ei „tee” (make friends), nii et pean selle õhtu ja öö uhkes üksinduses veetma. Jõudsin hostelisse, panin asjad ära, sidusid salli ümber pepu, sest külm oli hoolimata t-särgist, sviitrist, dressipluusist ja nahktagist, haarasin World Press Photo 2007 võistluse raamatu kaasa ja läksin sushit sööma.
Kitano on mu lemmik sushi koht, ettekandja oli jälle seesama naeratav noormees. Tellisin suure kannu jaapani rohelist teed ja sushi valiku. Tegevust jätkus koos lugemisega oma kaheks tunniks. Siis tuli uni ja ma otsustasin lendlevaid lumehelbeid trotsides hostelisse tagasi kõndida. Mitte ühtegi inimest, nii hall ja nii inetu. Just nii ma Berliini näen. Võib-olla on asi ka selles, et meil Eestis oli samamoodi ja kui praegu oma välismaa tuttavatelt küsin, et kuidas siis Eesti ja kuidas Tallinn meeldivad, siis nad noogutavad, imetlevad vanalinna, aga ülejäänu pidi ikka täis nõuka olema oma hallide suurte monstrumitega ja nii tegelikult ju ongi. Ja võib-olla sellepärast olengi ma Hispaaniasse armunud, et seal on nii värviline, kaasaarvatud inimesed, ka kõige hallimal päeval on tunne, et võiks kohe armuda esimesse vastutulevasse pruunisilmsesse poissi.

Maroko Barca südames ehk slut, how much!

2007-11-15T23:49:00.000+02:00

Eile olin kella 7ks oodatud Marju juurde päris Hispaania veinile ja tortillale. Marju kolis aprillis Barcelonasse, töötas 5 kuud hostelis ja nüüd naudib pereema rolli. Phillip ja kiisu Kribu, kelle need kaks hipit Sitgesest päästsid vajavad hoolitsevat naisekätt.
Hispaanias olemisega süveneb muidugi minul alati manana suhtumine kõigesse. Nii oligi, tegin viimaseid sisseoste Barcelonas- töötlemata öko oliiviõli, Jereze jerri, un poco de jamon ja jõudsin koju 15minutit enne seitset. Siis olin ma muidugi nii näljane, et pidin ilmatingimata ühe tomatisupi keetmise ette võtma. Sibulat, küüslauku, punast paprikat, peterselli jne jne, Adrian lösutas diivanil ja üritas inspiratsiooni leida, et oma koomiksitegelast Bubit erinevates versioonides joonistada, vahepeal käis köögis sibulat ja paprikat oma võikule varastamas. Lõpuks, kui supp valmis sai, oli kell juba ammu 7 läbi. Lüristasin supi kiirelt sisse, ampsasin Corte Inglesist ostetud oliivikukleid peale, vahetasin pluusi vähe värskema vastu, sidusin juuksed lohakalt pealaele krunni ja olin valmis. Siis aga ütles mister kunstnik, et tal tuli just 5 uut ideed ja ta peab need kohe kindlasti üles joonistama ja üles kirjutama, muidu läheb meelest ära. Niisiis, läksin ma Marju ja Phillipi juurde üksi. Adrian luges enne minekut sõnad peale:

„Vaata, ma tean, et sa saad endaga suurepäraselt hakkama, oled rännanud väga veidrates kohtades, aga nendel tänavatel elab palju immigrante Marokost, Pakistanist jne. Ma lihtsalt ütlen.”
Mina: „Üritad hirmutada, jah?”

Ja hakkasin astuma. Ühes käes vein külakostiks, teises hästi väikeseks kokku volditud kaart, kust vahepeal oma rajalpüsimist kontrollisin.
Ma ei tea, kas olid need Adriani sõnad või mis, igatahes nägin ma enda ümber tavapärasest rohkem purjus musti inimesi, kerjuseid, ka purjus, muideks.
Väikesed tänavad keerasid järjest paremale, aga seda, mis mul vaja oli, seda ei tulnud ega tulnud, aga purjus immigrantide ja jõllitavate silmapaaride arv järjest kasvas. Lõpuks ometi silmasin korralikku tänavat, just selle nimega, mis mul vaja oli, keerasin sisse ja imestasin, miks Adri nii halvasti oli rääkinud. Sellest vähe suuremast tänavast keeras vasakule tänav, kus Marju elab. Sammusin edasi. Hästi armas pikk ja väga kitsas tänav. Auto sinna sõitma ilmselgelt ei oleks mahtunud. Peakohal kõrgusid majad nagu tahaksid nad sulle kohe peale vajuda oma pesu täisriputatud rõdudega. Kahe vastastikku paikneva ühe maja rõdult oleks päris mugavalt teise maja rõdule saanud hüpata ilma erilisi akrobaatilisi oskusi omades.
Samal ajal, kui ma Sant Pere Mitja tänavasse armusin, armusin nendesse üksteise poole küünitavatesse rõdudesse, imetlesin vanasid rattakolusid, millega inimesed sellel kitsal tänaval kaarutasid. Ja siis kui ma oma armunud silmad taevalaotusest maapinnale tagasi tõin nägin teineteisele järgnevaid tuledes aknaid: ühes rippusid poolikud lehmakehad, lehk oli ilmselgelt ka see, miks mu silmad taevalaotuses enam ei olnud, teisest aknast paistis kamp mehi telekat vaatamas ja coca-colat joomas, kolmandas lõikas üks mees teisel juukseid väga algeliste vahenditega, neljandas ootas müüja oma poodi kundesid, number 38 maja juures mängis kari väikeseid poisse pooltühja valge-rohelise kirjut palli. Miks ma neist räägin nii nagu oleks siin tegu millegi erilisega? Sest Adrianil oli õigus. See oli täielik väike kitsas ja pikk Maroko, mis on enda territooriumile ka mõned pakistaanlased lubanud. Mehed olid mustad, väikesed poisid nendes samades villastes kampsunites, millega nad suvel Marokos 45 kraadiga kõrbekuumust nahavahele üritasid mitte lasta. Aga nad ei olnud oma maal, nad olid sellel veidral tänaval, mis tundus nii ilus ja millesse ma juba armunud olin. See ei tee nüüd muidugi seda tänavat kuidagi halvemaks, vastupidi lisab veel enam omapära ja värvi. Pigem hakkasin ma mõtlema sellele, kuidas ma koju lähen, üksi ja väga blond.
Marju juures oli vahva, jõime seda päris Hispaania vaadiveini, mida järgmise tänava vinoteegis müüakse 1,2 euri liiter. Jõime 2 liitrit ära ja sõime tortillat peale. Või oli see vastupidi. Kell 11 pidi Phillip hostelisse öövahetusse minema, otsustasin temaga koos välja minna, aga Marju ei lubanud. Lõpuks läksime pool tundi hiljem koos välja, et enne keskööd mu lempar Itaalia jäätise kohta jõuda, kus pakutakse tumeda šokolaadi ja pipra jäätist ning ehtsaid Sitsiilia cannolisid, mida ma viimati pea kaks aastat tagasi Sitsiilias sõin, mmmmm!
Marju on pisut hull, heas mõttes. Selline teistsugune ja eriline, massist eristuv. Ja kui keegi midagi ütleb, siis ei jää ta kunagi ühtki sõna võlgu. Panime nende maja ukse kinni ja hakkasime mööda seda nunnut tänavat sammuma, minu pilk jäi pidama ees passivatele mustadele immigrandi poistele. Marju rõkkas rõõmust ja nii me aeglaselt aga kindlalt selle kamba suunas liikusime. Meeste juures tegi Marju mingi häälitsuse, mis neis tekitas tunde nagu nad peaksid kuidagi sekkuma. Ja nii oligi.

Nemad, üksteise võidu: „Slut! Come and suck my dick! How much? Bitches!”

Ja nagu ma juba ütlesin, ei jää Marju kunagi midagi võlgu ja seegi kord ei olnud erandiks.

Marju tervele kambale: „Go back to Africa!”

Ma ei ole kindel, kas nad peale koledate sõnade ja how muchi midagi oskasid, aga sellele lausele jäi vastus tulemata.

Võtsime 2 Cannolit ja ühe piprajäätise ning jalutasime edasi, teadmata kuhu.
Marju: „Kas sa Q Bar´i tead?”
Mina: „Jah, ma käisin seal oma sõpradega paar päeva tagasi peale sushi söömist.”
Marju: „Mulle hullult meeldib see koht, sinna lähemegi.”

Q ees seisab turvamees ja vaatab, kuidas me oma Cannolisid sisse vehime, Marju, ise sõrmi puhtaks lakkudes: „Hola!”
Turvamees: „Pues, tienes tickets?”
Marju: ”Que, how much, cuanto es?”
Põhimõtteliselt olid mõlemad välismaalased, kes teineteist hispaania keeles üle tahtsid trumbata. Lõpuks saime sisse niisama, haarasime õlle ja coca ja läksime teisele korrusele punastele nahktoolidele istuma. Kuna kõik teised kohad olid kinni, siis meie kõrvallauda potsatasid varsti kolm sellist pisut üle 30 aastast Hispaania meest, üks oli päris kena. Noh igatahes hakkasid nad meiega varsti rääkima, sest me olime just väga tulises vestlushoos ja oli ju vaja teada saada, kust heledad tüdrukud tulevad. Mina soperdasin oma hispaania keeles ja üks arvas, et ma elan Barcelonas, sest ma pidavat hästi rääkima. Nojah, õnneks ta ei hakanud minuga ajaloost ega poliitikast rääkima, siis ta oleks aru saanud, et enda ja oma maa tutvustamisega mu keeleoskus ka piirdub, hea aktsent on hispaaniakeelse muusika ja teleka kuulamise tulemus.
Kuna Hispaanias võib siseruumides suitsetada, siis oli see Q tol õhtul nagu udulooriga kaetud heinamaa ja minu läätsedega silmad kuivasid. Lahkusin baarist kunstniku (selle kena, kes meie kõrvallauas istus) visiitkaardiga. Võite vaadata ta kunsti http://www.artleg.com/
Marjul oli ilmselgelt hoog sees ja me läksime tema vanasse töökohta hostelisse Kabul. Tema haaras õlle, mina hängisin niisama ja mõtlesin, kuidas kurat ma üksi mööda jahisadama äärt nüüd siis koju jõuan. Just seda sama kohta, kus see Jamaica You Know What I Mean mees oli.
Otsustasin oma veini ja tortillat täis kõhu ette punnitada ja rasedat teeselda, äkki siis ei tülitata. Õnneks jõudsin pärast paari hüüet ja vilistamist koju, kõndides sõiduteede vahele jääval haljasalal, et saaksin kohe bussile ette hüpata kui mingi tont jälle küsima tuleb: „Slut, how much?”
Ja üldse, kas ma näen välja nagu minu käest saaks midagi?
Kõige ohtlikumad ja ka kõige kiiremad tol ööl olid kell 3 spordiriietes vastu jooksvad korralikud mehed. Kui päeval oled töömees, tuleb spordiks aega leida öösel. Õige suhtumine, selle asemel, et baaris end seaks juua ja õllekõhule pekki kasvatada.

Straight from Jamaica, aiiiightt!

2007-11-14T23:47:00.000+02:00

Adri läks esmaspäeva õhtul pärast tööd sõpradega IKEAsse, mina ei viitsinud, otsustasin turule viinamarju ja tomatisupi materjali ostma minna ja ühe mõnusa jalutuskäigu teha. Muidugi pärast turgu ja poodi olin ma jälle nii väsinud, et otsustasin mitte kodus süüa teha, härra kunstnik läks nagunii sõpradega näksima ja mida ma siis üksi seal kokkan ja Hispaania reality showsid vaatan. Ühes käes poekott, teises viinamarjad läksin, Sushiya-sse sushit sööma. Sushiya on selline kiirsushi koht, aga väga maitsev. Minu taldrik lõhe maki ja tuna maki ning kahe toore kaheksajala tükiga ning klaasi veiniga läks maksma 11,60, mis on Barcelona kohta väga odav värk. Kõht täis, vein peas sumisemas, jalutasin mööda tillukesi tänavaid mere poole ning ületasin tee ja mõtlesin pisut lõigata. Läksin mööda vee, jahtide ja pargi vahelist ala, kus päeval on palju inimesi, aga pimedas kogunevad seal mingid kambad ning vaid tervisesportlased lippavad sealt kiiresti mööda.
Silmasin enda ees ööpimeduses välkuvaid valgeid silmi musta näo taustal. Esimene karjus juba: Hola! See ei mõjunud, karjus teine: Hello! See ka ei mõjunud, otsustasid nad kõik koos Hola ja Hello läbisegu karjuda. Ikka ei mõjunud, olin neist peaaegu möödas, kui viimane seni vaikuses istunud ja kamraadide viimse päeva hüüdeid kuulanud tüüp püsti hüppas ja neegrikombel loivates kaasa hakkas minuga kõndima. Mina kiirendasin sammu oma poekoti ja viinamarjadega, tema muudkui seletas.
Ma kirjutan siia meie dialoogi, tema puhul kujutage ette sellist rahulikku neegri jou jou juttu, pisukese jamaica aktsendiga, minu puhul naeratavat nägu, et ta mulle jumala eest nuga ei annaks või putka taga oma nokut ei käsiks katsuda.
Tema: Wheeere are you from, my sweet lady?”
Mina: „From Estonia.”
Tema: „Oooh, i know people from Estonia, sweet people, sweet, you know what i mean?”
Mina: „Yes, how come you know people from Estonia?”
Tema: „You think i don´t have friends? I met them couple of days ago.”
Mina: „Mhm, it means you know whole Estonia now.”
Tema: „How is Estonia, how are people?”
Mina: ”Estonia is cold, you would probably freeze to death there and people also have cold hearts!”
Tema: „You are hot as fire, you know what i mean, i want to come and visit your country.”
Mina: ”I told you, it is cold!”
Tema: You are my heating, you know what i mean?”
Mina: „Sooo, where are you from and what are you doing in here?”
Tema: „I´m from Jamaica, have you been there? But i live in Sudan at the moment. I came here couple of months ago to see the life. You know what i mean?”
Ju ma teadsin, mida ta mõtles, tuli siia inimestelt raha välja pressima ja parema elu lootuses, tõenäoliselt „kohtas” neid eestlaseid ka siis, kui nende rahakotid pihta pani ja hiljem dokumente vaatama hakkas.
Edasi püüdsin ma talle rääkida, kui mõjuvõimsad sõbrad mul siin on, töötavad pangas ja puha ja et ma ise olen ajakirjanik ja et ma reisin jne, noh et impressida teda ja panna ta arusaama, et tal ei ole mingit lootust. Aga tema arvas, et me oleme kokku loodud.
Tema: „You know, i´m sad i met you so late, i´m dreaming about a party with you, you know what i mean.”
Mina: Well, i assume i know. But life is unfair sometimes, nothing to do.”
Minu maja ette jõudes muutus mees eriti julgeks, oma hambavahet paljastades hakkas mu telefoninumbrit nuiama. Mitte enam stiilis you know what i mean, aga umbes nii, et kui sa ei anna, siis tulen vägisi sinuga sinna üles kaasa. Ma läksin riskile välja, andsin oma numbri, ta küsis, kas ma tema oma ei tahagi, ma siis kobasin kotis, tegin kurba nägu ja ütlesin, et telefon on kodus, kuigi see selles pisikeses kotis mulle üha uuesti ja uuesti pihku sattus. Riskisin ja palusin tal endale kõll teha, et ta numbri saaksin. Ja nagu ma arvanud olingi, ei olnud tal krediiti, et helistada, nii et ma ei jäänud vahele ei sellega, et mul tegelikult telefon kotis oli ja ma ei ole nüüd vastutav selle eest, et kas ma võtan temaga ühendust või ei. Kuna tal krediiti pole, siis ta minuga tõenäoliselt kunagi ühendust ei võta. Võib-olla saadab ühe sõnumi, jäädes vastuseta, loobub.
Tõmbasin maja ukse kinni ja lihtsalt vaatasin pimedast koridorist, kuidas ta mööda mereäärset sõprade juurde tagasi lonkis. Pisut kahju ka, aga no sellise mehega küll pidu ei taha panna, vahet pole mis sorti peoga meil tegu on ja kus see toimub, kas Jamaical, Barcelonas või Sudaanis.

Kuidas mind oma kodus paljaks varastati

2007-11-13T23:45:00.000+02:00

Pühapäeval lasi Sofia mulle ja Adrianile uksekella, helin kajas üle valgusküllase korteri ja vaat et veel suurtest rõduustest välja üle jahisadama, oeh, Barcelona. Lippasime alla üht mõnusat jalutuskäiku tegema. Sofia on üliarmas ja veetlev brasiilia neiu. Õpib praegu Barcas, enne seda oli Itaalias. Jalutasime päris pikalt, nautisime päikest ja vaatasime rannaliival raamatut lugevaid inimesi. Pärast paari tundi vantsimist olid kõhud tühjad ja läksime sööma. Mina sõin hiiglasliku sooja võileiva jamon serranoga ja maitsetaimedega, Adri ja Sofia näksasid kana metsiku riisi ja ürtidega. Söögi lõpetanud ja plaaninud koju minna, kohtasime Sofia sõpru, kes olid teel Bornis toimuvale stiiliturule, kus noored disainerid oma asju müüsid, DJ plaate keerutas ja bändid muusikat tegid. Läksime nendega kaasa. Soetasin kaks vahvat hipipluusi ja nautisin muusikat. Pärast läksime Adrianiga lahku- tema koju, mina veel ostukeskusesse oma lemmikpoodi Love Store. Mõni minut poes tiirutanud ja kehamaalinguteks mõeldud šokolaadi otsustanud osta avastasin, et mul pole rahakotti. Tõstsin oma kaamera, telefoni, passi ja muud jubinad kotist välja, ainus mis puudu oli, oli mu pruun rahakott koos raha ja kaartidega. Mis tähendas, et no dinero! Eksole!
Hea oli, et olin Adri juures, mu ema ja Grete kandsid raha talle, ta võttis mulle välja, aga tobe olukord ikka. Nagu rahatu hunt. Ja mitmes kord see juba on, kui mind paljaks varastatakse. Aga esimene kord Hispaanias. Sitapead!

Kuidas shaping lady olla

2007-10-07T23:43:00.000+03:00

19.30 vuhises Kristel oma tulipunase coupega mulle hoovi ja astus tikk-kontsadel ning klassikalises mustas liibuvas seelikus koridori. Kristelil oli eelmisel nädalal sünnipäev ja täna tähistasime kahekesi siis vananemist. Poolel teel restorani Lucca hakkasime muljetama oma shapingu treeneritest. Mina käin Aia tänaval ja Kristel Mardi tänaval samale firmale kuuluvas väikeses spordiklubis, kus peaasjalikult voolitaksegi naiste kehasid just sellisteks nagu nad ideaalis olema peavad, ehk siis tunnid täis valusat matil jalgadega taeva poole vehklemist, kaigaste, hantlite ja ma ei tea millega veel käte ja seljalihaste voolimist. Kristeli treener on malbelt naeratav Ljuba, kelle trenni ma lubasin enam mitte minna, kuna viimane kord lõppes sellega, et järgmisel hommikul ma kukkusin voodist välja ja terve päeva lonkasin. Ta oli mind eelmise päeva trennis "õigesse" asendisse väänanud ja selle tulemusena keeldus mu puus järgmisel päeval töötamast. Minu treener on Leena, kes Kristeli arvates näeb hea välja, aga võib vabalt üle 40 aasta vana olla. Põhiliselt olemegi me see kuu aega, mil jälle trennis oleme käinud rääkinud sellest, kuidas üks või teine treener trenni annab ning kui vana Leena olla võiks. Nii ka täna, aga see oli alles algus. Luccas ulatas kepsjalgadel kõikuv meeldiv ettekandja meile menüüd ja küsis, mida juua soovime. Muidugi coca-colat! Tore, et seekord kohe lighti ei pakutud, sest see ei lähe kohe mitte. Vahemärkusena olgu öeldud, et Kristel tarbib tavaliselt 2l coca-colat päevas. Sõltlane! Ma leevendasin coca-colast tulenevaid kaloreid lisaks tellitud jääveega, mille pinnal hõljus sidruniviil. Eks see üks enesepett ole. Eeltoiduks bruchettad ja suvikõrvits oliiviõli ning küüslauguga. Küüslauk pidi ju tervislik olema. Peatoiduks tellis Kristel piprast veisefileed, mina poolküpset pardirinda, juurde soovisime grillitud ürdi ja küüslaugu kartuleid, mida aga ei olnud. Järgnes dialoog...
Meie: "Mida me siis nüüd võtame?" Ise hoolikalt lisandite nimekirja lugedes. Herneste, aurutatud juurikate ja
salatite vahele jäi vist kartulipuder, mida restorani nüüd küll sööma ei tulnud.
Ettekandja: "Aurutatud käägiviljad äkki?" Hästi abivalmilt, hea, et ei noogutanud stiilis: ooojaaa, nii head ja tervislikud.
Kristeli silmad tõusid menüült minu silmade kõrgusele, et näha reageeringut. Ma hakkasin naerma. Ning kolmekesi korraga laususime: "Friikartulid."
Ettekandja: "Eesti naised on hakanud viimasel ajal enda eest hoolitsema."
Mina: "Jah, nemad küll, aga me lsööme ikka need friikartulid ära ja homme läheme trenni."
Ettekandja lahkus naeratades.
Ja nii ongi. Me joome coca-colat, sööme friikartuleid kell 8.30 õhtul ja Kristel tellis veel ühe coca, et söök paremini alla libiseks.
Enne lahkumist otsustasime linnas meie õhtusöögi magustoiduga lõpetada. Kuigi ma ei ole suur magusasõber, on mul oma lemmik magus olemas. Clazzis on üks taldrik, kus on šokolaad erinevates võimalustes koos maasikamoosi ja mõnusa kastmega. Just kaks sellist me otsutasime nahka pista.
Kristel: "Mida Ljuba ja Leena ütleksid?"
Triin: "Nemad ju nii ei tee, söövad oma näisidmenüüd, kuhu igal hommikul kuulub 2 teelusikat nisukliisid, pool õuna, lõunaks jogurt, hautatud kapsas ja väike kalatükk, õhtuks jälle nisukliid."
Ilma naljata just sellise näidismenüü me mõlemad trenni minnes saime. Aga kohe otsustasime me seda ka mitte jälgida, sest vastasel juhul oleksime nädala pärast surnud või kuskil poe ukse taga vesiste nägudega coca-colat ja kohukesi vaatamas.
Kristel: "Ma olen trenni minekust saadik kaks kilo juurde võtnud, ma ei suuda nende söödikutega koos elada."
Kristeli boyfriend ja tolle sõber koostavad endale mõnus taldriku kõige hea ja paremaga iga päev pärast trenni, Kristel vaatab umbes 10min vesise suuga pealt, siis läheb poiste palumise peale MacDonaldsisse neile sööki tooma. Seal leti ees neid burgereid jälgides mõtleb ta trennis valatud higile ja kulutatud kaloritele ning loeb kaloreid, mida poisid kohe endale sisse sööma hakkavad. Ja sel hetkel otsustab Kristel enam mitte nii palju süüa ning võtab kõigest lasteeine.
On neid, kes trenni täie tõsidusega võtavad, kaalu tahavad langetada ja nemad just shapingukava ideaalsed jälgijad ongi. Meie jaoks on trenn eelkõige mõnusa olemise tekitaja. Inimene peab end paaril korral nädalas liigutama, et pekk üle püksiääre ühel hetkel voolama ei hakkaks ja jaksaks trepist ilma suurema hingeldamiseta 4 korrusele kõndida. Trenn aga ei tähenda kindlasti mitte juurikaid, nisukliisid, pooleks lõigatud õunu ja liitrite kaupa vett.
Enne Clazzist lahkumist leidsime shapingurateing 90%le vastava neiu, kelle keha oli imepeenike ja piitseps olematu. Miks aga ta 100%ks kunagi ei saa, vaat seepärast, et kindlasti ühe tõsise shapingutreener kritiseeriks ta liialt suuri rindu. Kui ta kaotaks kuidagigi rinnust 5cm, oleks ta ideaalne shaping lady koos 83cm puusaümbermööduga.
Elagu Kristel, 2l coca-colat ja tema terve ellusuhtumine!

Mulli purustamine

2007-09-29T23:42:00.000+03:00

Inimeste elu kulgeb erinevaid teid mööda: mõni valib tee, mis kulgeb otse, teisele meeldib mööda kurve kulgeda ja kogeda. Mõni inimene on realist, teine elab unistustes, on vist nii, et need realistid lähevad otse, unistajad avastavad kurve. Ma olen alati vist kurve avastanud või vähemalt tahtnud avastada. Jah, just tahtnud. Nii teevad paljud, võtavad nõuks jälgida südant, avastada ümbrust, luua seoseid, jälgida, mõelda, tunda, aga kunagi ei julge oma südant vabaks lasta. Ja lõpuks, kui tõesti sind ümbritsev loob õhkkonna, milles tunned, et võidki end vabaks lasta, südamele ja tunnetele voli anda, siis mõne aja pärast kõik muutub. Sa naudid, vaatad taevasse ja näed igal pilvel oma nägu ning tunnetad samblal puude peal iseloomu, sa oled lõpuks kõigega nii rahul. Su hingetõmbed on saanud uue värskuse ja sõnad värvikama kuue, heateod ei oota enam vastutasu- sa lihtsalt oled hea inimene, tunnetad, kulged ja oled- elad omas mullis. Seal mullis on kõik ilus, kuni tuleb keegi, kes on osa sellest mullist ja süüdi hingetõmmete värskuses, libistab oma täpselt voolitud käe tasahilju taskusse, tõmbab välja pea nähtamatu nõela ja torkab sellega su mulli sisse augu, ise eemale hüpates ja seda kõike pealt vaadates. Sina püüad ka välja saada, aga nõelatorge oli liialt väike, et mahuksid. Pressid enda käsi ja nägu vastu mulli siseseina ja tunned, kuidas need seinad sulle ainult rohkem peale vajuvad ja siu võimuses ei ole midagi teha, sa lämbud iseenda mulli sees. Aeglane surm ilusas kuues, selle mulli sees, kus kõik oli alles ilus olnud.
Nii purustatakse mulli.

Sahtlist

2007-05-08T23:39:00.000+03:00

Nende kitsaste tänavate kohal hõljus magus lõhn. Inimesed naeratasid. Majade katustel tantsiskles tuul. Tippis varvastega aknalaudadel. Keskpäeva kuldses säras ei häirinud see kedagi. Väikese valge maja terrassil toetas pead kätele halli habemega mees. Ta tuhmid linakarva püksid olid kortsus, mürkroheline eest nööbitav särk vajanuks pesemist. Kiilanevalt pealaelt säras vastu päike, kuid kõrvade peale jätkus juukseid veel tubli pahmaka jagu. Tema silmad olid vesihallid. Peaaegu sama hallid kui juuksedki. Sügavad vaod silme all moodustasid tihedaid jõesängi rägastikke. Need kortsud ei olnud tekkinud kurjusest. Vahest ehk oli temas valu. Peidetud valu. Ta võis olla mees, kes elas kõik mured endasse. Ta ei tahtnud, et selles naeratavas linnas tekitaks üks päevinäinud mees kellegi südamesse raske tunde. Ta tahtis üksi olla, jälgida, kuidas elu mööda voolab ja mitte kunagi naeratada. Koos tühja klaasiga. Just nii inimesed teda kirjeldasid, aga mitte keegi ei pidanud teda räpakaks ega eemaletõukavaks. Pigem hoovas temast mõistmist ja elutõdesid. Vanamees istus nõnda päevi, hommikuid ja õhtuid. Miks ta seal nõnda aega veetis, ei teadnud keegi. Ta tegi alati ühtmoodi. Istus kõige tänavapoolsemas lauas, tühi klaas ees ja pea kätele toetumas. Vahepeal tõstis ta kulmud veidi kõrgemale. Aga ainult nii pisut, et näoilme sellest üsna vähe muutus. Keegi ei teadnud, mida too mees jõi, sest klaas oli alati tühi. Sedagi ei teatud, miks keegi teda baarist välja ei ajanud. Seal ta istus, pea kätele toetumas, tühi klaas ees ja kulmud vahest harva kerkimas. Magus lõhn voolas mängleva kiirusega mööda kitsaid suvekuumusest tuliseid tänavaid. Inimesed naeratasid. Hoolimata kuumusest ja magusast lõhnast, mis õhu veel paksemaks ja raskemini hingatavaks tegi, nad naeratasid. Ainsad, kes vanamehe harva käega viipama pani, olid tuvid, kes räämas laualt puru nokkima lendasid. Kurrud silme all liikusid õige pisut, kui ta käega aeglase viipe kerge suunaga selja taha tegi.Ta ei olnud kuri. Tema leebe loomus ei lasknud isegi tuvidele, kes öösel puhtaks pestud väljakud keskpäevaks täis mustasid, liiga teha. Ega isegi mitte kuri olla.
Päevad Gardiinia tänavatel olid pikad ja kuumad. Aga inimesed naeratasid. Naeratas ka Ana, kes tillukese baari hämara leti tagant ainsa külalise käeviibete tunnistajaks oli. Tüdruk jalutas kord tunnis laua juurest mööda, kus elutõed koos mehega istusid, ja uuris, kas saab palavuse leevendamiseks vett pakkuda või kõhutühjust toiduga leevendada. Peaaegu alati oli vanamehe vastus üks- ta liigutas oma pead vaikselt vasakule ja siis tagasi õlgade vahele. Üksikutel päevadel aastas, kui kuumus ka Gardiinia üksi jättis, jalutas Ana mehe laua äärde, nihutas tooli nii palju laua alt välja, et mahtus sellele istuma ja lihtsalt istus ning vaatas. Ta püüdis aru saada, mida mees näeb. Mida on küll vaadata päevi, nädalaid, kuid, aastaid täpselt samalt toolilt samadele väikestele tänavatele, kus elavad täpselt need samad inimesed, kes siis, kui vanamees istumist alustas.
Ühel päeval, kui Ana vanamehe pilku püüdis tabada, et lauda istumiseks luba küsida, mühatas mees vaikselt ja liigutas oma kortsulist kätt laual. Esimest korda nende aastate jooksul, mil noor tüdruk oli püüdnud vanameest kõnetada, tegi vastaspool sellest välja. Mis sest, et mühatus, aga seegi oli edasiminek. Ana tõmbas jalad oma pika luitunud kleidi alla, põimis heegeldatud rätiku õlgadele ja vaatas meest, tühja klaasi ja seda pilku.
Vanamees: "Oled sa kunagi armastanud?"'
Ana: "Jah..."
Vanamees: "Armastanud nii, et iga kord, kui sa oma silmad avad ähvardab see sinust tüki rebida. Ta käib su kannul ja tuletab end pidevalt meelde... ja sina, püüdes olla nii tugev, näpistad end ja püüad sisendada, et see kõik möödub. Lõpuks lõpetad näpistamise ja uute väljakutsete otsimise. Sa loobud võitlemast ja lased tundel olla?"
Ana: "Ei."
Vanamees: "Luba, et kui armastad ja oled valmis end andma, siis sa ei hoia seda endale, luba, et sa ei valeta, et võita aega, sest sul on tunne, et kuskil on võibolla hoopis keegi teine, aga sa lihtsalt pole teda veel kohanud. Luba, sest muidu lased selle tunde mööda end näpistades ja tundeid alla surudes, kuigi need teevad haiget."
Vanamees jäi vait ja libistas pilgu sinna, kus see oli seisnud aastaid.
Peatänava kõrval pisikesel tänaval kükitas otse massiivsete hallide hoonete vahel tilluke kollastes toonides pisikese rõduga maja. Rõdul oli kaks potti roose ja apelsinipuu. Apelsinipuu õitses igal kevadel nii nagu ei õitsenud isegi peatänava kiriku kõrval kasvavad suured puud. Martha, maja perenaine, oli võrreldes teiste inimestega sama tilluke, kui tema maja võrreldes hallide hoonetega.
Martha istus oma väikeses valges kleidis rõdul, ees punaste lilledega põll. Martha istus nii päevi, hommikuid ja õhtuid. Vahest toetas ta oma pea kätele ja ohkas. Magus lõhn pani ta harvadel hetkedel naeratama.
Täna olid ta silmad väsinud kaugusesse vaatamast. Kedagi ju ei tulnud. Nii ta siis istus. Põrnitses enese jalgu. Vahetevahel pead tõstes ja tühja pilguga taevalaotust silmitsedes.
Milline oli taevas? Tol hetkel hele hele sinine. Roosakate varjudega loojuva päikese taustal. Jäi tunne nagu voolaks taevas üksik jõgi. Sama üksik nagu Martha. Nii nägi tema taevast. Ta oli kurb, et nemad kahekesi-taevas ja lillelise põllega Martha -ei saa koos istuda. Kuidas küll maailm nii ebaõiglane on?
Mõtted jooksid päikesepoolsel rõdul roosipottide vahel võidu. Midagi edasiviivat aga peatuma ei jäänud. Suured mõtted olid lagunenud tillukesteks, mis nüüd üksteisega võidu tiirlesid. Mõtted olid kaotanud tähenduse. Tuul sahistas apelsiinipuu õites. Päikesekiired mängisid voodi segamini linade vahel peitust.
Martha libistas oma väikesed käed, mis Manuelo kätesse alati uppusid, üle näo. Esimene pisar voolas üle kuuma põse. Kurbus tahtis välja. Ja Martha lubas. Martha ei nutnud kunagi, aga täna nuttis. Gardiinias sadas vihma. Maailmas sadas vihma. Martha südames sadas vihma. Ta põimis käed uuesti ümber põlvede ning pisarad voolasid. Kastes märjaks kleidi. Valge riie sai tumedad sõbrad, mis aina kuivasid ja tekkisid siis kuskile lähedusse uuesti. Martha oli väsinud. Läbi pisarate heitis ta apelsiniõitele pilgu ja vajus siis sügavamale suure tooli embusesse.
Nii võis ta tooli suurt kaisutust tunda tunde, vahest terveid päevi, aegajalt vaid oma kurku terrassi laual lebavast tassist kastes.
Martha oli loomult kurb naine, isegi kõige suurema tahtmise juures ei oleks ta suutnud toast väljuda ega oma tooli jätta, et lihtsalt kõndima minna.

Naise elus oli olnud mees, noor kena sõdur, kes ühel päeval lihtsalt kadus. Martha teadis, kuhu, aga ei rääkinud sellest iial. Inimesed Gardiinias teadsid sosistada, isegi puud sahistasid öises tuules kurvast loost, mis lõppes kahe südame purunemisega. Manuelo oli istunud selles samas korvtoolis, vaadates tänavat ja proovides tunda seda magusat lõhna, mis alati kõrgematele korrustele jõuda ei tahtnud. Olles nõnda end paika sättinud, painutas ta oma käe väikese puidust lauani, põimis oma kohmakavõitu, ent hoolitsetud käed ümber sigari, libistas selle siis enda ninani ja hingas sõõmu tubakalõhna. Tema silmad olid siis alati suletud ja nina kergelt taevapoole sirutatud nagu võtnuks ta päikest. Sigari laualt kättesaamine, nuusutamine ja selle läitmine võis vahest ka tunnikese tema ajast võtta. Naudinguteks ei olnud tal iial ajast kahju.

Ojos de Brujo

2007-04-30T23:38:00.000+03:00

Minu ja Oksana vahelised dialoogid kostuvad tihti nagu monoloogid. Seisad ja lihtsalt räägid iseendaga. Su kõrval seisab keha, aga ta räägib ka iseendaga.
Mõned päevad tagasi käis Eestis Ojos de brujo- kõige värviküllasem bänd maamunal. Ja nüüd said mu sõnad otsa. Jah! Elus on vähe asju, mille headuse seletamiseks ei ole lihtsalt sõnu või need sõnad, mis korraks sobivad tunduvad, muutuvad liig väikesteks, et neid kasutada. Nii ma siis ütlen, et te jäite paljust ilma. Kohe alguses võtsime koha sisse otse lava ette, täpselt keskele. Teineteise kõrval rütmi plaksutades ja tantsides seisime me truult lõpuni.
Oksana (enne kui ODB lavale tuli ja õhku tossu lasti): "Mul läheb silme eest uduseks!"
Mina: "Mhm! Väga."
Oksana (siis kui ODB juba laval oli): "Vaata seda taustalauljat, oi-oi!"
Mina: "Nii hea!"
Edasi tajusin teatud hetkedel, kui ma muusikast taevas olin, Oksana pilke, mis mind hetkeks jälgisid ja siis kohe laval toimuvast kinni said püütud.
Ja harvadel hetkedel lendas meie suust roppuseid, sest need ilusad sõnad olid ilmselgelt liig haprad, et mujer de flamenco tantsu, löökriistade meeste tulisust ja veel ei tea mille mida kirjeldada.
"ley de gravedad...
no necesito tener alas pa volar
ley de gravedad...
el viento gira y la veleta sigue igual "

Pahelisus

2007-04-25T02:25:00.000+03:00

Kaia läitis teise suitsu ja lainetas vaikselt oma pikkadel jalgadel muusika taktis. Meie ülemus vaatas ja pööritas heatahtlikult silmi.
Ülemus: "Kaia, sa teed suitsu? Ei oleks üldse arvanud."
Kaia: "Miks?"
Ülemus: "Sa oled selline malbe, Triinust õhkab..."
Mina: "Mida must õhkab?"
Ülemus: "Lõunamaist pahelisust."
Ja mina arvasin, et olen malbus ise...

Kõike korraga ja kohe...

2007-04-18T02:23:00.000+03:00

...praegu on mul selline tuju juba kolmandat nädalat, et ma vallutaksin kõik mäed, teeksin kõiki asju korraga, ei magaks, ei sööks. Ja naudiksin ülevoolavat õnnetunnet. Tegelikult seostan ma õńnetundega mittemidagi tegemist, aga seekord siis teisiti.
Suures tuhinas ostsin lennupiletid Iisraeli ja tagasi. Minu suur õde abiellub! Jeijeieijee! Lennupiletid olemas, läksin Lonely Planetit jahtima. Iisraeli tutvustavad LP´d olid otsas, küll sain Middle Easti tutvustava LP. Kaks ööd põles minu toas tuli hiliste öötundideni, lihtsalt nii põnev maailma. Siis hakkasin mõtlema, et kui ma juba sealkandis olen, võiksin ju kuskile naaberriiki elu kaema minna. Nojaa, aga naaberiigid on kõik juudimaaga vaenujalal- niisiis ei ole võimalik minna Iraani, Iraaki, Liibanoni ega ka Egiptusesse pärast seda, kui su passi on löödud Iisraeli tempel. Ainus võimalus on Jordaania. Mitte kindlasti ainus, sest usun, et kuidagi saaks ka teistesse riikidesse, aga kuna lähen üksi, ei tahaks kuskil piiril vaidlema hakata ega murjamite seaduseid ümber kirjutama hakata.
Tundub, et mu blog ei jää ainult Hispaania pilvepiiril jalgade kõlgutamiseks :) Varsti kolin end siit kuskile paremasse keskkonda, kus piltide riputamine mugavam on.

Lahkumine

2007-03-25T02:21:00.000+03:00

Ma ju tean, et tulen tagasi, ma tean, sest ma ei saa ilma Hispaaniata. Sellest hoolimata on iga kord pagana raske minna. Vahet ei ole, kas olen siin seljakotiga matkamas voi kohvriga ringi uitamas. Kahju on mul alati. Mul on kahju jatta seda paikesepaistet, avatud inimesi, suuri naeratusi ja seda kodust ohku. Eesti on armas ja ma tahan oma sopru naha, aga Hispaania on mulle vahemalt sama oluline.
Oues on praegu jahe, aga taevas on sinine ja paike sarab. Ja ma tean, et kohe pean ma oma kohvri peale istuma minema, et see kinni laheks ja ma tean, et ma teen seda niiiiiiiii vastumeelselt. Josep kusis, kas meil on aega temaga kokku saada ja juttu raakida ja kohvi juua. Ma tahaksin oma Josepit naha, tema tudrukust raakida ja lihtsalt olla oma sopradega koos, aga ma pean Eestisse minema. Ja mul on nii kahju lahkuda Adrianist, kes on meile nagu suur vend olnud. Hammastav, kuidas inimesed juhtumisi sobivad. Fantastiline Barcelona kolmik- mina, Kristel ja Adrian.

Pakistani meestest

2007-03-25T02:19:00.000+03:00

Meie maja all on toidupood, mis on avatud vist kull iga kell. Pakistani ja india ja kes teab, mis mehed seal seda peavad. Eile ohtul kui Super Furry Animalsi ja veel mingi bandi segu koosseisu kontserti kuulamast tulime loi kell juba sudaoo tunde ja see pakistani urgas oli ikka veel lahti. No tegelikult ei ole see mingi urgas, paris normaalne pood, aga natuke kallis, sest naabruskonnas ainus toidupood. Kuna see on meie ukse korval, oleme seal igapaevased kulalised. Eile ohtul kais Kristel veel poest labi, enne kui taevatrepi ette votsime ja ostis sokolaadi. Murjam leti tagant kusis, kas ainult uks ja punnitas oma valged silmad peast eemale.
Tana, just moni hetk tagasi, lippas Kristel alla, et saia ja cocat ja makarone tuua. Murjam hakkas kohe hispaaniakeelset vestlust pidama, Kristel vastas inglise keeles ja murjamgi demonstreeris oma inglise keele oskuseid. Murjam puhastas kulmikut, Kristel otsis asju, mida korvi panna. Siis kui kaup makstud, eest ja tagant ruumist murjamid koik blondi tudruku suurte paikeseprillide ja sassis juustega ule vaadanud, lahkus Kristel oma votmetega jargmise ukse taha, et koju tulla. Uks murjamitest jooksis poe uksele ja vaatas, kuhu see tudruk siis nende kauba viib. Kristel muidugi nagi, kuidas tahmanagu teda vaatab.
Jaaa ja nuud me arvame siin hommikuses ohus ja sassis peas, et murjamid peavad Kristelit kuulsaks staariks, kes on blond, suurte paikeseprillidega, sassis juustega ja raagib inglise keelt. vahemasti, kui me oleksime need murjamid, siis me kull arvaks nii.

Herr pankuri vapustav korter

2007-03-25T02:16:00.000+03:00

Olles talunud Vuelingu lendu Granadast Barcelonasse, soitnud bussiga linna, linnas end metroole lohistanud, ise samal ajal uhes kaes kohvrit, ola peal suurt kaekotti ja teise kae otsas toda neetud kitarri vedades, joudsime siis lopuks tanavale, mis pidanuks harra Naerusuu majale kuuluma. Oma pampude all vaatasin paremale, kus loksusid vaikselt lained sadade ja sadade jahtide all, vasakule jai rida vanu maju . Vanu kull, aga suursuguseid ja ma julgesin arvata, et mitte uldse odavaid. Nakaaa, meie Naerusuu ei saa ju siin elada, kuradi tolvan, on meid kuskile orki ajanud praegu. Nii ma motlesin. Vedasin silmadega ule majade, et vaadata, kas uldse number 28 on olemas. Numbrid laksid aeglaselt, aga 28 oli taitsa olemas. Ilus maja, 6kordne, viimane korrus terrassiga, alla jaavad aknad kergelt majast eemaleulatuvas osas, kuidagi kaarjalt. kena-kena, see nuud kull see maja pole. Nii ma motlesin ja Kristel ka. Seisime nagu kaks tolvanit maja ees, teadmata, mida teha. Mis siin ikka, jatsin Kristeli oma asju hoidma ja laksin siis ukse juurde, et vaadata, kas tema saadetud korter uldse olemas on. Moned numbrid olid kulunud, moned jalle selgesti naha, aga tema numbrit ei olnud. Tolvan, ma utlen! Kui ta teaks, kui kuradi raske mu kohver on, TOLVAAAAAAN! Aga siis silmasid mu silmad koige korgemal asuvat numbrit. 5.2 !!! Ei saanud ju olla, et me sellesse majja laheme. Helistasin kella, keegi ei vastanud. No naed, ongi meid t***** tommanud! Motlesin ma ja helistasin uuesti, sel korral ikka mehiselt nappu kellal hoides, kais porin ja uks avanes. Hoidsin uhe kaega ust lahti ja vaatasin Kristelile otsa. No ei saanud ju olla, raudselt saadab meid praegu oma rikka vanaema juurde, kes meid ara soob.
Jattes vahele koike seda, kuidas me mooda neid taevatreppe ules nuhkisime, higistasime nagu vaikesed notsud, joudsime me irvakil ukse taha. Oige ukse taha. oooo, ja kui te arvate, et me oleme mingid norgad kondijad, siis eksite. Ma voin hommikust ohtuni kondida ja spordi vastu pole mul ammugi midagi, aga Hispaanias sellistes vanades majades on 6 korrust hoopis teine asi kui Eestis. Astmed on jalale ebamugavalt korged jne. Hispaania 6 on Eesti 9. Kindel see!
Korter!
Me elame pika kitsa koridori ja kolme toaga korteris. Sellesse kitsasse koridori on mahutatud ka Adriani maalitud pildid ja suur tuba loppeb korgete roduustega, mis avanevad rodule, kus on rohkem taimi, kui mu naistuttavatel kokku ning kust omakorda avaneb vaade sellele vaikselt jahtide all loksuvale sadamale ning kui aus olla, siis on tegelikult terve Barcelona kui peo peal. Hommikuti paistab paike teises korteri otsas oleva toa rodule, kus me pesu kuivatame, keskpaevaks hakkavad paikese silitavad kiired majaesisele rodule paistma. Jajaa, Adrian ongi selle viimase korruse rodu omanik, alumised korrused peavad oma kaardus akendega leppima.
Adrian!
Harra Naerusuu on sundinud ja ules kasvanud Tenerifel, millest ta koguaeg raagib ja mille kiitmisest ei vasi ta vist iial. Nojah, motlesin mina, kui ta mulle esimest korda oma kodukohta kiitma oli asunud. Tuupiline turisti sihtpunkt, eksole! Aga siis, uhel ohtul, kutsus Adrian mu suurde tuppa enda korvale istuma ja naitas pilte...peale selle, et need pildid olid aarmise meisterlikkusega tehtud, pidin ma lopuks tunnistama, et Tenerifele laheks isegi. Adrian tootab pangas. Sellega on nalja saanud. Nojah, pangas kull, aga mida ta teeb, arutasime me Kristeliga isekeskis. Ta voib vabalt olla see mees, kes paeval tanaval CDsid muub ja ohtul, kui pangas toopaev labi, laudu laheb koristama voi midagi arhiveerima. Uhel paeval ma siis kusisin, mida ta teeb. Ega ta vaga oma ametipostist raakida ei tahtnud, seletas, et see suur pank pakub tood oma majas u 1500le inimesele ja ta on osakonnas, kus analuusitakse pangategevust ja moeldakse sellele, kuidas ja mida paremini teha et pangal veel paremini laheks. Ei sonakestki oma toonimetusest. Ainult kaudne vihje sellele, et kui ta moned nadalad tagasi oma tooaja muutmist palus, oldi sellega kohe nous ja lounaid voib ta endale lubada, millal tahab ning selle korteri uuri maksmise jarel ei saa nuriseda ka selle ule, mis alles jaab. Motlesime Kristeliga, kui palju siis selline korter Barcelonas voiks maksta, kui Josep oma mitte kesklinnas asuva vaikese korteri eest maksab 450 eurot kuus... Rohkem ei taha moelda ka, ilmselgelt liiga palju!
Adrian on hea inimene, ta on tore, vaimukas ja ponev. Ja kui Josep teatas esmaspaeval, et meil pole oosel kohta, kus olla, sest ta tudruksober on JUBA laupaevast peale haige olnud, siis motlesin juba pargipinkidele, mis maja ette jaid. vahemasti oleks olnud ilus vaade merele ja jahtidele. Saatsin suures hadas Adrianile toole sonumi palvega veel uheks ooks jaada ja lubadusega teisipaeval uus koht meile otsida. Adrian oli nous. Ohtul ei olnud meil aga ikka kohta, kuhu teisipaeval kolida. Istusin enne sudaood, kui Adrian arvuti tagant lahkunud oli suure toa valge diivani peale, harra Naerusuu maalitud kahe maali alla ja vaatasin oma mailboxi. Adrian toetas end vastu uksepiita ja jalgis. Tegin nalja, et voibolla peame oues homsest olema, sest keegi pole mu kirjale vastanud. Adrian utles, et voib meil pinki aidata valida. Hahaha hea nali sellises olukorras, eksole. A. lasi kae mooda uksepiita alla, jalutas terrassiukse juurde, vaatas moned sekundid merd ja jahte ning jalutas siis minu juurde. Vaatas mulle otsa ja utles, et tema jaoks ei ole see probleem, kui oleme tema juures oma reisi lopuni. Isver, milline kergendus see oli. Ja siis ma motlesin, miks inimesed teevad seda? Miks nad usaldavad vohivoorast, keda nad iial kohanud ei ole, kellega nad on vaid moned kirjaread vahetanud (no seda ma muidugi ei eita, et moni kirjarida utleb vahest rohkem kui sada sona), ehk teineteise pilte nainud? Meil on terve see aeg, pea nadal, olnud Adriani korterivoti, millega tuleme ja laheme, millal tahame. Tosieluline fakt on muidugi see, et tema voodi on mingisuguse imelise noiduse all, sest me magame iga paev 12 tundi, siis losutame purgi coca-colaga tema lapaka taga ja rodul vaadet imetledes (sets paikest votta on liiga kulm) pea selle ajani, kui tema toopaev loppeb, s.o kell 4 ja siis lippame alles oue. Nii et mingist tuleme ja laheme millal tahame' st eriti juttu ei ole :)

Abikäsi

2007-03-24T01:15:00.000+02:00

Lubasin raakida, kuhu me siis elama laksime parast seda, kui Josep meid nonda oli huljanud. pues (hasti v well hispaania keeles), ma ei tea kas oli suudi mu imeparane sisetunne v mis, aga ma leidsin endale mingisuguse kontakti couchsurfingu lehekuljelt. Suure naeratuse ja toreda profiiliga noormees. Viimases kirjas, enne kui Eestist lahkusin andis ta mulle oma telefoninumbri, juhuks kui laheme kuskile valja Barcelonas ja tahame temaga kohtuda. Kaks unekotti nagu me Kristeliga oleme, valja me muidugi ei joudnud ja Adrianile ei helistanud ka. Kui nuud aga ilmsiks tuli, et kaheks ooks peame kuskile mujale maanduma, saatsin oma naerusuule sonumi. Naerusuu vastas, et tema juures juba oobib keegi, aga kui ta on meie viimane voimalus, siis tulgu me aga. Muidugi oli ta meie viimane voimalus...
Et sellest korterist raakida, alustan ma uut postitust, sest parast sellist igavat eeljuttu pole moju uldsegi mitte see, mis olema peab.

Valetamine pluss armastus

2007-03-22T01:13:00.000+02:00

Kerstil oli kontakt eelmisest korrast Josepiga, juristiga, kes elab tillukeses korteris, kuhu viib totaalne taevatrepp. Kuna Josepil on nuud Hollandi girlfriend ja armastus on ta pimestanud, on ta meile mitu korda vahele jaanud oma valedega. Esimesel korral, kui siia joudsime utles ta, et oleme kaks paeva omapai, sest ta on linnast valjas. Elasime ja magasime nagu oma kodus. Siis tuli ta koju ja utles, et sai odavad lennupiletid ning kais kaks paeva Hollandis sopradel kulas. Ja kusis, millal me tagasi oma Hispaania ringreisilt jouame ja tema juures oomaja vajame. Ja kui ta siis teada sai, et 17, siis utles ta hispaania keeles ropendades, et pagan, siis on ta just Pariisis. Ok, mis siis ikka, tuli uus inimene leida, kelle juures oobida. Kui olime nadala parast Malagasse joudnud ja MSNis Josepiga raakisin kusis ta kus me siis oobime, utlesin, et ei tea. ta ikka vabandas ja utles, et toesti me ei mahu ta korterisse, kui ta girlfriend seal on. GIRLFRIEND??? mis asja, ise utles, et on Pariisis ja me veel motlesime, et kuradi hasti need Hispaania juristid elavad. Siis oli koik selge, tal on chikk Hollandist, kellel ta kulas oli ja kes talle nuud kulla tuleb. Vaadake nuud siis, mida teeb inimesega armastus. Paneb valetama. Valetama inimesele, keda sa tunned ja kellele oled lubanud abiks olla. Nojaa, ega ma talle pahaks ei pane, armastus teeb nii. Ja koigele tipuks saatis Josep mulle sonumi esmaspaeva hommikul ja teatas, et ta girlfriend haigestus ja jaab kauemaks, nii et ta ei saa meile oomaja pakkuda. Nuud oli jama majas, sest me lubasime pankuri juurest valja kolida esmaspaeva parastlounal...
(sellest, mis edasi sai, kirjutan homme hommikul, enne kui Eestisse hakkame soitma, boooooaaaaa)

Hirmust

2007-03-19T01:07:00.000+02:00

Mulle ei meeldi kirjanikud, kes teevad inimese jaoks raamatu lihtsaks. Kes puuavad kogu raamatu sisu ja ideed kontekstist lahti rebida, puudes ideid justkui alasti votta, et inimene ise jumala eest ei peaks tegelema sellise keerulise asjaga nagu motlemine. Uks selliseid on harra Paulo Coelho, kelle raamatutes polvkondi inimesi vaevanud kusimused alati vastuse saavad. Kelle jutustatud lugusid lugedes on tunne nagu sa oleksid juba uht sellist-nii sarnast eelmisele ja ule-eelmisele lugenud ja kas toesti on inimeste arutlusvoime olnud siiani nii piiratud, et keegi pole tulnud nende vastuste peale. Noh igaljuhul on meil selline mees nagu Coelho, kes teab koike ja enam ei pea inimesed motlema, piisab vaid tema raamatu lugemisest ning onnevalem ongi kaes. Samuti opetab vanaharra voitma kuradit enda sees ning teab headuse retsepti. Olen jah irooniline ja mis siis? Mulle toesti ei meeldi, kui raamat ei jata motlemisruumi, et tekiks tunne nagu tahaks mone toreda inimesega oma kogemust jagada ja arutleda igavikulistel teemadel. Voin otsida ainult halba, aga leidsin ka midagi head. Kuigi olin endale lubanud, et ei osta eales uhtki Coelho raamatut, tegin ma seda enne reisi siiski. "Kurat ja preili Prym". Ma ei kavatse raamatu sisul pikemalt peatuda, toon vaid valja osa, mis mulle tervest raamatust enim meeldis. Ma olen puudnud hirmu defineerida, aga siin see nuud siis oli, nii lihtne ja ohuline, ometi nii valusalt oiglane.
Hirm oli igas viimses kui inimeses tolles kaunis rannas, tollel hingematvalt ilusal loojangul. Hirm uksijaamise ees; hirm pimeduse ees, mis taidab nende kujutlused kuraditega; hirm teha asju, mis ei kuulu hea kaitumise reeglite juurde; hirm Jumala kohtumoistmise ees, hirm selle ees, mida utlevad teised; hirm seaduse ees, mis karistab iga vea eest; hirm riskida ja kaotada, hirm voita ja taluda teiste kadedust; hirm armastada ja saada huljatud; hirm paluda palgakorgendust, votta vastu kutse, minna tundmatutesse kohtadesse; hirm, et ei valda voorast keelt, et ei suuda teistele muljet avaldada; hirm vananeda, hirm surra; hirm aratada tahelepanu oma puudustega, hirm, et ei arata tahelepanu oma voorustega, hirm, et ei arata tahelepanu ei puuduste ega voorustega.Hirm, hirm, hirm. Elu pole muud kui hirmuvalitsus, giljotiini vari.

21

2007-03-18T01:06:00.000+02:00

Ma m6tlesin tana hommikul voodist lakke vaadates, kas see ongi siis mu elu parim synnipaev...Ma olen linnas, mida jumaldan, mu ymber on toredad inimesed ja pealegi tuli mu synnipaev eile 66sel kell 12 Hispaania aja jargi klaveripalaga *My funny Valentine*. Romantiline, eh?
Tana hommikul tuli vaike nunnu Kristel maasikatordi tykikesega, kus aares oli kyynlapoiss vahvasti! Ilus jallegi?!
Nii siis, ma olen 6nnelik just seal, kus olen ja tehes neid asju, mis mulle r66mu pakuvad.
Aitah s6brad, et olemas olete!

Vanemaks saamisest

2007-03-17T01:02:00.000+02:00

Mul on homme synnipaev. Esimest korda olen oma synnipaeval Eestist ara. Ja ainus asi, millest aru saan, et saan iga aastaga vanemaks on see, et igal aastal jaab neid tahtpaevi, mil Eestis pariselt kohal olen, vahemaks. Eile oli mu vanaemal synnipaev ja mind ei olnud. Kaks aastat tagasi vahetus aasta nii, et v6tsin selle vastu Madriidis kella jargi viinamarju syyes, eelmised j6ulud olin kyll Eestis, aga t66l, nii et terve perekond oli laiali. Fui, vihkan j6ule, kus k6ik on erinevates paikades, mis veel hullem, t66tavad. Ja nyyd on mul synnipaev, millest osa veedan lennukis ja teise osa eiteakus, sest meil pole isegi kindlat 66maja Barcelonas. See paneb mind m6tlema, et kas see ongi see, mis naitab, et oled taiskasvanuks saanud? Mina olen muidugi see viimane, kes end taiskasvanuks tahaks tunnistada, aga ma lihtsalt m6tlen...
Taiskasvanud on koguaeg kuskil laiali: ei j6ua nad kiire ariasja t6ttu perekondlikule l6unale, unustavad kingitused osta, planeerivad endale puhkuse oma synnipaevale, et ei peaks s6pradele synnpaeva tegema jne jne. Aaaa, ja siis on taiskasvanuil komme iseendale kingitust teha. V6tame v6i selle synnipaevaaegse puhkuse...tihti ytlevad nad, et tegid endale kingituse. V6i mu ema- ta armastab ikka endale harva midagi ilusat lubada ja siis 6elda, et tegi endale kingituse.

Jaapanlased ja hiinlased omavahel

2007-03-15T00:59:00.000+02:00

Istun meie hosteli lounges, kus on kolm arvutit ja kui sa arvutis istud, siis sinu seljataha jaavad diivanid, kus inimesed lihtsalt paevast paeva aega surnuks l66vad. Nii ka praegu, sel hilisel tunnil. Ma ei kavatsenud yldse kirjutada, sest k6ht on lihast ja kaheksajalgadest punnis ja uni on ka suuuuur. AGA...
Yhe diivani peal istuvad kaks jaapani poissi (iseenesest vist vanemad kui mina, aga naeravad nagu 7 aastased k6rge plikaliku haalega), nende vastas diivani peal hiina poiss (ka vana, aga naerab nagu vaike hullumeelne). Kuna nad siin kuidagi teineteist on avastanud ja jutupeale saanud, siis mul on hirmnaljakas istuda ja neid kilkeid kuulata. Jaapanlased ei oska hiina keelt ja hiinlane jaapanlaste keelt. Inglisekeelne dialoogki on neil midagi seesugust:
1: so, you no speaks no englishes?
2: yes, but my name is Minuah!
1: what? Kaseke?
2: hihihihihi, and your real name is?
1: Franco!
2: Noooooo?
1: hihihihih, is actually is Mancko!
2: I know it is not not!
1: hihiiii, japanese joke i say joke, hihihihihii!
Siis nad yritavad meelde tuletada, mida keegi teise maal viibides 6ppinud on. Peamiselt teab see yksik hiinakas vaid aarmiselt roppe s6nud, nii et jaapanlased kysivad mitu korda yle, kas ikka kuulsid 6igesti.
Jaapanlased seevastu oskavad selliseid p6hilisi kaibefraase nagu tere, head aega, hea, halb.
Vahepeal paisub naer nii suureks ja pisut liiga k6rgeks, et receptioni mees on tulnud asja kaema. T6sine mees, vaatab poistele otsa, surub oma tumeda s6rme vastu pruntis huuli ja palub kilkajatel kohta vahetada. Kilkajad ytlevad nagu yhest suust: "i see, people no no sleep no, if we sit here and...no no! thank you!"
No on tegelased!

Õnnest ja inimestest ja külmud varvastest

2007-03-15T00:54:00.000+02:00

Ma ei hakka 66sel kell 1 (Eestis juba 2) 6nne igavikulistel teemadel heietama kuigi ma seda siin arvuti taga istudes korraks isekeskis m6tlesin. Kristel pani oma k6rvaklapid pahe, kuulab unelauluks rappi ja siis unemaale. Ma m6tlesin veel korraks istuda.
Meie korteris on nii kylm, et m6lemal on haal pisut kahe, hommikuti tahaks nina puhtaks nuusata ja igal 6htul m6tleme, kas see punn, mis suunurka on tekkinud, on vinn v6i ohatis. 6nneks seni on see mingisugune punn v6i taandarenguga ohatis olnud. Tana ytlesime Currole, et su korter on pagan kylm ja hea, et me jaas pole, veel. Selle peale poisu muidugi ehmatas ja ytles, et taga toas on yks soojapuhur. Kuna ta ise siin ei maga, on see temperatuur normaalne, aga magamiseks ja 66riietes ringi siiberdamiseks on see ilmselgelt kylm. Teate, et isegi hommikuti valja minnes on 6ues soojem kui toas. just-just! Ja pealegi oleme me m6lemad totaalsed kylmavaresed, meil on vaja vatitekki ja vahemalt +25 kraadi sooja.
Kuulan Sade'd, mis on lihtsalt selle korteri muusika ja kirjutan. Tana kaisime Curroga teed joomas: mina j6in oma lemmikut- Maoko spetsiaal varsketest piparmyndi lehtedest ohtra suhkruga. Kristel j6i Tyrgi teed, mis sisaldas endas 6una ja kaneeli. Curro j6i mingit yrditeed, mis pidavat menstruatsiooni ajal hea olema. patsutasime talle siis 6lale ja ytlesime, et tunneme kaasa :) Curro on tore. Mul on algusest peale tema vastu mingisugune teatav austus olnud. m6ne inimesega see lihtsalt tekib, m6nega mitte. Ta on nagu vanem vend v hea s6ber, keda sa tunned nii vahe. Parast teetamist viis ta meid yhte eriti m6nusasse sokolaadi poodi, kus Kristel jalle p66rdesse sattus. Kogu see lugu pani mind tundma, et ma vist t6esti v6in tunda, et mul on yks inimene siin Hispaanias, keda ma v6in s6braks pidada. Curro usaldab asju, mida ma iial pea v6hiv66rale ei usaldaks...ah teate ise, need pisiasjad, millele muidu tahelepanu ei p66ra, aga mingil hetkel saab neid nii palju, et sellest tekib usaldus. Well, ma olin r66mus ja peale sokolaadi poest valjumist pidi Curro oma restorani minema avama, aga mina ytlesin, et on aeg endale kitarr muretseda. Astusin seal samas asuvasse muusikapoodi sisse, tegin myyale selgeks, et kitarridest ma suurt ei tea, mangida ei oska ma yldse ja raha ei taha vaga palju kulutada. mees arvas vist, et olen peast p6runud. pl6nnisin kahte kitarri ja ytlesin siis mehele, et ta midagi mangiks. mees kuulas s6na, v6ttis kitarri, haalestas ara ja mangis paar akordi. mulle selle kitarri k6la meeldis ja nii ma kitarriomanikuks sain.
vahest panevad teatud olukorrad, inimesed ja juhuste kokkup6rkamised sind kuidagi eriliselt tundma, tana ma just nii tundsingi. eriliselt! ja ma tunnen tugevamalt kui eales varem, et pean m6neks ajaks siia elama tulema. mitte malagasse, aga hispaaniasse. mulle meeldib eesti, aga tean, et pean end m6neks ajaks hispaaniale lubama.
ah, mis ma siin ikka heietan, kell on juba 1 labi ja soe voodi ootab koos yhe blondi kaunitariga.
Homme s6idame Granadasse, et mu lemmiklinnas teha asju, mida ma seal alati teen:paeval konnata sihitult m66da tillukesi tanavaid sacromontes, hljem mu oma onu terrassil paikese kaes 6lut juua ja kirjutada luuletusi, 6htul yhes mu lemmikbaaris tapaseid syya ja siis magama minna. Teile tundub igav, aga minu jaoks p6nev.
head 66d kiisud ja kutsud.

Kõik head asjad algavad taas

2007-03-12T00:47:00.000+02:00

Minu eelmine reis l6ppes siin kirjapildis kuidagi akki, tegelikult l6petasime reisi Hispaanias, Barcelonas. Maletan siiani, kuidas istusin kahel viimasel 6htul Josepi imetillukese korteri veel vaikesemal terrassil ja vaatasin majade katused (nendest tuleb veel juttu, sest ma olen katustesse kiindunud), mis tugeva vihma all end k6ssi olid t6mmanud. Ma olen vihma nainud Hispaanias kolmel paeval. Kaks paeva olid siis seal terrassil, teine paev oli nyyd Madriidi j6udes. Miks ma aga rohkem siia ei kirjutanud, seda ma ei tea. Ju olen ma yks neist, kes ei taha kirjutada vihmast, mis inimesed marjaks teeb ja end armetutena tundma paneb, ju ma ei taha halbu asju maletada, ju ma ei taha neid teistega jagada. las jaab imekaunis Lissabon.
Kohe raagin sellest, kuidas head asjad ikka ja jalle uuesti algavad.
Eelmisel aastal, kui olin juba m6ned kuud Eestis olnud, arvasin yhel hommikul, et oleks m6nus martsis Hispaaniasse s6ita ja kui mina juba m6tlen midagi suhteliselt napakat, siis nii ma ka teen. Ostsin piletid ara, teadmata, kes minuga kaasa tuleb. jattes vahele meeletuid :) otsinguid, sai mu kaaslaseks Kristel, kes pole iial Hispaanias kainud. ja jattes vahele praegu k6ik need kuud, mil me paevi lugesime (mina seeparast, et olen lootusetu hispaania s6ber/armastaja/armuke jne jne ja kristel seeparast, et polnud iial seda imekohta nainud), joudsime me nyyd kohale. Esimesena Barcelona, millesse k6ik inimesed koheselt armuvad ja alati tagasi lahevad. Minule ei suutnud Barcelona suvel m6juda- ei liblikaid, ei kananahka, usual suurlinn. Aga nyyd...kes teab, mis mulle sisse laks, v6ibolla oli asi meeleolus, inimestes v6i kohtades, kus kaisime. Vaatan nyyd maha ja tunnistan, et nagin seda aurat, mis mind isegi sinna tagasi v6iks kutsuda. Nagu ytles Josep: barcelona on koht, kus sa v6id teha k6ike, aga samal ajal sa ei pea midagi tegema. Yhel paeval istusime me Kristeliga naiteks MacDonaldsi teisel korrusel ja vaatasime suurtest akendest inimesi ja nii kohe paris kaua. Arge arvake, et tegu on mingi rasvahaisuse Viru tanava restoraniga "juustuga v6i ilma". Aus6na oli hea vaade ja ilusad aknad. istusime vaikides oma coca-colade taga ja vaatasime. yhtakki laks m66da paljas mees, kellele olid trussikud jalga tatoveeritud (ilma naljata) ja noku rippus tal p6lvini, aus6na. Me ei taha teada, mis veel siis kui see noku peaks erutuma. N6nda ta laks, pilgud teda saatmas. Meie ytleme nende pilkudega ytleme, et ta on imelik, aga vaid seeparast, et teised ei tee nii. ja nii kaua kui me nii ei tee, on need vahesed, kes teevad,imelikud. pikk ja segane m6ttekaik...oooo ja hiljem pissis nii m6nigi vanamees meie pingi k6rval, kus istusime ja punkti mangu mangisime. Lyhidalt on punktimang selline: istud ja pyyad mitte kedagi vaadata ja saad punkti siis, kui m6ni yksik mees sind vaatab ja 5 punkti siis, kui see mees on naisega, kui naine vaatab saab ka 5 punkti. Eestis on see jama mang, aga siin oleme me nende jaoks eksootika, isegi lastega isad vaatavad meie valgeid paid ja poegadega emad paluvad pojal vaadata, mis imelugu see tanaval k6nnib. Imelik on see, et ma pole iial sellist "neegri" tunnet pidanud kogema, aga ju nad pole siis kaht blondi koos nainud.
Barcelonast lendasime Madriidi. see linn ei meeldinud mulle ka esimesel korral. ja nyyd, teisel korral ei leidnud ma sellest ikka veel midagi. vihma sadas, kraad naitas vaevu10 kraadi- ei olnud m6nus. kristelile ka ei meeldinud. kaisime m6ne tunnikese linnas (sellest tunni plaadipoes) ja laksime koju magama. Raakides plaadipoest, siis sattusime Evohe esinemist kuulma. WOW! Pikemal vaatlemisel v6is aimata, et tegu on homobandiga (pikemal vaatlemisel on pea k6ik mehed siin homod, nii et vaatame kristeliga teineteist). Muusika oli sellest hoolimata hea ja sellise haalega meest, kes v6ib vabalt laulda noote, mis ulatuvad p6randale ja sealt taevasse, ei ole ma juba teab mis ajast kuulnud. Igal juhul arvasin ma hiljem, et peaks nende plaadi muretsema, mida ma ka poodi n6udma laksin. Nime Evohe peale vaatas myya leti taga mind kuml pisut kortsus ja helistas siis teise letti, et kysida, millest ma raagin. Teine tark toru otsas teadis 6elda, et sellel bandil polegi veel plaati. Mina olin muidugi elupettunud, sest ammu juba pole ma sellist elamust live'st saanud (kristel oli ka pettunud, aus6na). Ma ei tahtnud asja muidugi nii jatta, marssisime alla korrusele, lootuses leida see band sealt, kus nad esinemise oma pool tundi tagasi olid l6petanud. Oh imet, seal nad olidki. Kysisin yhe nende fanni kaest, kuidas plaadiga lood on. tydruk jooksis bandi juurde, seletas midagi ja siis tuli tagasi juba koos trummimangijaga ja bassimehega, kes mulle seletasid, et plaati pole, aga v6in myspace' s nende fanniks hakata ja juba aprillis nende plaadi tellida (nyyd ma m6tlen, et mis kuradi teid pidid ma selle kyll tellima peaksin, aga siis tundus idee 6ilis). Yks hea kogemus siis madriidis. Pluss muidug mu armas hispaania emme Aili.
Sevillast raagin siis kui homme arkan. Lahme pessu, tukad puhtaks ja Francisco t66kaaslase synnipaevale. Ole!
Un besito para mis amigos!

Kerjustest

2006-09-16T01:53:00.000+03:00

Eile 6htul laksime Kristeliga s66ki otsima (tegelikult me vist enamuse siin viibitud ajast s66ki otsimegi, sest me oleme toitu lootusetult armunud- aga praegu ei tahtnud ma yldse mitte sellest raakida), aga k6ik kohad olid esmaspaeva t6ttu kinni. Niisiis, lonkisime lonta-lonta meie kebabi mehe juurde, et yks vagev Rollo Kebab Menu v6tta :) S6ime rahulikult, sest vastupidiselt k6ikidele teistele 6htutele ei olnud peale meie kedagi einestamas, noh kui valja jatta tyrgi onu s6ber tyrgist. Akki lahenes meile habetunud vana kerjus, hall dressipluus seljas ja suur sylem nelke kaes. Enne olin just Kristelile tanaval 6elnud, nahes yht meest naisele punast nelki kinkimas, et kui minu peika (see on see s6na mida me m6lemad jalestame) peaks kohtingule punase nelgiga tulema, taoksin ma t6enaoliselt selle nelgi talle seal samas tanava peal- 6petuseks ka teistele meestele- pahe tykkideks. No see kerjus siis...tuli oma nelgikoormaga ja pomises midagi habemesse. Naersin, et kas t6esti saab nyyd nelgi, ise samal ajal raha taskust otsides. Andsin mehele 1 euro ja vaatasin oma k6ige pimestavama naeratusega talle otsa, mees aga seletas kuidas selle euro eest ei saa kaks inimest s66nuks ja et nyyd peab ta otsustama, kas s66b ise v6ib ostab oma vaikesele sugulasele midagi. Samal ajal seletades ta eemaldus. No kurat! Sinna mu nelk jai, selle habemes kerjuse katte, kyll nartsinud nelk, aga euro eest oleks v6inud ta mulle sellegi anda.
Seda k6ike nagi pealt teine kerjus, kes kebabi mehe ukse seisis ja mulle nii armsalt naeratas. Ega ta kaua lasknud oodata, v6ttis oma l66tsa, seisis meie laua k6vale (tuletan meelde, et olime ainsad kliendid) ja muudkui kaaksutas. Naeratas ja kaaksutas, kaaksutas ja naeratas. impossiiiible ma ytlen. nagu kaarna kari- yhele annad, lendab terve parv kohale. kaks lugu kaaksutatud, tuli ta oma olematu nahkkotiga meie k6rvale, hakkasime k6vemini raakima, teeseldes, et ei saa mitte midagi aru. Mees pomises k6vemini, et me ta kotti 6nnistaksime, meie hakkasime teineteisele k6vemini mida ja mida karjuma. L6puks ma ei suutnud enam naeru tagasi hoida, v6tsin kotist oma 20 senti ja pistsin onule pihku. Muidugi oli see talle pettumus, teine mees, kes lihtsalt nagi halvem valja aga ei teinud midagi, sai euro ja tema, vaene mees, kes oli kaks lugu mulle otsa k6rva kaaksutanud, sai 20 senti.
karjuv eba6iglus, ma ytlen!

Appi, kanep on maha niidetud!

2006-09-13T01:52:00.000+03:00

Kui Jaime meid bussijaamast peale v6ttis raakis ta, et tal on nyyd yks s6ber tydruk, kellega ta pyyab midagi aretada jne jne. ja siis ytles Jaime, et see tydruk meeldib talle ja nad seksivad, aga nad ei kai, veel! See k6ik k6las tema vigases inglise keeles eriti kinkylt nii et ma pidin sellest raakima.
Jaime oli ka oma yyratud kanepitaimed maha saaginud, mis tahendas muidugi seda, et tema tuba oli peaaegu otsast otsani kotikestega kraami tais. Jaime ise jattis igasuguse suitsetamise maha. Puhas poiss. See eest tema sekstydruks6berkellegamidagiaretada suitses nagu korsten. kaisime suure seltskonnaga yhes teises kylas flamenco concertot kuulamas. Ma ei pyyagi seda nyyd oma armetute s6nadega edasi anda, aga see oli megavagev. hiljem kuulasime, kuidas kolm andekat homomuusikut (jalle!) paris originaalselt U2 loomingu 6htut tegid. Koju j6udsime hispaanlaste jaoks ilmselgelt liiga vara (kell 4 labi), aga meie jaoks lootusetult hilja, jargmisel paeval magasime keskpaevani ja siis ajasime end ka piitsaga yles, et linnale kiire ring peale teha. Selle 6htu l6petasime Sevilla majade katuseid ja paikeseloojangut vaadates. Romantika!!!
Jaime juures meeldib mulle k6ige enam tema toas musitseerimine. Teeme tavaliselt nii, et Jaime mangib kitarri ja mina pyyan teda trummidega toetada ( v6i vastupidi- tema toetab ikka kitarriga mind). Ja kui meil midagi vahest kodus teha ei ole, mangib Jaime lihtsalt kitarri ja laulab. Tana vedelesime esimest korda paikese kaes basseini aares. Ja kuna see bassein oli ikkagi nii t6mbav siis sukeldusime l6puks ka sinna vette. Kylm oli, aga nyyd saan 6elda inimestele, et olen 10.martsil ujumas kainud. Jajah, oluline on ju see, mida arvavad teised ;)

Armunud

2006-09-05T01:45:00.000+03:00

K6ik, kes mind tunnevad, need teavad, et olen vaikeste linnade tydruk. Mulle ei pakkunud midagi poolteist aastat tagasi Madriid, sel aastal esimene sihtpunkt Barcelona. Olen vist t6esti yks vahestest, kes barcelonast vaimustusse ei sattunud. Yhes6naga ega ma Lissabonist midagi oodanudki. Ootasin suurt linna, k6rgeid hooneid, palju inimesi... Esimesel paeval just nii ma Lissaboni nagingi. Teisel paeval Belemis kaies avastain, et mingil imelikul kombel see linn v6lub mind. K6ik need kalamehed laia j6e kaldal, yle j6e laiuad sillad, kus vuravad autod. Jah, ma hakkasin Lissaboni v6lust aru saama. Hakkasin aru saama, et 3 66d on ilmselgelt vahe ja me jaime veel viieks 66ks. Yhel hommikul olime ilmatu vasinud, aga sundisime end rongile minema ja Sintrasse s6itma. ja ma ei kahetse. Ma arvan, et olen Granada k6rval endale teise kaevu inspiratsiooniga leidnud. Kui olime Sintra k6ige k6rgemas tipus, saatis Pedro s6numi ja kysis, kas teeme tana 6htu66gi. Ma saatsin vastu, et ei tee, imetleme Sintrat. Pedro saatis teate, et viib meid veel kaunimasse kohta. Ja nii me 30 min parast s6itsimegi, silmapiiril laiusid uduvines maed ja tumerohelised metsad, samas k6rval autotee aares aga kaunid vaikesed majakesed. Ja siis me j6udsime kohale. Sinna, kus l6ppeb maa ja algab vesi. Euroopa k6ige laanepoolsem tipp. Te oleksite pidanud seda nagema, seda tundma. Muidu 36c Lissaboni soojus oli yhtakki kuhugi kadunud ja asemele oli tulnud tugev tuul, mis mu kleidi ahvardas viia ja kylmus, mis kananaha selga sundis t6mbama :) Aga vaade...te peate seda nagema. kaljude all laiuv ookean peksis vahuseid lained vastu kaljuseinu, paike heitis oma viimseid kiiri maslevale ookeanile ja muutus siis jarkjargult oranzikamaks. Kalju servale ei saanud liiga lahedale minna, sest tuul oleks lihtsalt need kaks meetrit sinu eest ise astunud ja lennutanud vahuste lainete vahele vastu kaljuseina loksuma. See oli ilus. Minu s6nad on liialt vaikesed, et seda suurt asja kirjeldada.
Portugalis proovisin ma esimest korda elus surfamist, mis aga valja ei tulnud, oli surfamine. Telekast tunudb k6ik lihtne, aga ise ei suuda esimese paevaga tasakaalu hoidmistki paris ilusti selgeks saada.
Viimasel 6htul istusime vapustava vaatega vanalinna panoraamkohvikus ja j6ime kylma 6lut. Pehme tuul paitas kaela ja toosama sild paistis tulede kumas veel ilusam. Tegelikult armusin ma sellesse silda iga korda kui rannast tulime ja autod sellest yle voorisid aina enam ja enam. See kohvik, see 6lu ja see vaade. Minu sees oli rahu, mis sundis vaikima ja nautima. Ma teadsin, et varsti on see labi, varsti laheme koju ja ei naudi seda vaadet paris pikka aega, v6ibolla ei naudi enam kunagi, aga sellel hetkel tahtsin olla vait. Tunda seda pehmet tuult, mis ei olnud minu meelest kunagi enne nii pehme olnud ja vaadata tulesid, mis on igast ilusast tulest sadu kordi ilusamad. Ja sel hetkel ma armusin. Minu sydames on Lissaboni tuule pehme paitus ja tuledes sild!

Elu mustanahaliste gängiga

2006-08-28T01:44:00.000+03:00

Kui me nyyd Kerstiga paaniliselt Sevillasse 66maja otsima hakkasime, tekkis k6he tunne kyll, sest k6ik viitas uu all v6i kiriku ees magamisele. K6ik kontaktid olid yhtakki h6ivatud ja meie katuseta. 6nneks on inimesi, kes enda telefoninumbri 66maja pakkumise juurde lisavad. Egas midagi, haarasime telefonid, jagasime numbrid pooleks ja hakkasime s6numeid abipalvega saatma. Vastuseid loomulikult ei tulnud. Tana hommikul pakkisime oma korvid ja marssisime linna aarde, et ikkagi Sevilla poole s6ita. Poolel teel linna aarde helises mu telefon ja mees toru otsas nohises: "Saan teid enda juurde v6tta". Me ei teadnud, kes ta on, kus ta elab v6i, milline see profiil yldse oli, mida vaatasime. Ja hetkel vahet ei olnudki, vahemalt ei pidanud me lageda taeva all magama yks jalg yle korvi, rahakott pea all. Sevillasse j6udmine oli muidugi omaette jant. Seisime linna viimasesse bussipeatusesse, koukisie sildi valja ja laks lahti. nagu alati ja iga kord lasid k6ik mehed signaali ja lubasid akent viimseni alla kerides, et s6idavad v6i maailma otsa! Ja siis pidas kinni apelsinikarva vaike auto yksiku noormehega. Lippasime Kerstiga auto k6rvale, endal naeratus naol, et ehk ei peagi siin 6htani passima. Tyyp oli normaalne, raakis tagasihoidlikult ja vaikselt. Nii vaikselt et raske oli aru saada, kuhuni ta meid visata saaks. See, et ta enda k6htu patsutas pani arvama et ehk peame enne temaga kuskilt s66mast labi kaima ja teda ootama. ooo, ei, l6puks kui me ikka mitu korda "mida" ja "ah" ytlesime, raaksi ta nii selgelt, et saime aru, et kui tema meheiluga mangime, saame jargmisesse bensukasse. Tegime selle peale vingus naod pahe ja marssisime tagasi oma kottide juurde ja jatkasime haaletamist. Siiski mitte kauaks, sest akki peatus meie juures auto, mille juhi kohal istunud kena mees oma t66tunnistuse lahti l6i ja politsei mis politsei oli. K6ik kais nii kahku, et ma ei j6udnud narvigi minna. Politsei ytles, et see on halb koht haaletamiseks ja viis meid lahimasse bensukasse ise ara. ja taitsa niisama. Luges veel s6nad peale, et me halbade meeste autonumbrid yles kirjutaksime ja politseile teada annaksime. Kaua me seal bensuka ees oma kodinate ja "Sevilla" sildiga seista ei saanud, sest 6lised t66mehed korjasid meid onma pirukakarusse. Istusime seal rehade, labidate ja bensuhaisu vahel. Naljakas oli ikka kyll.
6htu Sevillasse j6udes andsime oma hostile teada, et oleme olemas ja et saame nyyd siis kokku. Parast maitsvaid tapasid istusime katedraali ees purskkaevyu k6rval ja ootasime oma majutajat. Fantaasia lendas muidugi k6rgelt- k6ik vahegi r6vedikud olid meie meelest meie majutajad. Ja siis saabusid kaks sysimusta meest 66pimeduses. Jah, nemad olidki meie majutajad. Parast ilget jama, kes kelle juurde laheb, laksime ikkagi Yemmy juurde. yemmy on proff poksija ja ikka ara nori tyli noh:) Tema korter aga... tahate sellest kuulda??? Muidugi tahate! J6udsime kohale korterisse, kus oli vist 4 tuba ja k6ikides elas vahemasti kaks mustanahalist. Rapp m6llas, seinad olid pite tais kleebitud ja mehed raakisid k66gis. Geto elu ikka. Esiti m6tlesime, kuidas p6geneda, aga jumala kuju nagemine Yemmy toas rahustas pisut. Rahu ei kestnud aga kaua. Yemmy t6mbas enda kapi lahti ja v6ttis k6ik alkoholipudelid valja. Me vaatasime pyhas vaikuses, kuidas Yeemy raakis, et talle meeldib kodus juua ja siis magama jaada. No aitah, jood end siin tais ja teab-mida-teed! Yhes6naga asi l6ppes sellega, et pisut liiga rahuliku nao taga peitis end tore inimene, kellega me yhes toas magasime ja kes meile hommikul fantastilist omletti valmistas. Teiseks 66ks laksime yhe teise poisi juurde. Meil oli oma tuba, suur bassein ja hiiglaslik kanepihunnik. Ehk siis basseini aares kasvatas Jaime u 10 kanepitaime, mis k6ik ulatusid mul yle pea. Lubatud yhe 66 asemel jaime sinna kaheks 66ks. Parast mida Jaime vanemad meid oma autoga linnast valja viisid ja kust me Portugali haaletama hakkasime. Portugali piiri yletades ja esimesse suuremasse linna j6udes tegid meid peale v6tnud soliidsed vanaharrad ettepaneku natuke vanainimeste asja teha ja nemad v6ivad lahkesti meile bussipiletid Lissaboni osta. Jallegi, virutasime ukse kinni ja seisime tee aarde. vangutasime pead ja haaletasime edasi. Rohkem perverte me sel paeval ei kohanud. J6udsime hilis6htuks oma majutaja Pedro juurde.

Sügis

2006-08-22T01:43:00.000+03:00

Ma m6tlen sygisest. Eestis on minu meelest sygis juba siis kui august algab. Ma tajun alati 6htutes seda sygise l6hna ja kylmust. Tana 66sel kui Malagasse j6udsime, Francisco oli lahkunud, mina arvuti taga kirjutamas, Sade mangimas ja Kersti vaikselt eemal voodis teki all hingamas, tundsin, et pean vahemasti yhe meie kolmest r6duuksest sulgema. Jahe oli. Mitte nagu paar nadalat tagasi. Venitasin paksud teksariidest kardinad kokku ja lykkasin r6duuksed koomale. Ma tajusin sygist ja see ei meeldinud mulle. Kell naitas 5.16 kui Kersti k6rvale laksin. V6ibolla siiski sygis inspireerib mind.
Hommik oli 6nneks soe. Nagu ennegi. See ongi Eesti ja Hispaania vahe: sa markad sygist erinevalt. Eestis ryndab ta paeval ja 66sel, siin on paeval k6ik nagu ennegi, aga 66d on jahedad.
Ma olen palavaga nii ara harjunud, et yhel paeval kui kraadiklaas Malagas naitas 27c, vedasin mina endale kampsuni kleidi peale ja laksin syya ostma. Hispaania on mu kodu. Ma ei tunne nagu oleksin reisil. Hispaanias olemine on t6eline l66gastus.

Asjad, mida proovida

2006-08-21T01:42:00.000+03:00

Minu meelest on nii, et kui lahed uude kohta, tuleb k6ik kohalik ara proovida. Marokos siis see kurikuulus araabiamoodi pesemine. Kui ma nyyd meenutan, siis ma vist ei raakinud tapselt, kuidas asi kaib. No igaljuhul- tuleb minna oma 40l kanistriga sinna alla "kaevule", panna see kanister vett tais, tiria viimasele korrusele sinna peldikusse, kus on jalgade jaoks pisut k6rgemad kohad ja auk maa sees ning aroom, mis just vaga meeliylendav ei ole. Noja siis vaikese roosa tassikesega v6tad aga kylma vett, kallad endale peale ja pesed seal sitahaisu sees. Alguses oli hais r6ve, siis harjusin ara, alguses oli vesi ka kylm ja v6ttis isegi sealses kuumuses l6disema, aga paari paeva parast oli juba taitsa hea. Kogu jama seisnes hoopis selles, et sealne vesi ei pesnud seepi ega shampooni ei kehalt ega juustest vaga hasti valja. Seega 6 paeval oli mul tunne, et peaksin oma juuksed maha l6ikama, sest parema tahtmise juures v6is mu juustes rasta-algeid naha. Ja kammi neist labistada oli v6imatu.
Teine asi on kohaliku perekonna juures kombekohaselt parema kaega yhest pajast s66mine! Kui oled turist, siis naljalt kohaliku perekonna juurde s66ma ei kutsuta. Kuna meie teejuht oli berber ja Nourdine, kelle vaese mehe penthouses elasime oli samuti berber, siis yhe l6unas66gi saimegi Nourdine' perekonnaga yhe laua taga syya. Kui nii kinnise yhiskonnaga, nii usklikus ja niiiniiiiiiii perekonnakesksel maal sind enda koju yldse lubatakse on see suur au. Yhes vaeses rajoonis (mulle tundus vahemasti nii, aga samas siin on prygihunnikud maja ymber m6ne mehe jaoks ilus vaade, lausa miljonidollari vaade) oli kivimaja, kus siis terve pesakond koos elas. meiega laua taha tuli ratikusse mahitud 95 aastane vanavanavanavanavanavanaema:), isa, lapsed, lapselapsed, l6petades 1,5 aastase nunnu poisiga. Kerstil oli meeletu peavalu, nii et raske oli isegi k6neleda, aga pereisa tahtis, et tema kylalised end hasti tunneksid. Marssis oma tuppa ja t6i suure pudeli ypris r6veda l6hnaga odekat ning hakkas meid siis sellega piserdama. Nojah, tegelikult ei olnud see piserdamine, sest minu kleidi allaar oli ikka korralikult marg. Kui ta oma l6hnarituaali valmis sai, laks ta oma kambrikesse ja t6i kaks mytsi, mis ta Mekast kaasa oli toonud ja toppis need meile pahe. Enne muna-liha-sibula targine juurde asumist laks ta jalle oma kambrikesse ja t6i Pyha Meka Vett ja datleid, et kurjad vaimud valja ajada. Ahjaa ja targine' i syyakse jallegi saiagi. Murrad aga hea kantsaka saia, paned oma parema kae koos saiaga savipotti ja vaatad, mis saia kylge jaab :) Kui liha tahad, siis selle sama saiaga pead selle liha ka katte saama.
Kolmandaks peab kaamliga s6itma :)
Kaamlid on nii nunnud, vaatavad sind oma pikkade ripsmete alt ja kui suule liiga lahedale lahed, pyyavad naksata. Ooo ja eriti age on see, kui need muidu loivavad loomad jooksma hakkavad, selline m6nus s6rk. Kaks tundi kaamli seljas pole naljaasi, sest kaks paeva hiljem oli meie jalgevahe valus nagu oleks seitse paeva trenni teinud. Sellelt retkelt sai Kersti endale lemmiku ka, aga nendevahelisest sidemest ei saa mina raakida. Ei ole lihtsalt v6imuses.
Me yritasime ka meeleheitlikult surfama minna, aga midagi ei tulnud valja. Yhel paeval ei olnud laineid ja teisel olid muud p6hjused:) Aga Portugalis surfame!

Kui raha teeb haiget

2006-08-20T01:41:00.000+03:00

Kui sa kunagi Marokos ringi juhtud liikuma, hoia koguaeg peenraha kae parast, sest igal nurgal on keegi, kes su kaest raha tahab, Kui ta sulle just m6nd imetrikki ei tee, mille eest raha kysida, siis kae oskavad nad k6ik valja sirutada ja raha kysida.
Meie viimasel 6htul kaisime Agadiri panoraami vaatamas. Kohe liikus ligi vaike poiss vastsyndinud kitsekesega. Kitseke varises poisi kaes ja poiss kysis, kas me kitsekesega pilti ei taha teha. 6nneks oli meie kaameral aku tyhi ja raha meil ka ju ei ole. Haaletajad ja teiste kulul elajad nagu me oleme :)
Oli pime ja k6ik need linnatuled ja viimase paeva emotsioonid...hakkasime Kerstiga elust Marokos raakima. Maroko ja Euroopa vahe ongi see, et Marokos leiutab iga vaene enda jaoks "t66". Kui mul on kodus lahe kass, siis ma v6tan ta jarelñikult linna kaasa ja iga v66ra pilgu eest hakkan raha kysima. Euroopas aga laheb kerjus tanavale, ulatab kae pikalt ette ja ootab. On kannatlik ja ootab.
Ma sain sellest poisist aru ja k6ik ja puha, sest ma olen ju ikkagi arusaaja inimene, aga kitsekesest oli kahju. Ja teate, mis me siis tegime. Oma niigi tyhjast rahakotist v6tsime 20 dirhamit, otsisime poisi yles ja viisime raha talle. Ilma ise kitsega pilti tegemata. Oeh, kui hea tunne oli hetkeks olla hea inimene. Ja siis ma hakkasin m6tlema, et kui ma saaksin kuskilt natuke raha, siis ma ostaksin pileti kuskile vaesele maale, istuksin rannas ja k6ik, kes raha kysivad v6i midagi teevad, et raha teenida, saaksin mu kaest raha. Ma tahaksin olla rannas vaestele rahajagaja. Kasv6i yheks paevaks. Kasv6i... sest valus on vaadata, kuidas igaks neist oma 6nne nimel v6itleb, V6itleb parema elu nimel. Ma tahaksin neile kasv6i hetkeks selle elu anda.

Sa meeldid mulle!

2006-08-19T01:39:00.000+03:00

Tana 6htul enne uinumist ma m6tlesin, kui siiras on siinne inimene. Kaisin araabiamoodi pesemas ara ja tulin tuppa juukseid kuivatama. Hijlem passisin r6dul tahti ja raakisin Kersti ja Fayssaliga. Kui Kersti tahistaeva toa soojuse vastu oli vahetanud ja mina seda sama teha tahtsin, v6ttis Fayssal end kokku, ulatas oma kae kehast eemale ja haaras 6rnalt mu kasivarrest. "Ma ei tea, kas naen sind veel, aga....aga...aga sa meeldid mulle!" Fayssal lasi mu kae lahti ja naeratas. Ma naeratasin vastu. Vist pisut totralt, sest mitte keegi pole mulle mitte kunagi nii siiralt ilma mind sygavamalt tundmata 6elnud, et ma meeldin talle. Fayssal raagib ainult oma kodumaa keelt, araabia keelt. Inglise keel on tema jaoks kauge ja tundmatu. Ta on m6ned laused selgeks teinud, aga kui mina midagi raagin, ei saa ta just k6ige paremini aru.
Enne uinumist ma m6tlesin, et kui mitte ykski inimene maailmas, et m6istaks teist, kas siis me elaksime selles maailmas, mida saaks siiraks maailmaks nimetada. Sest minu jaoks Fayssal just seda oli. Siiras! tema jaoks ei olnud vaja midagi enamat ega kauem tundmist, et 6elda, mida ta asjast arvab. Ta ei teadnud, kas naeb mind yldse veel kunagi, aga otsustas aega kasulikult kasutada.
Ja sellel hetkel, kui ta mu kaest haaras ja k6ige siiramini selle k6ik minuni t6i, hakkasin ma m6tlema, et ma tahaksin unustada k6ik keeled, mida oskan ja olla lihtsalt siiras. Kuulata oma sydant ja naidata valja.

Meestega magamisest

2006-08-18T01:37:00.000+03:00

Lubasin magamisest raakida!
Meie vaikses kodus on nii, et igal 6htul istub meie "suures" elutoas vahemasti 6 meest ja meie. Mehed laulavad, teevad syya, keedavad teed ja mangivad kitarri. Ja alati oleme meie need, kes lihtsalt passivad. Kui me midagi tahamegi teha, siis peavad poisid seda m6ttetuks, sest me oleme kylalised ja peame puhkama. 6igemini arvan mina, et nad kardavad, et meid on siin Eroopas vati sees kasvatatud ja meie vanemad pole meid iial pliidile ligi lasknud ega 6elnud, et sibulat koorides hakkavad pisarad p6ski kastma. Nad ei luba meid kunagi alla korrusele kanistriga vett tooma, sest nad arvavad, et me ei jaksa. Tegelikult me oskame syya teha suureparaselt ja samuti on meil j6udu et see 25l vett alt korruselt enda koju tuua.
Yhes6naga, kui need poisid oma tee ja laulud l6petavad, jaavad nad meile magama. AGA! Mitte keegi ei tule meie tuppa! Hoolimata sellest, kas neid on 6 v6i 10, nad mahutavad end suurde tuppa nagu silgud ja magavad merekohinat kuulates n6nda kuni hommikuni. Meie aga naudime kahekesi palju suuremat vabadust!
Lahe on see, et paljudele neist on see esimene kord elus naist nii lahedalt naha, aga nad ei tee k6ige vahematki, et meid naiteks puudutada. Naised on nende jaoks pyha ja kui me teeme tee tassi k6rvale nalja, et oh, mis oleks, kui abielluks, vaatavad nad punastades alla ja mangivad kitarri edasi.

Marokos söömisest

2006-08-17T01:36:00.000+03:00

Mis on elus k6ige tahtsam? Loomulikult syya ja magada. Ja nendest kahest olulisest ma teile kohe raagingi.
Marokos on nii, et hommikul pistetakse naha vahele nii palju saia kui mahub ja kui ei mahu, siis ikka topid. Laual on lisaks saiale ka maardejuust, pisut kahtlaselt roosat vorsti (naeb valja nagu roosa maksavorst), paar keedumuna ja magus-magus maroko tee ja muidugi mesi ja moos, et noh, ikkagi saiagi s66miseks.
Meie vanad Eesti naised teeme v6ileiba nii: sai pihku, parema kaega pisut katki, et maardejuust ja vorst sisse mahuks ja laheb s66miseks. Aga mida teevad kohalikud? Nad v6tavad selle sama saia, pnevad vorsti ja maardejuustu ning valavad mett vahele ja ampsavad keedumuna peale. Ahjaa ja lonksavad siis veel seda magus-magusat teeeeed!
l6una hangib igayks sealt, kust saab. Meie tavaliselt kuskilt kala kohast. Kala "restoranid" on siin sellised, et terve rida katusealuseid putkasid, mis esmapilgul sootuks erinevad kohad tunduvad, aga siis saad aru, et kaup on sama, hindki sama, aga kliendi saab see, kes on parem teenindaja. No meie lemmikuks on igaljuhul yks ratikuga araabia neiu, kes meie isiklik teenindaja alati on, meie ilu kiidab ja kalaturgu naitab ja pildistada lubab. Mis k6ige olulisem- me maksame alati vahemalt 50% vahem kui teised kylastajad:)
6htus66k on alati parast syda66d. Jajah, ilma naljata, kell 00.00 laheb alati sibula koorimiseks, keegi saadetakse liha tooma ja targine pannakse tulele. Targine on selline savist anum, milles tehakse vaga maitsvat rooga. Igas kodus on mitu targine' ja iga s66k tehakse selles.

Vaese mehe penthouse

2006-08-15T01:35:00.000+03:00

Eile hilis6htul j6udsime koju. Ega ma midagi kottpimedas aru saanud. Vaid sellest, et enne uinumist paistas mu k6rvu lainekohin.
Elame tillukeses valges nelja korrusega majas. M6nel korrusel on kaks ust, kus v6iks korter olla, m6nel on yks. K66ki ja vetsu ei maksa otsida. Maletan eilsest 6htust, et trepp meie korterini paistis ilmatu pikk ja kui pesemisv6imaluste kohta kysisin, vastas korteriomanik, et jah homme saab araabiamoodi pesta. Meie korteri uks pasitab labi ja logiseb. Meile kuulub taisvarustuses katusekorter, millel pole algselt katustki olnud, see on hiljem plekist ja puits6restikust peale aretatud. Korteril on kaks tuba. Magamistuba 2x3m ja suurtuba umbes sama suur. Elutoas pole peale madala laua, millel tubakaaukude ja muu jamaga kate, suurt midagi. vett majas pole. Yldse selles rajoonis, tillukeses mereaarses kylas Agadirist 15km, ei ole vett. Paar korda nadalas kaib paagiga auto, mis laseb maja all oleva katla vett tais ja kust siis iga yks oma anumaga nagu kaevul saab kaia.
Meie korteril on ilus terrass ja kui pesu tahad pesta, seda muud moodi kuivatada ei saa, kui et pead lihtsalt omad asjad yle paksu kiviaare riputama. M6tlete, et pole midagi? No ikka on kyll, kui see aar on nii paks, et sinna vabalt taldriku v6id toetada, samuti maarib see kivi tohutult ja m6ned korteriomaniku s6brda kaivad sinna oma hashi suitsu kustutamas.
Otse maja alla laksub ookean ja siinsed inimesed istuvad hommikust 6htuni rannas. M6nel on trummid kaasas, teisel lauluhaal ja kolmandal targine, milles syya valmistada. Yhed elavadki rannas, teised tulevad hommikul ja lahkuvad 6htul, et hommikul jalle tagasi olla.

Auku pissimine

2006-08-14T01:33:00.000+03:00

Ärkamine ja esimene hommik Aafrikas pole just teab, mis kaunis. Taevas on hall, hall, hall, ymber auto sebivad inimesed ja meie auto aknad on seest udused. Aitab magamisest, haaran hambapasta ja hambaharja nagu tavalised inimesed hommikuti ja lippan vets. Oh seda lugu kyll: vesi on kylm ja peldik haiseb koledasti. Mis seal ikka, ennegi kylma veega hambaid pestud, saan ju hakkama. Pissihada ka vaevab. Loivan vetsu, panen ukse lukku. Ok, nyyd valetan, sest ma yritasin ust lukku panna, aga see ei kainud kinni. Suures lukustamistuhinas ei marganud ma kohalikku peldikut. Tahate kuulda jah? No igaljuhul oli minu ees auk, mille ees kaks k6rgemat kohta, nahtavasti jalgade toetamiseks :) Selline oli minu esimene kogemus araabia peldikuga.
Teeaares vahelduvad melonip6llud kuivade k6rrep6ldude ja liivavaljadega. Aegajalt longib eesel koos suure koorma ja uhke naoga peremehega m66da kiirtee aart. Siis jalle ratikutesse mahitud naised ja siis poisiklutid, kes valismaa autosid ootavad, et nende alla v6i jumalteabkuhu pugeda. Natuke kreisi elu. See k6ik meenutab kangesti telekast nahtud India reise. V6ibolla ongi Maroko Euroopa oma India.
Esimese peatuse teeme meie teejuhi Mouhamedi s6bra kodus Casablancas. Kodu on ehitud ime6rna mustriliga kiviplaatidega. Meie esimene hommikus66k kohalikku moodi, kohalikus kodus. Naine ja 15 aastane koduabiline tassivad lauale hunnikutes saia, h6bedases kannus teed, v6id ja mett. Kaks korvikest pahkleid ja veel yhe korvi magusaid saiu. Magustoiduks noh :) Perenaine on suur. Ilma liialdusteta. Mees ka. Nemad ei s66, naine lehvitab vaid paberiga 6hku ja kysib, kas meil polegi palav. Parast s66ki lahme peremehe maja vaatama. Jaa, siin ehitavad rikkamad endale maju, lausa kortermaju ja myyvad siis korterid maha. Peremees peatab auto keset lagunenud maju ja prygihunnikuid ning viib meid oma majja. Jaa, kena maja, aga peremehe kiidus6nad ymbruse ja vaate kohta, mis pidavad k6vasti vaart olema, panevad 6lgu kehitama. Yhest aknast paistavad pommiaugud ja teisest yks mitte niiiiii heas korras korterelamu ja maantee.
Ilusa vaatega maja vaadatud, jatkame teed, 6htuks on vaja 1000km kaugusele Agadriri j6uda. Mida l6unapoole, seda liivasemaks laheb maapind, kitsamaks "kiirtee", kuhu kaks rekkat k6rvuti s6itma kohe kuidagi ei tahaks mahtuda. Mida enam maanteed selja taha jaab, seda enam tunnen, et India muutub tasapidi Aafrikaks. Loodus on just selline nagu ma ette olen kujutanud. Kiviklibusel ja liivasegusel magisel maapinnal tatsavad tillukesed kitsed ja pyyavad midagi s66davat leida. teeaarsed on maardunud inimesi tais, kes k6ik kaktusevilju myyvad.
Marrakeshis teeme vaikese peatuse ja lahme turuplatsile, kus k6ige kuumemal ajal vaid meelelahutajad t66tavad. Neli meest ajavad torupillidest peenikest vilinat ja ussid loivavad laisalt, naib nagu neid see pinin just vaga tantsima ei sunni. Ja kui m6ni turist s6endab laheneda, siis topitakse s6rmejamedune uss kaela ja palutakse pilti teha ja kui sa hakkad rabelema v6i keeldud pildist, voi mis veel hullem, keeldud maksmast, siis ahvardatakse see madu sind kagistama.
Eemal lamavad selgeltnagijad oma vaipade peal. Iseasi kui selgelt nad ikka nyyd naevad. Mouhamed annab yhele nagijale suure vaidlemise peale raha, mispeale ennustaja salaparaselt suure musta vihmavarju lahti t6mbab ja meile ette paneb, et jumala eest keegi k6rvaline isik meid ei naeks ega kuuleks. Kysib siis Mouhamedi nime ja synniaega ning kribab tindiga niisutatud pulgaga paberile komasid. Kokkuv6te ennustusest oli see, et Mouhamed on paha inimene, kitsi inimene ja talle meeldib reisida.
Igal sammul on raha hais. Ja mulle see ei meeldi.
Marokos laheb vara pimedaks. Agadirist paarisaja km kaugusel magedes s6ites heidan tagumisele istmele pikali ja kuulan berberi muusikat. Tahed paistavad nagu peo peal. Kui vaid sirutaksin kae, saaksin neid puudutada. Ma olen alati m6elnud, et unistused on tahed. Kuna tahed pole mulle iial nii lahedal olnud, siis on see ka t6enaoliselt ainus kord, kus minu enda unistused mulle nii lahedal on. Sulen silmad ja hingan sygavalt Aafrika 6hku...

Seal, kus lõppeb Euroopa ja algab Aafrika

2006-08-12T01:31:00.000+03:00

Maroko on paljudele Euroopa. Minu jaoks samuti, ma ei ole kunagi Marokole kui Aafrikale m6elnud. Vahemasti mitte kui paris Aafrikale. Paris Aafrika on seal, kus inimesed ei raagi eurooplastele m6istetavas keeles, tassivad kyttepuid seljas, seal, kus lastel on suured k6hud ja naised kaivad alasti ringi.
Ahh, mis ma siin patran. Kaisin Marokos, nett oli imelik, enamus asju kirjutas araabia keeles. Seega peate mu seiklusest natuke hiljem osa saama. 12.augustil jatsime m6neks ajaks oma kauni koduga Malagas hyvasti ja laksime Maokosse seiklema. Meie autoks oli vana Toyota jeep ja teejuhiks 6ige berberi mees. Kui nyyd aus olla, siis kaks päeva enne reisi painas mind imelik "eelaimdus", et akki ei peaks minema. Kersti tundis ja oli nende araabia poistega koos elanud jne, aga ikkagi. Must mees on ikka must mees ja teine usk on ikka teine usk.
12.augusti 6htuks joudsime Tangerisse. Olime veel kyll Hispaania pinnal, aga elu kihas teistmoodi, hoopis teises rytmis. Inimesed kakerdasid keset autoteed, araabia muusika m6llas ja naistel oli ratikud ymber pea. Uni v6ttis voimust ja silm vajuski kinni, esimese 66 veedsime bensujaamas autos magades.

Kodu

2006-08-12T01:26:00.000+03:00

Meie koduks Malagas on nii nii kodune korter otse vanalinnas. Mõnikümmend sammu Picasso muuseumi uksest ja vapustavast katedraalist. Korter ise on kolme tillukese rõduga. Igal rõdul kasvavad taimed. Ilusad taimed, mida me paaril õhtul ka kastnud oleme. Kui mulle muidu meeldib käia ja näha, siis see korter paneb mu istuma ja kuulatama. See korter inspireerib! Praegu, kui ma siin seda juttu kirjutan, on kell 2.21 kohaliku aja järgi ja ma ei tahagi veel magama minna. Kuulan Sade' d ja naudin vahete-vahel tuppa kostuvaid hääli tänavalt. Kui ma saaksin hetki peatada ja kinni hoida, siis see just üks selline hetk olekski.
Armastan elu!

Ropendav itaallane ja mäest allaveerev rekka

2006-08-11T00:56:00.000+03:00

Konkskäega võõras Alicantest osutus normaalseks inimeseks, kui tema ja ta sõprade veidrad kalduvused kõrvale jätta. Veel samal õhtul kui olime Alicante konkskäe juurde oma pakid maha saanud ja sada korda tema poole lõuaga kassi üle jõudnud imestada, ütles mees, et peame hoopis tema sõbra juurde kolima. Seal pidavat hea muusika, rohkem ruumi ja konditsioneer olema. Mis meil, ränduritel, paremate tingimuste vastu ikka olla sai. Kolisime sisse tema magamistuppa. Peale mehe elas seal veel tema suur draakonilaadne elajas, kes pidevalt muusikataktis pead noogutas ja keelega üle enda ja vahepeal ka peremehe näo limpsas. Pluss veel kaks tuba kõlarite, tossumasinate, diskopallide ja vilkuvate tuledega. Tüüp istuski terved päevad kodus ja mängis muusikat. Hästi koledat tantsumuusikat. Draakon jällegi noogutas peaga kaasa. Meestel ei olnud enne hospitalityclubist keegi käinud ja nemad olid meiega nagu pisut kohmetud.
Mina vana unustaja suutsin aga Anna-Maria autosse jätta oma prillid, mis oli kätte vaja saada, sest muidu ei näeks ma siin seda blogi kirjutada :) Prillid sain kätte ja lahked sõbrad viisid meid linnaäärsesse bensujaama, kust saaksime hääletama hakata. Aga arvake mis? Nii kui autost välja sain ja lehvitada jõudsin, märkasin, et oh jama küll, aga telefon jäi nende autosse. Selline pudrupea ma siis olengi. Nüüd saan aru, mida ema motleb, kui ütleb, et vaata, et sa ennast varsti kuhugi maha ei unusta. Nojah, pärast seda, kui olime veel kolme hääletajaga bensujaamas autokohtade pärast võidelnud ja näinud poolakast kidurat meest, kes seljakott seljas Poolast Portugali jalgsi kavatses jõuda (ja ma usun, et jõuab ka, kui ta juba loode Hispaaniasse välja oli jõudnud), saime nahksisustusega Volgswageni peale. Jälle sain suu lahti imestada inimeste rumaluse ja väiklase mõtlemise üle. 20 aastane inglise rikaste vanemate võsuke, kes juba 12 kuud Benidormis elanud, aga ikka ei räägi sõnakestki hispaania keelt. Nojah, minule ei pidanudki see korda minema, aga natuke õlgu võttsi ikka kehitama. Sa elad ja töötad teisel maal, teises kultuuris ja sa ei tee vähimatki, et sellest natuke osa saada?
Benidormis tassisime oma asjad tornmajadega ääristatud randa ja panime kämpingu pästi, kuni helistas Anna-Maria, et leidis telefoni. Anyways, lõpuks pakkisime asjad ja panime padavai bussi peale, et tagasi Alicantesse jõuda ja mu telefon haarata. Buss jäi 45 minutit hiljaks ja Ernesto oli tüdimusest sinine. Vabanduseks andsime talle õlle ja kartulikrõpsud, mida ta jumaldama pidavat. No naeratuse võlusime küll välja ja Anna-Maria ning Ernesto viisid meid Valencia poole tagasi ühte suurde bensiinijaama. Meile esmapilgul sobis, sest üle tee olid peaaegu valmis viinamarjad istanduses ja bensukas ise ka korralik. Jama läks lahti siis, kui selgus, et bensukas pannakse tunni pärast kinni ja töötaja vangutas pead, kui kuulis, et tahame sinna ööbima jääda. Siis oli asi otsustatud- kott viinamarju täis ja kähku kuhugi autosse. Keegi meid eriti peale võtta ei tahtnud, sest meil olid kotid ja me nägime rääbakad välja ja pealegi ei ole Hispaanias kombeks hääletada. Ja pealegi on teada lugu hääletajate tapmisest ja kadumasaamisest kuskil kümme aastat tagasi. Lõpuks tuli üks kena noormees, kelle väikesesse sport Fordi me end pressisime. Ja kujutate ette, ta sõitis meie pärast öösel üle 60km oma kodukohast edasi, et meile sobiv bensujaam leida. Tegi isegi ettepaneku meid sihtkohta viia, kui bensu kinni maksame. Nii häid inimesi ikka naljalt ei leia. Tolles bensukas, mis meile lõpuks sobis, kohtusime taas nende Alicante hääletajatega, kellega hommikul bensukas

võitlema pidime. Niiii kummaline, kuidas teed ristuvad. Me olime selle aja jooksul juba 2 korda Alicantes käinud, korra Benidormis ja poole tee peale Valenciasse sõitnud. Ja nüüd maandusime samas kohas. Meie jäime kohviku terrassile magama, nemad said edasi ühe väga väga väikese autoga.
Hommikul hakkasid rekkad liikuma ja ausalt öeldes vaadati meid kaht väga kahtlevalt. Lõpuks saime ühe itaallase peale, kes iga korda itaalia keeles ropendas kui midagi viltu laks. Ta lubas meid läbi Almeria Granada lähistele viia, kust me siis edasi peaksime Malagasse hääletama. Esimesed kaks tundi oli autos vaikus, harvadel hetkedel kostus vaid terava ninaga mehe suust sõimu, meie magasime, sest öö õues oli oma töö teinud. Oi ja kui ta lõpuks Almerias oma kauba maha oli laadinud ja juttu rääkima hakkas, siis ei paistnudki sel lõppu tulevat. Granada mägistel teedel, kust tema rekka jälle sõimu saatel u 20 km tunnis üles ronis, mõtlesin, et siia me nüüd jääme.
Granada lähistel saime kuumas bensujaamas pisut sildiga ringi siiberdada, kui üks tume töömees meid peale võttis ja 20km enne Malagat bensukas maha pani. Sealt õnnestus meil tuttuue bmw peale saada.
Naljakas hääletamise juures on see, et siin maal ei ole see tavaks. Ja kui Kersti räägib, et tuli Eestist siia, siis vaadatakse teda pisut veidralt nagu ei usukski. Autojuhid vangutavad pead ja kordavad: "See on ohtlik!" Kui see on ohtlik ja piima juua on ohtlik, siis tekib küsimus, mis siin elus üldse ohutu on?
Praegu läheme minu lemmikkunstniku Picasso muuseumisse, aga homme räägin meie fantastilisest elukohast pikemalt. Ma olen leidnud enda inspiratsiooniallika, korteri, millest olen alati und näinud, aga mitte kunagi päriselt näinud.

Alasti ja lokkis

2006-08-05T00:53:00.000+03:00

Istun Anna-Maria läpaka taga Valencias ja mõtlen siis, kuhu ja kuidas me edasi liigume. Kuidas on vist loll mõelda, sest häälega oleme siiani välja jõudnud ja kavatseme nii ka jätkata. Õues on tappev kuumus, toas on pisut kergem, ent ometi ei taha ka käsu peale endale ühtki riiet selga panna. Nii ma siis longingi mööda Annaka pikka koridori voodilina ümber.
Kell on juba palju-palju, pean nüüd oma voodilina sõlmed kaela ümbert lahti laskma ja oma lokid sirgeks pesema ning poodi minema, et kaheksajalg osta. Jaaa, selliseid asju me siin sööme, Eestis võime vaid Stockmanni vitriinideśt möödudes neid piiluda. Aga õige pisut.
Mõne tunni pärast läheb lahti sõit Alicantesse. Leidsime hommikul internetist ühe poisi telefoni numbri ja saatsime sõnumi. Tunni pärast ta helistas ja oli lahkelt nõus võhivõõraid enda juurde lubama. Küll ma siis varsti räägin, kuidas ühe käega ja konksjalaga mees meid vastu võttis. Sellest me siin fantaseerime.

Onu Jose ja kohalik Don Juan

2006-08-04T00:50:00.000+03:00

Ei teagi, kust alustada, nii palju on öelda. Esmalt peaks vist fännide ja oma kalli päeviku ees vabandama, et ma niiiiii kaua kirjutanud ei ole:)
Reedel, kui Eestist lennuki peale tormasin oma hiiglasliku seljakotiga nagu vana rändur ennemuiste, ei teadnud ma üldse, et natuke vähem, kui nelja tunni pärast ei maandu ma kohe üldse mitte Barcelonas nagu plaanitud. 800 hullu otsustasid ebaseaduslikult Barcelona lennujaamas lennurajale ronida kuratteab, mille pärast ja jonnima hakata. Ju siis halvad töötingimused või vähe palka. Nende äkilise meeleavalduse pärast kannatasid tuhanded inimesed: kes tiirutasid lennukiga Barcelona kohal ja ootasid streigi lõppu -ette rutates võin öelda, et seda ei tulnudki- teised jällegi püüdsid maanudmisluba mujal linnas saada, kolmandad passisid teadmatuses lennujaamas ja mugisid võileibu, mida jagati. Varasemad lennud lubati Costa Bravale maanduma, aga meie, Estonian Airiga lendajad, meie maadusime 400km Barcelonast, Valencias. Ilus algus, või mis? Suur täna peab aga ütlema EA töötajatele, kes reisijaid väga hästi kõigega kursis hoidsid ja Valenciasse bussid meile tellisid, et me ikka sihtkohta jõuaksime. Keskööks jõudsime ka:) Minul oli hea meel, aga Kersti Toots oma sõbrannadega oli mures, et üks diskoõhtu on rikutud. Ja Keit Pentus jäi oma Hispaania peikaga kohtumisele hiljaks:)
Mis siin ikka pikalt: Barcelona mingit kustutamatut muljet mulle ei jätnud. Mina ei tea, mis teil, inimesed, ometi viga on? Pagana suur linn, palju koledaid maju ja vanu turiste. Ilma Gaudita ei oleks see linn üldse midagi. See vana geenius on suutnud pisut oma haigete fantaasiatega linnapilti huvitavamaks muuta. Peale Gaudi ei hinda ma seal linnas midagi. Tapke ära või andke peksa, aga linn nagu linn ikka, mis seal ohkida ja käsi ikka imestusest kokku taguda.
Eile hääletasime Kerstiga Barcelona äärelinnast Valenciasse. Seisime pea kaks tundi nagu napakad, vehkisime sildiga, tantsisime, keerutasime, hüppasime autodele ette, aga ikka ei midagi. Kersti ütles, et tema seni kõige pikem hääletamine. Kui olime otsustanud natuke tagasi kõndida ja linna viimase valgusfoori taga end autodesse pressima hakata, ilmus eiteakust lokkis peaga Don Juan, et mis te siin nüüd õige keksite? Rääkisime loo ära ja lahke poiss otsustas meid oma Seat Cordobaga lähimasse bensukasse ära visata. Lähim bensukas tähendas 20 min autosõitu. Ilma temata ja kollase Seatita oleksime tõenäoliselt ikka veel seal valgusfoori taga, kus meile ainult signaalitati ja aknast vilistati.
Bensukas käisime pissil, ostsime soolaga maisi ja hakkasime inimesi tülitama. Kersti käis ja küsis: "Tere, kuhu teie lähete?" Ja mina lonkisin järgi oma maisikotiga. Keegi ei sõitnud kaugemale kui 40km. Polnud abi. Ja siis otsustasime rekkajuhte piinama hakata. Ei jõudnudki väga kaugele, õigemini ei jõudnud üldse piinata, sest esimene palja nabaga ja krussis rinnakarvadega onu oli lahkelt nõus meid ära viskama. Ole! Ja sõit võis alata. Kujutate ette, 50 aastane ajaloo õpetaja ja rekkajuht. Istusime elava ajaloo õpikuga ühes autos. Onu pakkus meile Coca-Colat ja külma vett, lubas magada, lasi kõvasti muusikat, peamiselt Hispaania rokki, sekka pisut Shania Twaini. Ei noh, mõnus mees. Valencias haaras telefoni ja käsutas Anna-Maria oma Ernestoga meile järgi. Vaat selline mees oli onu Jose

Isekusest ja hipidest

2006-07-26T00:48:00.000+03:00

Kersti põrutab lõunast põhja, idast läände, loodest kirdesse jne. Täna saadab sõnumi imelilusalt rannalt 90 km Malagast, teisel õhtul teeb mind kadedaks Granadasse saabumisega. Eile, kui maal laua taga kartuleid pooleks lõikasin, fooliumisse paigutasin, tilli peale lõikasin, tükikese võid koos soolaga lisasin, saatis tema sõnumi praamilt, mis teel Marokosse. Korraks nagu solvusin (kuigi tegelikult ma pole kindel, kas ma ikka solvusin, äkki lihtsalt olin kade), sest olin terve hommikupooliku kiirpassi püüdnud taotleda, aga pärast 3tunnist ootamist oli minu ees ikka veel mitukümmend inimest. Ma ei ütlegi palju neid siis oli, kui ma alles järjekorranumbri võtsin. Kõik seepärast, et Marokosse saada-sinna ju ID kaardiga ei saa- ja tema juba läheb, ilma, et mind ootaks. Olen ma nüüd siis isekas või ei, aga vahest mulle meeldib end vajalikuna tunda. Et noh Kersti oleks öelnud, et ei lähe enne minu tulekut Marokosse, et tahab esmakordselt Aafrika mandrile oma jalajäljed astuda minuga üheaegselt jne jne jne :) Tegelikult on mul hea meel, et ta ringi käib, magab pargipinkidel, tutvub huvitavate inimestega, sest nad kõik jätavad sinusse tükikese endast, arendavad ning harivad vaimselt. Ja see kõik on äärmiselt mõnus. Ma loodan, et Kersti hindab seda, mida praegu üle elab. Hoolimata viiest magamata ööst ja kinnivajuvatest silmadest.
Oooo ja mina hingan Tallinna tänavatel automüra, vaatan sinist taevast ja silmapiiril laiuvat linna. Viimased kaks päeva ja siis olen läinud. Ääretult hea mõelda. Ma olen unistanud mängimisest, lihtsalt passimisest ja sellest, et mina istun ning vaatan, kuidas elu mu ümber kihab ja mina ei pea midagi tegema, peale nautimise muidugi. Ma tahan selga panna oma lillelise särgi, patsi pähe punuda ja inimesi vaadata.

Kiri Kerstilt

2006-07-15T00:46:00.000+03:00

Hääletamine pole just kuigi ohutu võimalus reisimiseks. Kui eelmisel aastal kahelt tuttavalt tüdrukult kuulsin nende seiklustest Hispaaniasse, eriti veel eriskummalisest viisist sinna jõudmiseks, pidasin neid ausalt öeldes pisut hulludeks ega osanud arvata, et ma ise kunagi midagi sellist võiksin ette võtta. Tung Hispaaniasse naaseda aga kasvas iga päevaga ning mingil hetkel tekkis nagu mingi sisemine veendumus, et toosama totter ning hullumeelne reis tuleb ette võtta. Paljudele ponnistustele vaatamata, sealhulgas vanemate muretsemine oma tütrekeste heaolu ja tervise pärast, seadsime oma sammud 3. juuli keskpäeval kell 12.17 Võrust suure Hispaania poole. Mina ja kaasrändaja Heili. Eesti piiri ületades jäi kõrvu kajama vaid esimese küüdipakkuja, noore naisterahva, kriipiva tooniga lause: "Ärge pahandage, kuid te olete täiesti hullud!" ja nii me läksimegi, süda põksudes, põsed ootusärevusest ning hirmust punased, pisikesest kodusest Eestimaalt laia ilma.Esialgse plaani kohaselt pidime tõotatud maale jõudma 5. päeval. Tegelikult jõudsime aga Hispaaniasse 1 päev hiljem, 9. juuli hommikul. Plaani teostamine poleks olnud väga raske, kuid reisi ajal hindasime oma eesmärgid ümber- tähtis polnud kiire kohalejõudmine vaid teekonna nautimine. Ja nautida sai palju. Suur tänu selles oli inimestel, kellega reisides kokku puutusime. Meil oli õnne, on siiamaani. Peaaegu kõik inimesed, kellega oleme oma reisi jooksul kokku puutunud on olnud ilma liialdusteta suurepärased. Siiamaani on olnud vähe äpardusi ning hetki, mis oleks seest õõnsaks võtnud ja sundinud vanduma, et nõnda ohtliku reisi ette võtsime, sootuks mitte. Väiksemaid komistusi on siiski ette tulnud, kuid need on positiivsete kogemuste ja emotsioonide taustal tühised.Hetkel olen Lõuna- Hispaania rannikuäärses linnas Malagas, mis on üheks peamiseks kuurortlinnaks Costa del Solis. Nüüdseks olen siin olnud juba 7 päeva ja mu negatiivse alatooniga eelarvamused antud linna suhtes (ma ei ole just koige suurem kommerts/pakettreiside austaja) osutusid liialdatuteks. Jah, Malaga on linn, kuhu inimesed tulevad üle maailma peamiselt päevitama ja pidutsema. Kuid selles paigas on ka sisu- kaunis loodus, lihtsad kaunid inimesed ja palju muud vaatamisväärset, kui vaid oleks võimalust ning tahtmist piiluda kesklinnast kaugemale. Tänu meie toredatele araablastest võõrustajatele, on meil olnud võimalus sõita ringi Malaga ümbruses ning näha ning nautida palju paeluvat ning kaunist, mida siinne piirkond pakub. Alustades imelistest mägedest, suurtest istandustest, kus saab hea pealehakkamise ning julguse korral napsata paar päris oma käega korjatud magusat vilja; "unustatud" randadest, kus on vähe inimesi ning säilinud saladuslik omapära; lõpetades kohalike pidustuste, vaatamisväärsuste ning kommete ja tegemistega. Siiski tunnen, et nädal on pikk, kuid ehk just paras aeg Malagas viibimiseks ning oleks aeg taas hõisata purjed ning soovida soosivat tuult. Juba homme ongi see päev, uueks sihtpunktiks Granada.See teekond on olnud minu jaoks uskumatult huvitav ning andnud mulle palju, mida tahaksin ka teistega jagada. Kahjuks ei ole aga reisil pidevalt aega, tahtmist ega ka võimalust veeta netis, tundeid/mõtteid üles kirjutades. Siiski soovin seda teha, kuid samm sammu haaval. Oleks tore kui saaks kirjutada hääletamise päevadest detailsemalt, läbielamistest ja ka külalislahketest ja abivalmis inimestest, keda oleme rännakul kohanud. Seniks aga, hasta luego, Malaga!

Vennad araablased

2006-07-14T00:39:00.000+03:00

Päev, mil minu jalg Hispaaniat puudutab tuleb järjest lähemale. Saame vist poolel teel kokku- astun mina sammu, siis tema, siis jälle mina ja siis tema. Nii põnev. Ma näen enda kallist Hispaaniat. Kaks kuud rännakuid. Plaani on astunud viimaste päevade jooksul ka Maroko ja Portugal. Pöidlad on meil mõlemal otsas, samuti mõned kontaktid- küll ellu jääme.
Kerstil läheb kõik kenasti. Jõudis pärast pea nädalast hääletamisprotsessi :) Hispaaniasse. Tänu kõrgematele jõududele ristusid Saksamaal tema ja kahe araablase teed. Poisid on nii hoolitsevad, et räägivad igal sammul kuhu tohib minna ja kus ootavad riskid. "Nagu vennad," ütles Kersti, kui oli nendega 4 päeva koos veetnud. Praegu istubki ta igal hommikul araabia poiste korteri köögis laua taha, pistab vasaku käe laua alla, paremasse haarab seda, mis parasjagu hommikusöögiks valmistatud ja sööb. Ühest kausist ja parema käega nagu araablased ikka. Hiljem joob araabia teed peale. Poisid küll pakkusid eraldi nõusid, aga kui juba elad teistsugustega koos, siis jälgid ka kombeid.

Meie

2006-07-13T23:21:00.000+03:00

Hispaania on minu ja Kersti kaotatud kodu. Väikesena, esimest seebikat vaadates passisin suu lahti, ega suutnud uskuda, et on olemas üks nii kaunilt voolav keel. Mida vanemaks sain, seda enam hakkas elu minu teele märke Hispaaniast saatma. Ema ristitütar armus Hispaaniasse, lõpuks kolis sinna. Mina muudkui pärisin ja uurisin, mismoodi siis ikka minu unistuste maal asjad käivad. Keskoolis sattusime Kerstiga sööklas laua taga oma unistustest rääkima. Ja meil oli ühine unistus- õppida keelt ja minna kohale elu kaema.
Kaks poolt said kokku, moodustasid terviku ja hakkasid oma unistuse nimel töötama.
Maa, mida ma iial puudutanud ei olnud, mille õhku ma iial hinganud ei olnud, tundus nii Õige.
Rumalus, mõtlete te. Aga mina just nii tundsin, teadsin, et üks päev ma sinna jõuan ja mulle meeldib.
Ebaõnnestumised rahakogumisel ja muud takistused jätan vahele, sest oluline on ju see, et sinna jõudsime. Esimest korda keskkooli viimases klassis pea kuuks ajaks. Aastavahetus Madriidis ja sügav armumine Granadasse. Edasi oli veelgi selgem see, et Paik on Õige. Meie oleme Paiga jaoks Õiged ja nii ongi. Ma ei häbene öelda- isegi kui tundun naiivsena- et hingan samas rütmis selle maaga. See maa hingab minuga samas rütmis. Kui mina ei jaksa hingata, ootab tema. Kui tema ei jaksa, ootan mina.

Igas linna on eestlane

2006-03-18T02:04:00.000+02:00

Kui suvel Kerstiga kuskil Sintra mae otsas kykitasime, kohtasime lihtsalt niisama ja vaga ootamatult eestlaseid. Aga tana, olles Hispaanias viibinud tapselt kaks nadalat ilma eestlaseid kohtamata, k6ndisime me Kristeliga m66da tillukesi tanavaid kebabi putkade vahel yles hosteli poole (siesta aeg). Markasin, et hoolimata meie plahvatusohtlikest k6htudest vaatas Kristel mingeid toidusilte, no ja siis ma naljatade talle ytlesin *Kuidas sa julged toitu vaadata, k6ss, k6ss!* Ja meie ees koperdanud lapsevanemad oma lastega keerasid meie poole, ise edasi laste kallal sahmides ja ytlesid sulaselges eesti keeles *ooo, me kuuleme eesti keelt!*
Tavaliselt mulle ei meeldi eestlaseid kohata seal, kuhu parasjagu p6genenud olen, aga nii vagev tunne on ikkagi, kui m6ni kaasmaalane keset tillukesi tanavaid oma kodust 5000km kaugusel sulle midagi ytleb!

Silmitsi seista sellega, kellest vaid õudusunenägusid oled näinud

2006-03-15T01:57:00.000+02:00

Tana tulin oma lemmiklinna Granadasse, tirisime m66da imetillukeste tanavate veel tillukesemaid kive oma ratastel kohvreid (millel olime Malagas peal istunud, et need kinni laheks. Ma nagin lihtsalt nii ilusat voodipesu, et otsustasin selle endaga Eestisse vedada). Mu syda oli rahul ja hing l6puks r66mus, sest olin oma meelispaigas. Astusime siis Oasise uksest sisse ja k6ik oli peaaegu nagu siis, kaks aastat ja kaks kuud tagasi. Teadsin, et ainult inimesed ja tunded pole enam need. Ega ma ei oleks tahtnudki. Aga siis...vaatasin k66ki ja nagin Davist. Shit! Ta oli juba mu peast kadunud ja seal ta nyyd seisis- oma tobeda mytsiga k66gis toitu hakkimas. Ma ei uskunud oma silmi, lihtsalt ei uskunud. Davis on ameerika juut, kes m6ned aastad tagasi koos oma jalgrattaga Euroopasse tuli ja juba kaks aastat tagasi oli pea terve Euroopa labi s6itnud. Ma isegi ei tea, miks ma seda raagin. Nagu paljude teiste asjadegagi, millest raakimise p6hjust ma ei tea. Igastahes kaitus ta minu sydamega kaks aastat tagasi vaga halvasti (k6las ilusti, eks :D). Ja nyyd seisis see tolvan oma veel totrama mytsiga k66gis. Mu s6rmed pressisid end rusikasse, oleksin tahtnud kohe joosta ja talle hea matsu vastu vatsa anda. Ehhhh, samas, mis kasu sest oleks olnud. Pealegi on mul temast kama, lihtsalt see, et ta kurat ikka veel siin on ja ma ei osanud seda oodata, ma ei olnud selleks valmis. ma ei osanud seda karta. ja ma vihkan asju, mis on juba nii ununenud, et sa isegi ei tunneta yhegi oma ihukarvaga, et see kohtumine uuesti aset v6ib leida. Nyyd ma istun siin arvuti tagas, inimesed voorisid k6ik k66ki ta 6htus66ki s66ma. Ma valdin, Kristel ka! Me oleme ta vastased, karvased ja sulelised, vot nii! :)
Ma ei lahe ta totu s66ma ja kui ma talle otsa vaatan, siis nii sygavalt, et ta enam kunagi mulle otsa ei taha vaadata. Uhh, ma ajan endale juba ka hirmu nahka :)